Marko Mihkelsoni blogi

Mööda Tshetsheeniat ringi liikudes ei jää kahtlusi, kes on siin peremees. Selleks on 30aastane Ramzan Kadõrov, Tshetsheenia peaminister. Kui teisiti pole võimalik seda tajuda, siis juba üksi tema ja ta hukkunud isa lugematud portreed kõikjal üle Tshetsheenia peaksid andma piisava vihje Kadõrovi ambitsioonidele. Viibisin Tshetsheenias läinud pühapäeval ja esmaspäeval Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni koosseisus. Meie ülesanne oli (nagu aasta tagasigi) leida võimalusi reaalseks poliitiliseks lepitusprotsessiks. Ei saa salata, seekordne Tshetsheenia sõit (minu jaoks oli see alates 1995st juba kuues) oli mõneti üllatav. Poleks tõepoolest osanud arvata, et Kadõrov on oma "iskliku armee" ja Venemaa föderaaltoetuse najal suutnud kehtestada kontrolli sisuliselt kogu "vabariigi" üle. Juba ainuüksi see, et aasta algusest on Tshetsheenias vähendatud kontrollpostide arvu 400lt 20le viitab põhimõtteliselt julgeolekuolukorra muutumisele. Veendusime selles ise...

Tänud heale kolleegile Kristiinale, kes tänases Foorumi saates kenasti siinsele blogile viitas. Ma loodan ka edaspidi pakkuda siin arvamusi, mis võiks kasuks tulla meie ühistes debattides. Aga kui asjast, siis tänane välispoliitika arutelu Foorumis oli nagu ikka ilma teravate nurkade ja vastandumisteta. Täitsa ehtsalt nii, nagu see ka reaalselt Riigikogus välja näeb. Samas loodan, et välis- ja julgeolekuteema tuleb algavas valimiskampaanias sisulise arutelu alla. Eesti on parajasti oma arengus jõudnud sinnamaale, et enam kui paariaastane kogemus NATOs ja Euroopa Liidus annab meile alust teha tõsine inventuur meie välispoliitika tööriistakuuris.

Nagu eeldada võis, oli president Bushi visiit Tallinna eeskätt viisakusavaldus ning tunnustus heade liitlassuhete eest. Olulisemad kohtumised mõistagi leiavad Bushi seekordsel välismaisel ringkäigul aset pärast Tallinnat - NATO tippkohtumine Riias ning Bushi kohtumine Jordaania pealinnas Ammanis Iraagi peaministri al Malikiga. Kuid vaatamata Tallinna kohtumise heas mõttes paraadsusele on nüüd ka Eesti nende riikide hulgas, kus ametis olev Ühendriikide president on leidnud mahti läbi astuda. Tõsi, mõneti kahju, et selle näitaja juures oleme Leedu ja Läti varjus. Eks see räägi pisut meie viimaste aastate tagasihoidlikumast välispoliitikast. Igatahes on Läti eeskuju võtta endale NATO tippkohtumise korraldamise vaev ja valu väärt ära kannatada. Vähemalt turvaprobleeme ei peaks küll kellelgi Tallinnas olema:)

Veendusin tana ise, et FSB peakorterist Moskvas on siiski voimalik parast teejoomist puutumatult valjuda... Moistagi on see kurb nali, kui on yleval sedavord suur rahvusvaheline skandaal, kui Aleksandr Litvinenko surm Londonis. Paev enne lendu Tshetsheeniasse oli meil siin Moskvas terve rida kohtumisi, millest yks leidis aset toepoolest FSB peakorteris. Asedirektor Juri Gorbunov jattis kyll sellise mulje, et teab koike, kuid raagib mittemillestki, et sinust kiiremini vabaneda. Olgu. Litvinenkost me seal ei raakinud. Kuid yldine arvamus siin Moskva eliidi hulgas on, et tegemist on Putini vastase vandenouga. Ehk siis peamine osundus Berezovski suunal. Asja juures on parim see, et uurimine on Scotland Yardi kaes. Kui nemad ei suuda tode selgitada, siis ei suuda seda mitte keegi. Kuid luban endale pisut aega selle teema juurde tagasi tulla. Siis, kui Tshetsheenias kaidud. Nimelt homme varahommikul stardime kolleegidega Euroopa Noukogust lounasse, et kohapeal saada pisutki aimu, mis Tshetsh...

Viimaste uudiste põhjal Brüsselist on selge, et homsel Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumisel jääb peamine küsimus arutamata. Ehk teisisõnu homme ei alustata uusi läbirääkimisi ELi ja Venemaa vahelise uue koostööleppe üle. Poola jäi kuni lõpuni oma nõudmiste juurde kindlaks ning vetostas lõplikult teema tõstatamise Helsingis. See on kahtlemata ootamatu pööre Venemaa ja Euroopa Liidu suhetes, mis võib tuntavalt halvendada Brüsseli ja Moskva suhteid lühemas perspektiivis. Samas pole kaugeltki kindel, kes sellest seisust parima tulemusega väljub.

Nii võiks tõesti ohata, vaadates, kui passiivselt meie välisministeerium ja valitsus tervikuna suudab reageerida olulisimatele maailma mõjutavatele sündmustele. Jääb mulje, et elame metsatalu vaikuses, kus puudub ühendus maailmaga. Teisipäeval mõrvati Liibanonis üks sealse kristliku kogukonna juhte, tööstusminister Pierre Gemayel . Kui keeruline ning plahvatusohtlik olukord valitseb selles Lähis-Ida väikeriigis ning regioonis tervikuna, võime igapäevaselt jälgida ka meie enda meedia vahendusel. Gemayeli mõrv lihtsalt ei saa jätta külmaks kedagi, kes on huvitatud rahvusvahelist elu nii jõuliselt mõjutavast Lähis-Idast. Selle kinnituseks on läänemaailma jõuline ja kiire reageering katsele pingestada olukorda Liibanonis. Sellise sündmuse puhul on elementaarne, et riigid, eriti aga Euroopa Liidu või ka NATO liikemsriigid ütlevad välja oma ametliku seisukoha. Mida aga pole, see on taaskordselt Eesti välisministeeriumi seisukoht. Võrrelge kasvõi huvi pärast, mida ja kuidas meie lõunanaabrid ...

Väike väljavõte Riigikogu kolmapäevase istungi stenogrammist, kus majandusminister Savisaar kaitses Eesti Raudtee tagasiostu. Lihtsalt ilma kommentaarideta: /…/ Esimees T. Varek Palun, kolleeg Marko Mihkelson. M. Mihkelson Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja ja esineja. Kahtlemata selle teema puhul tuleb mängu ka majandusjulgeoleku poliitiline aspekt. Teie ettekandest jäi nüüd mulje, et see samm, mida Eesti valitsus teeb, on otsapidi seotud sellega, et hoida ära Eesti Raudtee müük idapoolsetele kosilastele. Samas on teie enda sõsarpartei tipp-poliitikud viimastel nädalatel ja kuudel väga jõuliselt tegelikult tundnud huvi selle protsessi positiivse - ehk siis selles mõttes positiivse, nagu teie seda näete - protsessi vastu. Mis te arvate, mis selle taga võiks küll olla? E. Savisaar Vaat, vaat, vaat! Seda küsimust ma ootasin, ma kirjutasin sellele pika vastuse, aga et anda võimalus kõigil küsida, kes seda soovivad, siis ma jätan selle kõrvale ja vastan teile lühidalt. Tähendab, tõep...