Marko Mihkelsoni blogi

Ilmselt tabas paljusid üllatus, kui läinud reedel (28.06.2019) sattus nende silma alla maailma majanduslehe Financial Times trükiväljaanne. Harjumatu küljendus reetis kohe midagi suurt. Esikaane hiigelfotolt vaatas vastu kavalalt muigav Venemaa president, kõrval tema tsitaat: “liberaalsed ideed on vananenud”. Kogu intervjuust jäi mulje, et suurlehe toimetaja, kes ise intervjuud läbi viis, oli langenud märkamatult Kremli mõjutusoperatsiooni ohvriks. Vahetult enne G20 riikide tippkohtumist Osakas brittidele antud intervjuuga lõi Putin korraga mitu kärbest. Esiteks viskas ta liberaalse demokraatia jõulise ründamisega avatud ühiskondade niigi polariseerunud aruteludesse sõna otseses mõttes informatsioonilise pommi. KGB luureohvitserile kohase filigraansusega sidus Putin oma ründeleksikas kenasti kokku Euroopa paremäärmuslaste jutupunktid. Tema sõnum oli lihtne: liberaalne demokraatia hävitab Euroopa inimeste harjumuspärase elu, avab piirid, lubab vägistajatel riiki siseneda ning ...

Eesti juubeliaasta suvi 2018. aastal jääb meelde pika, kuuma ja põuasena. Absoluutne kuumarekord jäi küll löömata, aga meie ilmajuttude üheks levinumaks märksõnadeks on märkamatult kujunenud kliimamuutus ja globaalne soojenemine. Sama trend on juba aastaid märgata paljudes teistes riikides üle maailma, kus ilmastikunähtuste üha kasvav ekstreemsus on juba mõjutanud inimeste elu kõige dramaatilisemal viisil. 2017. aastal 38 riigis läbi viidud küsitlus näitas, et 61 protsenti vastanutest pidas just kliimamuutusi üheks kõige suuremaks ohuks nende heaolule ja julgeolekule. Üksnes islamiäärmuslaste terroriteod tekitasid küsitletutes suurema ohutunde.  Kliima muutumine on kaasaja inimkonna kõige tõsisem väljakutse. Kui veel mõned aastakümned tagasi arvati, et protsessid kulgevad pikalt ja võivad kriitilisemaks muutuda alles aastasadade järel, siis viimased teaduslikud analüüsid ja võimalikud stsenaariumid näitavad pigem hüppelist muutust halvemuse suunas. Me juba elame suure...

Hollywoodi komöödia “Pohmaka” järjefilmide stsenarist Craig Mazin sai eneselegi ootamatult hakkama millegi täiesti ootamatuga. Kirjutades ja lavastades HBO ülimenukaks osutunud miniseriaali “Tšornobõl” tiris  Mazin suure maailmapoliitika otse kinolinale. Venemaa poolt endiselt elus hoitav läänevastane külm sõda näitas kiirelt oma tõelist palet.  Tegelikult ei teinud Mazin midagi erakordset. Ta vestis paeluvalt dramaatilise loo maailma suurimast inimese poolt põhjustatud tuumakatastroofist,  mis oleks oma mõõtmetelt olnud kümnetes kordades hirmsam, kui poleks olnud paljude nõukogude inimeste kangelastegu. Eestiski praegu paljude seltskondade vestlusteemaks olev seriaal, mida näeb näiteks HBO kanalil Telia paketis, paelub tõetruuduse ja Nõukogude impeeriumi olemuse paljastamisega.  Mazinit filmi loomisprotsessis aidanud Valgevene nobelist Svetlana Aleksejevitš kirjeldab intervjuus Raadio Vaba Euroopale ekraanil nähtut näiteks nii: „See tõesti av...

Kui ma 1993. aasta kevadel esimest korda Postimehe ajakirjanikuna Ukrainasse tööreisile sõitsin, polnud mul vähimatki aimu sellest, kui olulised on selle riigi iseseisvuspüüdlused Eesti tulevikule. Alles eelmisel nädalal Kiievi julgeolekufoorumiks valmistudes viisin kokku palju suurema pildi ning väidan nüüd, et just Ukraina omariikluse taastamine 1991. aasta sügisel oli üheks peamiseks väliseks eeltingimuseks Eesti hilisemal liitumisel NATOga. Ukraina rahumeelne, demokraatlik ja samas poliitil iselt kindlameelne otsus lahkuda Vene impeeriumi koosseisust 1991. aastal lõpukuudel ning sellele j ärgnenud vabatahtlik loobumine tuumarelvadest on kokku võrreldav Berliini müüri langemise tähendusega, mis avas tee paljudele Euroopa rahvastele oma vabaduse ja julgeoleku kindlustamiseks läbi sisenemise Euro-Atlandi julgeolekuruumi. Võib isegi piltlikult öelda, et Berliini müür lagunes lõplikult Ukrainas. Kui Nõukogude Liit oleks juba 1991. aasta sügisel läinud jõuga Kiievile kallale, a...

Pühapäevane raketirünnak Bagdadi turvatsooni pihta ajas korrapealt jalule Ameerika Ühendriikide saatkonna, käivitades ohu märgiks alarmi. Saatkonnast mõnesaja meetri kaugusel plahvatanud nn Katjuuša rakett ei vigastanud kedagi, kuid arvestades USA-Iraani vahel kiirelt kasvavaid pingeid, pani see paljusid mõtlema uue sõjalise konflikti võimalikkusest.  Vahetult pärast raketirünnakut säutsus USA president Donald Trump Twitteris: “Kui Iraan tahab sõdida, siis see on Iraani ametlik lõpp. Ärge kunagi ähvardage Ameerika Ühendriike jälle!” Sellele kogunes kiirelt 211 tuhat meeldimist, mis on kordades rohkem Trumpi tavapärastele säutsudele. Meeleolu on selgelt üleval. Viimase arvamusküsitluse kohaselt usub enam kui pool ameeriklastest, et lähiaastatel puhkeb sõda USA ja Iraani vahel. Kuid kas Trumpi ikka otsib sõda? Iraagi Kurdistani asepeaminister Qubad Talabani, kes on Iraagi endise presidendi Jalal Talabani poeg, kinnitas äsja Tallinnas viibides, et olukord seoses Iraaniga...

Eestis ei leidu ilmselt inimest, kes arvaks, et meie rahvuslikes huvides oleks võimalikult kõrge pingeseisund suhetes Venemaaga. Samas, ainus Eesti omariiklust hetkel varitsev eksistentsiaalne oht lähtub Venemaalt. Sellega tuleb tegeleda ja iga samm, mis võiks leevendada valitsevaid pingeid, muuta kahe riigi suhteid ettearvatavamaks ja lõpuks luua tingimused suhete püsivaks normaliseerimiseks, on väärt astumist.  Ma olen kindel, et just sellisest lähtekohast näeb Eesti-Vene suhteid ka president Kersti Kaljulaid, kui ta valmistub Moskvas kohtuma Venemaa riigipea Vladimir Putiniga. Kaljulaid ütles eelmise nädala usutluses Vikerraadiole, et see kohtumine võiks parimal juhul ”viia dialoogini, mis on nii avameelne kui vähegi võimalik ja süveneb kõikidel tasanditel, mitte ainult presidendi tasandil”. Venemaaga tuleb muidugi rääkida, sest lahendamist vajavad meie kodanikke igapäevaselt reaalselt puudutavad küsimused, olgu need siis vahetult piirialade või majandus- ja kultuu...

Ma olen viimasel ajal palju juurelnud selle üle, milline on seos eestlase hapra hingerahu ja Eesti julgeoleku vahel. Viimased kaks nädalat on paraku vaid kinnitanud arusaama, et kui me ei tee midagi ühiskonnas süvenevate ohtlike lõhede ärahoidmiseks, siis võime eneselegi ootamatult olla silmitsi väga karmide tagajärgedega. Põhiline vastutus lasub siin liidritel. Viimase 800 aasta ajalugu näitab, et Eesti asub geopoliitiliselt seismilisel alal ja pole mingit põhjust arvata, et tulevikus see muutub. Nii nagu looduses kipuvad maavärinad korduma, nii on ka Eesti julgeolek alati väiksema või suurema surve all. Seismilisus sunnib ettevaatlikkusele ja uue katastroofi ärahoidmiseks vajalike sammude astumisele. Ajaloo valusatest kogemustest oleme õppinud, et ainus võimalus ellu jääda on siduda Eesti ühiskond liberaalse demokraatia väärtusruumiga. Selle materiaalseks kehastuseks on meie liikmelisus NATOs ja Euroopa Liidus.  Märtsi lõpul möödub 15 aastat Eesti liitumisest NATOga...