Marko Mihkelsoni blogi

Maailmast ja selle muutumisest rääkides keskendutakse sageli üksnes riikidevahelistele suhetele või keerukate rahvusvaheliste seoste mõtestamisele. Geopoliitika ja globaalsete reeglite rägastik määravad palju, kuid mitte kõike. Sageli jätavad analüütikud kahe silma vahele riikide tõelise alusmüüri – kodaniku. Kui me aga ei näe muutusi inimeste igapäevaelus, nende käitumises, harjumustes ja ambitsioonides, siis kaotame suure pildi seletamisel vajaliku detailitunnetuse.  Meil tuleb mõista, et võrreldes varasemate aegadega on inimesed 21. sajandi alguseks võitnud enda kätte suurima vabaduse otsustada oma igapäevaelu detailide üle. Iga päev laienevad meie ümber uue globaalse maailma piirid. See uus maailm on sõltumatute inimeste maailm. Kunagi Paide gümnaasiumis esinemas käies rääkisin 10. klassi õpilastele sellest, kui oluline oleks neil tulevikku silmas pidades õppida tundma teisi kultuure ja võimalusel omandada hiina keel. Tunni lõppedes tuli minu juurde klassi üks poi...

HEAD SÕBRAD JA MÕTTEKAASLASED! Täna täpselt kahe kuu pärast seisavad ees Riigikogu valimised. Kandideerin Reformierakonna tugevas nimekirjas Kaja Kallase kõrval oma koduringkonnas - Harju- ja Raplamaal. Eestil on nendel valimistel ees tõsine otsustamishetk: kas eelistada avatud mõtlemist, julgeid uusi ideid ja lõigata seeläbi kasu kiirelt muutuva maailma arengust või alluda pigem hirmudele, jääda ümbritseva suhtes kartlikult endassetõmbunuks ja piirata nii iseenda võimalusi. Ma olen veendunud, et Eestil on tänases maailmas avatud uuendusmeelsuse ja samas eestlasliku tasakaalukusega väga palju võita. Eestit teatakse kui kiirelt arenenud edukat väikeriiki, kellest räägitakse kui ühest digitaalse maailma liidrist. Selle edu hoidmiseks ja mis kõige tähtsam - meie inimeste heaks töölepanemiseks on vaja oskusi, ambitsiooni ning positiivset tulevikkusuhtumist.  Eesti eesmärk on olla nooruslikult äge, puhas ja turvaline, parim paik laste kasvatamiseks ja eneseteostuseks kõig...

Saksamaa lahkuv liidukantsler Angela Merkel on teinud palju head Euroopa ühtsuse hoidmiseks, kuid vähemalt kahes olulises küsimuses on ta läinud sügavalt lati alt läbi. Esiteks raputab rändeväravate avamine 2015. aastal lausungiga “ Wir schaffen ” (“Me saame hakkama”) siiani kogu Euroopat Brexitist ÜRO rändekompaktini  ja teiseks, Nordstream 2 ehitusele rohelise tule andmine üksnes kütab Venemaa agressiooniiha. Kuigi Saksamaa sotsiaaldemokraadist välisminister Heiko Maas teatas detsembri alguses, et torujuhe ehitatakse nii või teisiti, ei ole see siiski veel päris lõpuni kindel. Peaaegu üheaegselt  esitasid läinud nädalal Nordstream 2 suhtes oma negatiivse seisukoha nii USA Kongressi Esindajatekoda kui ka Euroopa Parlament. Mõlema parlamendi ühendavaks jooneks Läänemerre rajatava torujuhtme taunimisel oli Venemaa agressiivse välispoliitika vastustamine ning seeläbi Euroopa energiasõltuvuse vähendamine Vene riigi suvast. Kui Euroopa Parlament kutsus oma ...

Moscow failed to abandon its longing for an empire in the 1990s and integrate into the West. Transnational relationships often combine the inertia of history, the multifaceted nature of the present and the personal chemistry of leaders. This is particularly evident with major powers, where the course of relationships also has global effects. Due to its geostrategic position, Estonia has repeatedly been the topic of conversation between great powers. Our freedom of choice has often depended on this. One of the most fascinating periods in the contemporary history of Estonian foreign policy is undoubtedly the decade following the restoration of our independence—the 1990s. This was the time when our own choices and Western dominance in international relations determined Estonia’s successful escape from the grasp of the Russian empire. The fact that it was not self-explanatory is well documented in the notes of the meetings and phone conversations between US president Bill Clin...

Head kolleegid, enne kui ma tutvustan teile lähemalt 89 Riigikogu liikme poolt algatatud avalduse eelnõu Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses 25. novembril Kertši väinas toimunud agressiooniga, lähen korraks ajas tagasi ja asetan selle sündmuse laiemasse konteksti. Berliini müüri langemine 1989. aastal ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine kaks aastat hiljem ei tähendanud kahjuks Venemaa pöördumatut liikumist demokraatliku ja õigusriigi põhimõtteid austava suurriigi arenguteele. Venemaa presidendi Vladimir Putini paljuviidatud sõnad Nõukogude Liidu lagunemisest kui 20. sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist ei ole üksnes tema enda kindel veendumus. Putini eelkäija Boriss Jeltsin küll nii otsesõnu ei rääkinud, kuid selle eest kõnelesid tema juhitud relvajõud. Juba 1991. aasta sügisest on Kreml kuulutanud endiseaegse Vene impeeriumi reintegratsiooni üheks oma välispoliitiliseks prioriteediks. Samm-sammu järel on impeeriumi endiste...

Salaamitaktika kui mõiste võttis väidetavalt esimest korda kasutusele Ungari kommunistlik liider Mátyás Rákosi juba 1940. aastate lõpul, kui ta võrdles oma poliitiliste oponentide võimult tõrjumist justkui vorsti viilutamisena. Rákosi ise oli ettur veelgi suuremas mängus, mille taga oli Nõukogude impeeriumi laienemine Euroopa tükeldamise arvel. See oli alanud juba Eesti Vabadussõja algusega sada aastat tagasi. Berliini müüri langemine 1989. aastal ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine kaks aastat hiljem pakkusid Venemaale ajaloolise murdehetke võimaluse – vabaneda impeeriumi painest ja rajada õigusriigi põhimõtete kohaselt täiesti uues kvaliteedis rahvusvaheline positsioon. Üleöiselt tekkinud pakkumine . Kuigi Boriss Jeltsin aitas kaasa Nõukogude Liidu laialisaatmisele, et seljatada oma poliitiline vihavaenlane Mihhail Gorbatšov, ei kõhelnud ta hetkegi alustada endisaegse impeeriumi taastamist. President Putini paljuviidatud sõnad Nõukogude Liidu lagunemisest kui 20. sajandi...