Marko Mihkelsoni blogi

President Toomas Hendrik Ilvese välismeedias hooletult pillatud fraas, et Eesti suudaks Venemaa rünnakule vastu seista kõigest neli tundi, on tekitanud meie avalikkuses ja näiteks võimalike investorite seas mõistetav alt küsimusi. Kas Eesti kaitsevõimega on tõepoolest nii lootusetud lood?  Teinekord reljeefse väljenduslaadi poolest tuntud president võttis muidugi intervjuu järel kohe selgitada, et ajakirjanik oli temast valesti aru saanud. Ta olevat nelja tunni all mõelnud ikkagi Venemaa vägede kiiret valmisolekut asuda käsku täitma. Olgu kuidas on, kuid alarmeeriv ja presidendile liiga spekulatiivne oli see arvamusavaldus küll. Liitlaste tähelepanu saame võita ka teisiti. Tegelikult on Eesti kaitsevõime praegu tunduvalt paremal järjel kui veel poolteist aastat tagasi. See põhineb nii meie enda kui ka liitlaste tegevusel. Kes võinuks veel eelmise aasta jaanuaris arvata, et Ämari lennuväljal hakkab korraga opereerima paarkümmend NATO liitlaste hävitajat või et Tapal on ko...

These days 70 years passed from the event that laid the foundation for the world order after the World War II. At the Yalta Conference, the then allies the Unites States, the Soviet Union and Great Britain decided to establish the United Nations Organisation in order to prevent great disasters in the future. Dividing of Europe became its price, and the central issue was the fate of Poland.  One of the participants of the Yalta Agreement Winston Churchill said at that time: "Poor Neville Chamberlain believed he could trust Hitler. He was wrong. But I don’t think I’m wrong about Stalin." But still Churchill was wrong. Stalin broke his promise about free elections in Eastern Europe. Barely a year later, it was Churchill who announced in the speech held in Fulton that an Iron Curtain had descended from the Baltic to the Adriatic Sea. It is doubtful if Churchill had read the Long Telegram the US diplomat George Kennan had sent from Moscow to Washin...

Neil päevil möödus 70 aastat sündmusest, mis suuresti pani aluse Teise maailmasõja järgsele maailmakorraldusele. Jalta konverentsil otsustasid toonased liitlased Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia rajada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, et vältida tulevikus uusi suuri katastroofe. Selle hinnaks sai Euroopa jagamine, kusjuures keskseks küsimuseks oli Poola saatus.  Jalta kokkuleppe üks osalisi Winston Churchill ütles toona: “Vaene Neville Chamberlain uskus, et võib usaldada Hitlerit. Ta eksis. Aga mina ei arva, et ma eksin Stalinis”. Ometigi, Churchill eksis. Stalin murdis oma lubadust vabadest valimistest Ida-Euroopas. Vaevalt aasta hiljem oli just Churchill see, kes 5. märtsil 1946. aastal Fultonis peetud kõnes teatas Raudse eesriide langemisest Baltikumist Aadria mereni. Vaevalt oli Chruchill lugenud USA diplomaadi George Kennani Pikka telegrammi, mis oli Moskvast Washingtoni poole teele pandud vaevalt mõned päevad enne Fultoni kõ...

Sõda Ukrainas lõpeb nii või teisiti üksnes pärast rahuläbirääkimisi. Vaatamata mitme Euroopa riigi, sealhulgas Ukraina enda püüdlustele leida võimalusi diplomaatiliseks lahenduseks, jätkab Venemaa agressiooni. Täna teeb Venemaa kõik, et Minski kokkulepetest eemalduda ning luua sõjalise pealetungi kaudu hoopis uus keskkond läbirääkimisteks. Ukrainal on täna vähe valikuid. Kas taanduda, leppida kokku veelgi kahjulikemas tingimustes või üritada peatada Venemaa ja tema toetatud separatistide pealetung? Ilmselt on eeskätt Ukraina huvides just viimane stsenaarium, sest üksnes nii on ukrainlastel võimalik oma vabadussõda võita. Lääneriikidel tuleb täna mõista, et Venemaa ei ründa üksnes Ukrainat. Läänevastane propagandasõda, strateegiliste pommitajate lennud musklinäitamisena ning Euroopa ühtsuse lõhestamiskatsed on muutunud peaaegu igapäevasteks. Nii USAl kui Euroopa Liidul tuleb mõista, et Venemaa sõda Lääne väärtuste vastu on põhimõtteline ning seda saab peatada üksnes otsust...

Mida aasta edasi, seda keerulisemaks muutub maailmasündmuste dünaamika analüüsimine. Korraga on koosmõjus liiga palju tegureid, et piisava täpsusega võimalikke arenguid ette näha. Liiati on nii Esimese kui Teise maailmasõja järgne ning lääneriikide poolt juhitud maailmakorraldus langenud kasvava surve alla . Kas suur muutus tuleb kokkulepe või konflikti kaudu? Muutus aga tuleb. 2015 on samm selle suure muutuse suunas. Eestile on alanud aasta välispoliitiliselt jätkuvalt keeruline . See nõuab senisest oluliselt aktiivsemat ja ressursimahukamat välispoliitikat. Eesti on vaba maailma piiririik. See eeldab korraga järjekindlat tööd riigi julgeoleku ning samas ka rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel . Me peame küsima liitlastelt rohkem (suuremast püsivast kohalolekust õhutõrjesse) kui me oleme siiani teinud, ning me peame panustama majanduse rahvusvahelisemaks muutmisele rohkem kui oleme siiani osanud. Euroopa Liidul tuleb 2015. aasta kasvavate väljakutsete aasta. Kor...

Maailm on suures muutumises olnud juba mitmendat aastat. Kasvanud on oht, et Teise maailmasõja järgne ning Berliini müüri langemise järel uuendatud maailmakorraldus võib kohakuti sattuda konfliktialdiste vastasseisudega. Selles olukorras on äärmiselt oluline Eesti välispoliitika keskendumine kahele suurele teemale – julgeoleku tagamisele ja konkurentsivõime suurendamisele. Venemaa agressioon Ukraina vastu ja varjamatu infosõda lääneriikide suunal on pannud paljusid küsima – kas me oleme sisenemas uude külma sõtta? Kuidas iganes ka praegust olukorda nimetada, näivad Venemaa ja läänemaailma erimeelsused täna sedavõrd sügavate juurtega, et vastasseisu süvenemine ja võimalik pikaajaline suhete kriis tunduvad möödapääsmatud. Külma sõja varjud on kujundamas Eestist vaba maailma piiririiki. Mõistagi on meie huvides, et tänane vastasseis ei süveneks tõsisemaks konfliktiks. Sellest kaotaksid kõik. Samas on i...