Postitused

Stubbi aus ülestunnistus

Kujutis
Soome välisministrit Alexander Stubbi võib siiralt kiita. Tema tänane arvamus selle kohta, et OSCE polnud kuigi edukas Vene-Gruusia sõja ennetamisel, väärib igal juhul tunnustust. Mitte alati ei suuda poliitikud olla kriitilised ebaõnnestumiste üle. Seda peaks ka Eesti poliitiline kultuur veel tõsiselt õppima. Stubbi roll pole olnud lihtne. Soome värske välisministri ning OSCE eesistujana langes tema õlule kohe sõda Kaukaasias. Arvestades Soome suhteid Venemaaga polnud Stubbil kuigi kergeid valikuvariante. Stubbi eeskuju võiksid tegelikult järgida Euroopa Liidu liidrid ning välispoliitika eest vastutajad. Miks ei teinud ka Euroopa Liit midagi selleks, et ammu etteaimatavat konflikti ära hoida? Kui Euroopa Komisjon oleks läbinisti demokraatlik institutsioon, siis peaks välisvolinik Benita Ferrero-Waldner kaaluma tõsiselt tagasiastumist. Euroopa Liidu välispoliitika kõrgeimal esindajal Javier Solanal pole samuti kuigipalju paremat vabandust. Kui ei midagi enamat, siis võiksid mõlemad ol...

Russia and the EU

Kujutis
Sellel teemal ja mitte ainult tuli juttu intervjuus nädalalehele The Baltic Times. Kuna leht ise pole kuigi kättesaadav, siis toon selle intervjuu teksti siinkohal täies ulatuses ka ära. "A member of the Pro Patria and Res Publica Union since 2001 and MP since 2003, Marko Mihkelson is the current chairman of the European Union Affairs Committee and one of Estonia's most prominent politicians. With the antagonistic pro-Kremlin group 'NightVigil' recently pushing for Russian territorial autonomy, The Baltic Times asked the outspoken politician some big questions regarding the EU, NATO and the future of Estonian-Russian relations. You've been a member of Par­liament since 2003, but I under­stand your career involvement with Russia goes back much fur­ther - what previously held posi­tions have contributed to your background in Russian affairs? My interest in Russian affairs started a while ago. Since graduat­ing from Tartu University in 1993 as a historian (specializi...

SASi ultimaatum pole vastuvõetav

Kujutis
Majandusraskustes vaevleva lennukompanii SAS karmisõnaline kiri Eesti valitsusele seoses Estonian Airi likviidsusprobleemidega on nonsenss. Esiteks näib nõude sisu kohatu väljapressimisena ning teiseks veenab see veelkord, kui vähe tegelikult SAS Eesti lennukompaniist hoolib. Sellisele nõudele ei tohiks valitsus kindlasti alluda. Estonian Airi ümber on viimasel ajal tõepoolest palju kära. Põhjuse selleks on kompanii ise andnud. Eeskätt muidugi tänu sellele, et senine omanikering eesotsas SASiga pole olnud suuteline välja käima firma strateegilisi arengusuundi ja neid ka ellu viima. Eesti riigi käed on aga vähemusosalusega olnud piiratud. Äripäev kirjutab täna oma juhtkirjas , et riik võiks oma osaluse maha müüa. See on muidugi üks võimalusi, kuid ilmselt see ei muuda olukorda paremuse suunas lennureisijatele. Meile on täna oluline, et Tallinn ei jääks nurgataguseks lennujaamaks, kust toimub üksnes ettevedamine teistesse lähilennujaamadesse. See ei tohiks olla kindlasti meie huvi riigi...

BRIC trügib maailmamõjutajaks

Kujutis
Kui Hiina ja India kiidavad heaks Venemaa ja Brasiilia tänase üleskutse , siis võib tuleval aastal tõepoolest leida aset esimene BRIC-riikide tippkohtumine. Kuna neli riiki on varemgi poliitilisel tasandil kohtunud (sellel suvel välisministrid Jekaterinburgis), siis pole välistatud et ammuoodatud suurüritus võiba ka teoks saada. Esimest korda võeti akronüüm BRIC kasutusele 2001. aastal Goldman Sachsi poolt, mil suurpank tegi ennustuse, et need neli riiki võiksid 2050. aastaks võtta sisse juhtiva rolli maailmamajanduses. BRICi numbrid on muidugi muljetavaldavad. Neli riiki katavad neljandiku maailma maismaast ja üle 40 protsendi maailma elanikkonnast. Kombineeritult on need majandused kahtlemata tõusvad tähed. Parimal juhul võib BRIC tõesti tõusta arvestatavaks foorumiks, mis võib osaliselt varjutada ka G7 domineerimise. Samas on neli riiki küll pragmaatikud, kuid siiski oma poliitiliste süsteemide poolest üpris kirjud. Viimane võib osutuda ka teatavaks takistuseks sügavamal poliitilise...

Väga positiivne päev Ida-Virumaal

Kujutis
Juba tükil ajal pole ma saanud nii positiivset laengut, kui tänastelt kohtumistelt Ahtmest ja Narvast. Lisaks siia otsa ka üllatuskohtumine üle pika aja oma kunagise õpetaja Ene Kurmega, kes just täna peab Narvas oma suurt juubelit. Homne kodanikupäev annab taaskord põhjuse väisata erinevaid koole mitmel pool Eestis. Tänane päev oli minul pühendatud Ida-Virumaale, kus kohtusin Ahtme Gümnaasiumi ja Narva Eesti Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega. Nii Ahtme kui Narva kooli gümnasistid jätsid väga positiivse mulje. Rääkisime väga erinevatel teemadel, peamiselt majandusest ja finantskriisist. Aga ka Eesti välispoliitikast, sealhulgas Eesti-Vene suhetest. Küsimusi oli palju ning aega kippus nappima. Ma olin siiralt üllatunud küsimuste asjalikkuse, ajakohasuse ning õpilaste julguse üle. Mitte alati ei kohta sellist aktiivsust. Tänane päev Ida-Virumaal veenis veelkord, kui oluline on lihtne suhtlemine. Eriti, kui räägime Eestis elavate venelastega nende probleemidest ja arusaamadest. Loodet...

Veelkord meie olematust infopoliitikast

Kujutis
Viimaste päevade vaidlused rahvastikuministri otsuse üle tellida ETV asemel saateid PBKlt ning Igor Taro, Eerik-Niiles Krossi ja Hannes Kondi tänased artiklid päevalehtedes viitavad kokku suuresti ühele habemega probleemile - nimelt meie enda kahjuks nõrgavõitu infopoliitikale. Kohe pärast aprillisündmusi kinnitasid paljud arvamusliidrid kui ühest suust, et Eesti peab globaalses meediamaailmas senisest paremini oma kuvandit kaitsma ning desinformatsioonile vastu seisma. Valitsus pidi infostrateegiale rohkem tähelepanu pöörama ning vastavas suunas ka midagi ära tegema. Tänaseks näib, et mingit tuntavat muutust või läbimõeldumat strateegiat ei eksisteeri. Parimaks kinnituseks selles ongi minister Palo kummaline otsus. Veel aasta tagasi peeti ühe võimaliku vormilise väljundi all silmas just venekeelsete saadete mahu kasvatamist avalik-õiguslikus televisioonis. Igasugune jutt reitingutest on nüüd pehmelt öeldes viisakas vabandus, mitte aga kinnitus pikaajalise strateegia olemasolust. Kross...

Eesti-Vene: kes teeb esimese sammu?

Kujutis
Eestis räägitakse jälle sellest, kuidas võiks suhteid Venemaaga parandada. Igati mõistlik küsimus ning kahtlemata vajalik arutelu. Kes ei tahaks oma naabritega elada normaalsetes suhetes. Samas jääb mõnedest väljaöeldud arvamustest mulje, nagu Eesti istuks sügaval koopas ega tahaks kuidagi "samme" astuda. Olen korduvalt öelnud, et Eesti on valmis kõigekülgselt suhete normaliseerimiseks Venemaaga. Konstruktiivset meelt on meil piisavalt, et paljudele lahendamata küsimustele või sõlmimist ootavatele lepingutele lahendusi otsida. Samas peaks olema selge seegi, et normaalsete suhete ja usalduse loomine ei saa käia läbi pideva kahtlustamise, süüdistamise ning järeleandlikkusele nõudmise. Just viimast oleme kahjuks aga korduvalt kogenud reaktsioonina just Eesti sammudele. Tänastele tulistele argumenteerijatele, et Eesti pole midagi teinud, tooksin vaid ühe väikese näite. 19. mail 2005. aastal kiitis Riigikogu väliskomisjon heaks soovitused Vabariigi Valitsusele. Need enam kui 50 t...