BREXITI SEGADUS SÜVENEB
Brexiti kõige kuumemad hetked on kohe
algamas. Mida lähemale jõuab 29. märts 2019, kui Suurbritannia peaks ametlikult
Euroopa Liidust lahkuma, seda teravamaks lähevad erinevate osapoolte argumendid
ja ähvardused. Mõne jaoks on siin tegemist lahkumisleppe läbirääkimiste
taktikaga, mõne jaoks sisepoliitilise või veelgi halvem, erakonnasisese
heitlusega, kuid enamike jaoks häiriva ja kahetsusväärse protsessiga.
Viimastel päevadel on esile tõusnud
ähvardav võimalus, et Brexiti kõnelused kukuvad üleüldse kokku ning
Suurbritannia lööb Euroopa Liidu ukse lahkumisleppeta kinni. Seda ei saa lõpuni
välistada, kuigi peaminister Theresa May räägib endiselt kindlast tahtest jõuda
kokkuleppeni.
Ometi on nii britid kui ka näiteks
belglased ja hollandlased juba valmistumas selleks, et korratu lahkumine ja
üleöö tollipiiride teke võib sadamates kaasa tuua suure segaduse. Britid on
selleks arvestanud juba 4 miljardit naela suuruse kulu, Belgias ja Hollandis on
värvatud juurde uusi tolliametnikke ning kohandatud sadamaid suurema hulga
veokite vastuvõtmiseks.
Lahkumisleppeta lahkumine tähendaks
automaatselt Suurbritannia eemaldumist ühisturult. Euroopa Liidu ja
Ühendkuningriigi kaubandussuhteid hakkaksid reguleerima Maailma
Kaubandusorganisatsiooni tollitariifid. Samuti peaks London arvestama, et
Euroopa Liidu sõlmitud vabakaubanduslepped kolmandate riikidega kaotavad
brittide jaoks kehtivuse. Uute lepete sõlmimine võtaks aga aastaid.
See tooks omakorda kaasa suure
ebakindluse nendele rahvusvahelistele ettevõtetele, kes oma äriplaanides on
Ühendkuningriiki pidanud Euroopa Liidu ühisturu osaks ja eeldanud, et kapital
võib vabalt liikuda.
Uste paugutamine tähendaks koheselt suurt
segadust brittide lahkumisega seotud rahaliste kohustuste määratlemisega. Samuti
lõpeks kodanike vaba liikumine Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel.
Kogu see perspektiiv on nii masendav, et
loodetavasti saadakse nii Londonis kui ka Brüsselis aru kokkuleppe
hädavajalikkusest. Euroopa Komisjoni pealäbirääkija Michel Barnier on vähemalt valmis
Põhja-Iiri küsimuses teatavateks järeleandmisteks, kuid sama valmidust oleks
vaja ka sisepoliitilise surve all olevalt Maylt. Venitamiseks ega ähvardamiseks
pole enam kaua aega. Hiljemalt oktoobriks peaks lahkumisleppe kõnelustele joon
alla tõmmatama, et parlamendid Londonis ja Brüsselis jõuaksid selle veel enne
29. märtsi kinnitada.
Eestile on Euroopa Liidu mõranemine ja
brittide lahkumine niigi halb uudis, mistõttu iga täiendav segadus vaid lisaks meile
negatiivseid järelmeid.
Kommentaarid