BREXITI SEGADUS SÜVENEB


Brexiti kõige kuumemad hetked on kohe algamas. Mida lähemale jõuab 29. märts 2019, kui Suurbritannia peaks ametlikult Euroopa Liidust lahkuma, seda teravamaks lähevad erinevate osapoolte argumendid ja ähvardused. Mõne jaoks on siin tegemist lahkumisleppe läbirääkimiste taktikaga, mõne jaoks sisepoliitilise või veelgi halvem, erakonnasisese heitlusega, kuid enamike jaoks häiriva ja kahetsusväärse protsessiga.

Viimastel päevadel on esile tõusnud ähvardav võimalus, et Brexiti kõnelused kukuvad üleüldse kokku ning Suurbritannia lööb Euroopa Liidu ukse lahkumisleppeta kinni. Seda ei saa lõpuni välistada, kuigi peaminister Theresa May räägib endiselt kindlast tahtest jõuda kokkuleppeni.

Ometi on nii britid kui ka näiteks belglased ja hollandlased juba valmistumas selleks, et korratu lahkumine ja üleöö tollipiiride teke võib sadamates kaasa tuua suure segaduse. Britid on selleks arvestanud juba 4 miljardit naela suuruse kulu, Belgias ja Hollandis on värvatud juurde uusi tolliametnikke ning kohandatud sadamaid suurema hulga veokite vastuvõtmiseks.

Lahkumisleppeta lahkumine tähendaks automaatselt Suurbritannia eemaldumist ühisturult. Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandussuhteid hakkaksid reguleerima Maailma Kaubandusorganisatsiooni tollitariifid. Samuti peaks London arvestama, et Euroopa Liidu sõlmitud vabakaubanduslepped kolmandate riikidega kaotavad brittide jaoks kehtivuse. Uute lepete sõlmimine võtaks aga aastaid.

See tooks omakorda kaasa suure ebakindluse nendele rahvusvahelistele ettevõtetele, kes oma äriplaanides on Ühendkuningriiki pidanud Euroopa Liidu ühisturu osaks ja eeldanud, et kapital võib vabalt liikuda.

Uste paugutamine tähendaks koheselt suurt segadust brittide lahkumisega seotud rahaliste kohustuste määratlemisega. Samuti lõpeks kodanike vaba liikumine Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel. 

Kogu see perspektiiv on nii masendav, et loodetavasti saadakse nii Londonis kui ka Brüsselis aru kokkuleppe hädavajalikkusest. Euroopa Komisjoni pealäbirääkija Michel Barnier on vähemalt valmis Põhja-Iiri küsimuses teatavateks järeleandmisteks, kuid sama valmidust oleks vaja ka sisepoliitilise surve all olevalt Maylt. Venitamiseks ega ähvardamiseks pole enam kaua aega. Hiljemalt oktoobriks peaks lahkumisleppe kõnelustele joon alla tõmmatama, et parlamendid Londonis ja Brüsselis jõuaksid selle veel enne 29. märtsi kinnitada.

Eestile on Euroopa Liidu mõranemine ja brittide lahkumine niigi halb uudis, mistõttu iga täiendav segadus vaid lisaks meile negatiivseid järelmeid.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave