LÄÄS EI VAJA KAUBANDUSSÕDA


Igasugused rahvusvahelised turutõkked, aga eriti lääneliitlaste vahel uute kaitsemeetmete kehtestamine on halvaks uudiseks Eestile. Protektsionismi kasv piirab meie ekspordi võimalusi ja tekitab umbusku Lääne liitlasruumis ajal, kui esmatähtis on ühtsus.

USA presidendi Donald Trumpi otsus kehtestada julgeolekuklauslile viidates terase- ja alumiiniumitollid ka oma lähemate liitlaste - Kanada, Euroopa Liidu ja Mehhiko vastu lööb tõsiselt lääneliitlaste vahelise usalduse alustalade pihta. Ähvardav kaubandussõda on küll viimane, mida praegu Lääs vajab.

Oma sisepoliitilist agendat ellu viiv Trumpi võib küll mõelda, et seni kehtinu segilöömisega on võimalik jõuda USAle paremate lepingute või uute töökohtade loomiseni, kuid rahvusvaheline kogemus globaliseerumise ajastul ei kinnita protektsionismi edukust. 

Eesti ettevõtjaid puudutavad USA terase- ja alumiiniumitollid küll väga vähesel määral, kuid sellele järgneda võiv hoopis laiem piirangute palett ei luba midagi head. Pihta saaksid nii meie kaubandushuvid kui ka julgeoleku esimene liin – lääneriikide omavahelised suhted.

Eesti on Euroopa Liidu liikmena palju võitnud nii ühisest siseturust kui ka viimasel kümnendil sõlmitud vabakaubanduslepingutest. Näiteks ainuüksi Eesti kaubakäive Lõuna-Koreaga on pärast vabakaubanduslepingu jõustumist kasvanud enam kui kaks korda. 

Seetõttu oleks Eesti vaatevinklist palju kasutoovam see, kui Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid pöörduksid tagasi vabakaubandusleppe kõneluste juurde. Washingtonis on küllaga neid, kes peavad vaba kaubandust USAle paremaks kaitsetollidest. 

Ka suures majanduslikus vastandumises Hiinaga, mis näib olevat üks Trumpi kinnisidee, on Euroopaga maailma suurima vaba turu loomisega palju enam võita. Nii USA-l kui ka Euroopa Liidul, sest Hiina surve uute standardite ja kaubandusreeglite kehtestamiseks on ilmne juba praegu. 

Paraku näib see hetkel välistatud. Pigem liigutakse kokkupõrke teel. Euroopa Liidu vastumeetmetele võib USA lajatada 25protsendiliste imporditollidega Euroopa autotööstuse vastu. Tähtis on siin meeles pidada, et kui Aasia autotööstus on USAs oma tehastega suuresti kohal (kogumüügist moodustab eksport 30 protsenti), siis Euroopa (loe: Saksamaa) autode müügist Ühendriikides moodustab eksport 70 protsenti. 

Euroopa liitlaste ja USA vahel tekitab täiendavalt pingeid Ühendriikide lahkumine Iraani tuumaleppest, mis muudab sisuliselt võimatuks Euroopa suurkorporatsioonide edasised investeeringu Iraani. Samuti on olemas oht USA sanktsioonideks gaasijuhtme Nord Stream 2 osalusettevõtete vastu. Lisaks on USA takistamas Maailma Kaubandusorganisatsioonis vaidlusmehhanismi tööd, mis kõik kokku loovad väga närvilise fooni lääneliitlaste lähiaja suhetesse. 

Arvamus ilmus ajalehes Äripäev 6.06.18

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Kaubandussõjad ja hinnatõusud on paratamatud. Tarbimine ja reostamine ei saa igavesti kasvada. Mingi hetk peab algama tagasilangus. See meeletu sõiduautode mass pole reaalses maailmas ei vajalik ega jätkusuutlik.
13 juuni, 2018 09:39
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave