TOP 10 MAAILMASÜNDMUST 2015. AASTAL


Aasta on taas oma ringiga täis saamas ning aeg on teha tavapärane tagasivaade maailma suursündmustele. Mis seal salata, mida aasta edasi, seda keerulisem on valikut teha. Juba kolmandat aastat järjest olen sunnitud tõdema, et rahvusvaheline julgeolek on tõsise surve all ning pigem on oodata ka eeloleval aastal pingete või konfliktide kasvu. Eestil koos oma liitlastega ei tule lihtsam aasta. Islamiäärmusluse levik ning Venemaa agressiivsuse püsimine on vaieldamatult kogu Euroopale suurimad ja pikaajalised ohuallikad.

Venemaa sekkumine Süürias ja konflikt Türgiga. Venemaa on olnud Süüria režiimi kauaaegne toetaja. Augustis otsustas Moskva minna appi Assadile, muutes sellega koos Iraaniga Süüria kodusõja rahvusvaheliseks konfliktiks. Vene ründelennuki allatulistamine Türgi õhujõudude poolt vaid laiendas konflikti ulatust, tuues mängu väga terava vastuseisu Venemaa ja NATO ühe tugevaima liitlase vahel. Moskva mängib väga riskantset mängu, lootes Lääne nõrkusele ning islamimaailma sisevastuoludele.

Euroopat tabanud rändekriis. Juba aastaid tagasi oli ilmne, et konfliktid ja ebastabiilsus ning demograafiline tõusutrend laiemas Lähis-Idas ning Põhja-Aafrikas võivad esile kutsuda suurema rahvaste rände nii sõjapõgenike kui majandusmigrantide näol. Euroopa Liit polnud selleks valmis. Nagu ikka, reageeriti aeglaselt ning ühtsust otsides. Kuna tegemist on pikaajalise trendiga, peab Euroopa Liit oluliselt karmistama oma immigratsioonipoliitikat. Peatähelepanu tuleb pöörata rändekriisi põhjustele, leides samas mõistliku lahenduse sõjapõgenike vastuvõtmisel. Ühtse piirivalveagentuuri loomine on samm õiges suunas. 

Euroopa Liidu ühtsus on suurema surve all. Nii välis- kui sisetegurid on loonud Euroop Liidus üle pika aja olukorra, kus üha tõsisemalt räägitakse ühenduse võimalikust murenemisest. Grexit, Brexit, Kataloonia, populistlike euroskeptikute esiletõus mitmes liikmesriigis, rändekriisi mõju Schengeni ruumile ja majanduse püsiv surveseisund on vaid mõned kõlavamad märksõnad kirjeldamaks hetkeseisu. Eesti huvides on mõistagi Euroopa Liidu ühtsuse püsimine ja tugevnemine. 

Terror Pariisis ja islamiäärmusluse kasvav levik. Charlie Hebdo ja Bataclan jäävad kummituslikena tähistama traagilist aastat Pariisis. Enam kui sada inimelu nõudnud terrorirünnakud Euroopa südames andsid veelkordselt märku, kui suur oht meie julgeolekule lähtub islamiäärmuslusest. Uusaja kalifaadist unistav ning äärmuslusele toetuv islamiliikumine, mille juured on kaugelt sügavamal, kui pelgalt hiljutised konfliktid Lähis-Idas, on Euroopa Liidule väljakutse eelolevateks aastakümneteks. Parimaks poliitikaks siin saab olla oma põhiseadusliku korra ja väärtusruumi järjekindel kaitsmine kahasse selge ja jõulisema välis- ja julgeolekupoliitikaga.

Venemaa jätkuv agressioon Ukrainas. Aasta alguse verised kokkupõrked Ida-Ukrainas asendusid Minsk-2 kokkulepete järel logiseva relvarahuga. Mida lähemale aasta lõpule, seda kehvemaks on olukord taas muutunud. Minski kokkulepete täitmisest ollakse veel väga kaugel. Seega pole mingit alust ka sanktsioonide lõdvendamiseks Venemaa suunal. Moskva on üritanud Süüriaga varjutada Ukrainat, kuid Lääs on püsinud siin ühtsena. Ukraina saatus omab endiselt keskset tähendust kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri tulevikule.

USA uue presidendi ootuses. Nagu Eesti nii ka Ameerika Ühendriigid on juba praegu uue presidendi ootuses. Selle aasta suurüllatajaks on kindlasti vabariiklaste liiderkandidaat Donald Trump. Mees on suutnud solvata pea kõiki valijagruppe ning kiitnud takkatippu Putinit, kuid edu vastaskandidaatide ees püsib mäekõrgune. Tõehetk saabub siiski alles järgmisel aastal algavate eelvalimistega. Täna näib endiselt, et suurimad võiduvõimalused on demokraatide suveräänsel liidril Hillary Clintonil.   

Pariisi kliimakokkulepe. Pariisis saavutatu on tähenduslik eeskätt seetõttu, et näitas rahvusvahelise diplomaatia suutlikkust. See annab lootust, et maailma riigid oma erinevuste ja vastuoludega on siiski võimelised leidma ühist meelt suuremaid konflikte vältides. 

Iraani tuumakokkulepe. Iraan väljus kauaaegsest isolatsioonist, suunates kohe oma jõupingutused enda positsioonide tugevdamiseks regioonis vis-a-vis Saudi Araabia. Sisuliselt on Lähis-Ida kaks suurriiki kaudses sõjas, seda eeskätt läbi konflikti Süürias ning Jeemenis. Mõistagi peegeldab see ka teravnenud šiia ja sunni lõhet islamimaailmas. 

Karm võitlus maailma naftaturu pärast. Lahkuval aastal on maailma naftahinnad jätkanud langust, jõudes aasta lõpuks 35 dollarini barrelilt. Mõningate ennustuste kohaselt võib tuleval aastal hind kukkuda veelgi. Kiiret kõrgema hinnataseme taastumist pole oodata. Selle üheks peamiseks põhjuseks on OPECi mõju kahanemine ning eriti USA naftatoodangu kiire kasv ja ekspordipiirangute leevendamine. Nõudluse vähenemine pole samas mõjutanud tootjaid ning eriti Saudi Araabia on püsivalt hoidnud toodangut tipptasemel. Eesmärgiks on mõjutada turul kallima nafta omahinnaga kauplevate riikide positsioone. Seni pole turul suuri muutusi aga toimunud. Kui kaugele võib Saudi Araabia oma kasvava eelarvedefitsiidiga (viiendik) minna, näitab vaid aeg.

Nemtsovi tapmin, FSBle tuleavamisõiguse andmine. Kohe kuidagi ei saa seda aastat meenutades mööda jõhkrast mõrvast Kremli külje all. Boriss Nemtsov oli Eesti suur sõber ning väheseid demokraatide tipptegijaid Venemaal, kes kõige kiuste püüdis oma kodumaal hoida elus vabade kodanike riigi ideed. Aastalõpu seadusemuudatused, mis annavad Venemaa eriteenistustele õiguse avada vajadusel rahva pihta tuli, kõnelevad riigijuhtide tõsisest kartusest kaotada kontroll majanduslanguse tingimustes esile kerkida võivate probleemide tõttu.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

KAS EKRE SOOVIB TÕESTI EESTI VENESTAMIST?

IRAANI LÕKS

DIALOGUE WITH RUSSIA: A MISSION FATED TO FAIL?