MAJANDUSKASV NÕUAB REFORME, REFORMID VAJAVAD VISIOONI


Eesti suurim mure ei seisne selles, kellest saab Reformierakonna järgmine esimees. Veel vähem läheb Eesti tulevikku silmas pidades korda, kes on järgmine eurovolinik. Isegi Eesti eesistumine ELis 2018. aastal on selgelt ülehinnatud sündmus. Hoopis olulisem küsimus on olematu majanduskasv ja selle negatiivne mõju ühiskonna arengule.

Majanduskasvu pidurdumisel on rohkem kui üks põhjus. Analüütikud räägivad soojast talvest ja peamiste kaubanduspartnerite madalseisust. Ometi tundub, et suurimaks põhjuseks on hoopis strateegilise visiooni hägusus ning reformi­poliitika puudumine.

Pikk valimiskampaania. Viimast mõjutab seegi, et eelmisest hilissuvest elab Eesti püsiva valimiskampaania tingimustes ning nähtavasti lõpeb see alles tuleva aasta kevadel. Nii pikka perioodi annab lähiajaloos meenutada. Kahjuks võib see kujuneda meile kaotatud ajaks.
Mõistagi on raske eeldada, et enne riigikogu valimisi tuleval aastal saavutataks Eestis poliitiline kokkulepe riigivalitsemise reformimises ning majanduskasvu soodustavate seaduse­muudatuste esilekutsumises. Samas võib just valimiskampaania anda võimaluse sõeluda paremaid ideid ja leida vajalikeks reformideks suurem ühisosa.

Uue visiooni pakkumisel on kõige tähtsam raputada ennast lahti poliitilistest tabudest ja müütidest, mis pidurdavad Eesti rahvusvahelise konkurentsi kasvatamist. Pean silmas eeskätt suhtumist haldusreformi, maksupoliitikasse, ettevõtluspoliitikasse, võõrtööjõusse ja välisinvesteeringutesse, riigi­valitsemisse terviklikult. Eesti miinimumeesmärk võiks olla majanduskasvu hoidmine püsivalt kõrgemal Euroopa Liidu keskmisest. Rahvus­vahelises konkurentsis võiksime seada ambitsioonika sihi jõuda aastaks 2020 praegusest neljandast kümnest vähemalt esikahekümne riikide sekka.

0,7 protsenti on vähe. Eesti on liiga vaene, et rahulduda aastas vaid 0,7protsendise majanduskasvuga. Samal ajal kasvas meiega hästi võrreldavas Lätis majandus 4 protsenti. Midagi rõõmustavat ei paku ka võrdlus teiste eurotsooni riikidega. Neljandas kvartalis tabas meid koguni majanduse 0,1protsendiline langus võrreldes varasema perioodiga. Samas tõusis eurotsooni majandus tervikuna hoopis 0,3 protsenti.

Majanduskasv ei ole mõistagi eesmärk omaette. Kuid on päris selge, et eelarvesisese ümberjagamise ning kärpesurvega me riigi arengus uut kvaliteeti ei saavuta. Ohu märk on seegi, et nullkasv esineb tingimustes, kus Euroopa Liidu toetusraha moodustab arvestatava osa meie eelarvest.

Ilmunud Äripäevas, 20.02.2014

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave