Kõne Aasia raporti tutvustamisel Riigikogus



Eelmisel kevadel algatas väliskomisjon Aasia-strateegia kuulamised ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele otsustas nende põhjal koostada raporti. Selle eesmärgiks oli kaardistada Eesti rahvuslikud huvid ja võimalikud tegevused eelolevate aastate jooksul, kindlustamaks oma positsioone rahvusvahelises konkurentsis Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna esiletõusu künnisel.

Meie tähelepanu keskendus perioodile kuni aastani 2025. Leian, et raporti koostamine annab komisjoni tööle konkreetse vormi ja julgustan ka teisi komisjone seda kasutama.

Raporti valmimisel otsustas väliskomisjon tutvustada töö tulemusi Riigikogu täiskogu istungil, mistõttu me algatasimegi täna siin toimuva olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Ma juhin tähelepanu, et vastavalt seadusele korraldab Riigikogu väliskomisjon iga aasta veebruaris Eesti välispoliitika üldise arutelu. Mäletatavasti pidasime viimase seesuguse istungi tänavu 21. veebruaril. Samas on komisjon seisukohal, et Riigikogu täiskogu võiks aegajalt keskenduda ka mõne välispoliitilise teema sügavamale arutelule. Eeldatavasti on tänane istung hea traditsiooni hakatuseks.

Head kolleegid,

Riigikogu väliskomisjon on järjepidevalt pööranud tähelepanu arengutele Aasias juba vähemalt viimase kolme koosseisu jooksul. 2006. ja 2009. aastal külastas komisjoni delegatsioon Hiinat ning X koosseisu lõpul telliti Tallinna Ülikooli töörühmalt eraldi analüüs Hiina tulevikuarengute teemal.
Käesoleva koosseisu alguses otsustas Riigikogu väliskomisjon võtta ette põhjalikuma analüüsi Aasia arengutest ettevaatavalt kuni aastani 2025. Meie eesmärgiks oli vaadelda võimalikult erinevate nurkade alt arengutrende Aasias, kuulata Eesti avaliku, era- ja kolmanda sektori seisukohti antud teemal ning selgitada välja, mida peaks valitsus piiratud ressursse arvestades tegema, et Eesti oleks paremini valmis reageerima ja kasutama maailmas kiirelt poliitilist ja majanduslikku tähtsust koguvast regioonist lähtuvaid võimalusi.
Siinkohal võiks ehk küsida, miks on väliskomisjon oma töös pühendanud sedavõrd palju tähelepanu Aasiale? Esiteks ja kõige olulisemaks põhjuseks on tähelepanu juhtimine maailmas toimuvatele suurtele muutustele ning Eesti välispoliitika ja välismajanduspoliitika ajakohastamise vajadusele seoses nende muutustega.
Teiseks annab just süsteemsem ja eri valdkondi hõlmav analüüs paremini kaardistada prioriteetsemad tegevused eeskätt siseriiklikul tasandil. Sarnaseid strateegiaid on viimastel aastatel kirjutanud mitmed meie partnerid Euroopas, sealhulgas näiteks ka meie põhjanaaber Soome.
Tänaseks on ilmne, et maailma jõukese on euroatlandi piirkonnast laienemas mujale. Räägitud on koguni võimalusest, et 21. sajandil  võib globaalseid arenguid mõjutavaks uueks keskuseks kujuneda Aasia ja Vaikse ookeani regioon. Arvatakse, et Briti ja Ameerika sajandile on järgnemas Aasia sajand.
19. sajandi keskpaigas domineeris maailma Briti impeerium, mille emamaa tootis enam kui kolmandiku maailma majanduse kogutoodangust. Ainuüksi Suurbritannia energiatarbimine oli siis viis korda suurem kui Ameerika Ühendriikidel ning 155 korda suurem kui Venemaal. Britid kontrollisid enam kui viiendikku maailma kaubandusest.
Kodusõja segadustest kiirelt üle saanud Ameerika Ühendriigid tõusid juba 1880ndatel aastatel maailma juhtivaks majanduseks ning on püsinud sellel kohal tänase päevani. Kui jätta kõrvale Teise maailmasõja täiendav positiivne mõju USA majanduslikele positsioonidele maailmas, siis terve sajandi jooksul on nende osakaal maailma majanduses olnud püsivalt enam kui veerand.
1978. aastal alanud Hiina avanemispoliitika, Nõukogude Liidu lagunemine, 1990ndate aastate algul käivitunud India ärkamine, Laheriikide esiletõus ja mitmed teised sündmused on kiirendanud globaalseid protsesse, mis on vähendanud tuntavalt USA ja läänemaailma suhtelist mõjujõudu maailmas. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul võib Hiina juba 2016. aastal mööduda Ameerika Ühendriikidest ja saada maailma suurimaks majanduseks.
Õigupoolest hakati Aasia sajandist rääkima juba 1980ndate aastate teisel poolel. Üheks tõukesündmuseks selle termini kujunemisele oli muuhulgas 1988. aastal Pekingis toimunud toonaste Hiina ja India liidrite – Deng Xiaopingi ja Rajiv Gandhi kohtumine. Kui Hiina oli tolleks hetkeks olnud juba peaaegu kümnendi uuel avatuse ja  tõusutrendil, siis India alles alustas oma teed rahvusvahelisse majandusse.
Eriti Hiina, aga ka India kiire esiletõus viimase paarikümne aasta jooksul on olnud teguriks, mis on sundinud kogu maailma üha enam huvi tundma Aasia vastu. Varasemad edulood nagu Jaapan, Korea Vabariik, Hongkong, Singapur ja teised lisavad Aasia pildile mõistagi juurde dünaamikat ning mitmetahulisust.
Kui me aga korraks tõuseme kõrgemale sellest viimasest paarist sajandist, mida on domineerinud läänemaailm, siis mõistame kiirelt, et Aasia esiletõus pole mingi unikaalne nähtus. Me kipume unustama, et näiteks Hiina on riigina järjepannu eksisteerinud enam kui kaks tuhat aastat ning tuntav osa inimkonna arengut mõjutanud avastusi tuleb Aasiast.
Majandusajaloolase Angus Maddisoni uurimuste kohaselt oli Aasia osakaal maailma majanduses selges enamuses kuni aastani 1500. Veel 1850. aastal andsid Hiina ja India kokku 40 protsenti maailma majanduse kogumahust. Kuni Mingi dünastiani 17. sajandil oli Hiina Maddisoni andmetel majanduslikult võimsaim riik, andes ligi veerandi tolleaegse maailma kogutoodangust ja kolmandiku majanduskasvust.
Head kolleegid,
Kindlasti pole olemas ühtset Aasia käsitlust ning seda ei taotle ka käesolev raport. Pigem on oluline tajuda Aasia sisemist mitmekülgsust ning sellest omakorda tulenevaid võimalusi. Eestil on seejuures oluline määratleda nii lühema- kui pikemaajalised huvid seoses Aasiaga. 
Väliskomisjoni raporti valmimine langeb ajaliselt kokku samasisulise tööga Vabariigi Valitsuses, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel on lõppjärku jõudnud Aasia programmi koostamine.  Komisjon on jälginud nimetatud programmi valmimist ning oma raporti ja selles sisalduvate soovitustega kindlasti täiendab Eesti kavandatavat strateegiat Aasia suunal.
Huvi kasvust Aasia vastu räägib seegi fakt, et Eesti Arengufond viis koostöös India saatkonnaga läbi seireprogrammi, mille lõpptulemused vormiti mõni päev tagasi avaldatud vastavasisulisse raportisse.
Käesoleva raporti koostamisel viis Riigikogu väliskomisjon läbi kokku 20 kuulamist erinevate ministeeriumite ja ametkondade, era- ning kolmanda sektori esindajatega. Teema süsteemsemaks käsitlemiseks telliti Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi teadlaste töörühmalt analüüs, mis on eraldi kättesaadav käesoleva raporti lisana elektroonilisel kujul. Regioonis toimuva paremaks mõistmiseks külastas väliskomisjoni delegatsioon 2011. aasta novembris Jaapanit ja Korea Vabariiki. 2012. aasta märtsis viibisin ise koos Arengufondi koostatud delegatsiooniga Indias.
Väliskomisjoni raport on koostatud põhimõttel, et selles oleks eeskätt esitatud kuulamistel kogutud informatsiooni. Üheteistkümnes sisupeatükis leiab lugeja valdkonniti olulisemad sisendid erinevatelt kuulamistel. Eraldi peatükis leiab kajastamist ka Tallinna Ülikooli töörühma analüüsi olulisemad rõhuasetused ja soovitused. 

Raporti lisadest leiab väliskomisjoni kuulamiste loetelu, Aasia riikidega sõlmitud kahepoolsete lepingute nimekirja ning parlamentaarse suhtluse kronoloogia alates aastast 1997.  Põhjus, miks algab kronoloogia alates aastast 1997 ja mitte näiteks 1992. või isegi 1919. aastast, peitub kahjuks Riigikogu ajaloo jäädvustamise lünklikkuses. See parlamentaarse ajaloo tühimik tuleks võimalikult ruttu täita.

Head kolleegid,

Pööraksin alljärgnevalt Teie tähelepanu väliskomisjoni soovitustele Vabariigi Valitsusele. Kuulamiste põhjal tegi komisjon kokku 24 soovitust, mis puudutavad erinevate ministeeriumite või ametkondade tegevusi.

Ma alustaksin Eesti riigi kohalolekust Aasias ning võimalikest edasistest sammudest.  Eestil on täna Ida- ja Lõuna-Aasia riikides saatkonnad Tokyos ja Pekingis, eelolevast sügisest ka New Delhis ning peakonsulaat Shanghais. Samuti on loodud mitteresideeruva suursaadiku koht Kagu-Aasias. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on oma esindajad Tokyos ja Shanghais. Lisaks nendele on meil arvestatav aukonsulite võrgustik regiooni riikides.

Riigikogu väliskomisjoni arvates on olemasolev võrgustik meie tänaseid ressursse arvestades optimaalne, kuid keskpikas perspektiivis on möödapääsmatu kohaloleku laiendamine. Esmalt saab seda teha olemasolevate saatkondade tugevdamise teel. Uue saatkonnahoona käimasolev rajamine Pekingis annab hea võimaluse Eesti kohaloleku tugevdamiseks Hiinas.  

Uute võimalike saatkondade asukohtadena võiks eeloleval kümnendil kaaluda esinduste avamist Korea Vabariiki ja Singapuri. Valitsus võiks tõsiselt kaaluda Kagu-Aasia riike katva suursaadiku asukoha võimalikult peatset üleviimist Tallinnast näiteks Singapuri.     

Väliskomisjoni hinnangul on möödapääsmatu, et aktiivsema Aasia-suunalise suhtlemise tagamiseks tuleks valitsusasutustel juba täna süstemaatiliselt tegeleda vastavate võimekuste, nende hulgas näiteks keeleoskus või informatsiooni kättesaadavus Aasia keeltes, tugevdamisega. Eriti puudutab see diplomaatide sihipärast ettevalmistamist, sest erinevalt läänemaailmas asuvatest esindustest nõuavad Aasia sihtriigid hoopis spetsiifilisemat lähenemist.

Väliskomisjoni kuulamistel selgus, et meie ettevõtjad ootavad Aasia suunal riigi tuge eeskätt kontaktide leidmisel ning asjakohase informatsiooni kättesaadavaks muutmisel. Viimase puhul ei välistata, et majandusinformatsiooni puudutavad teenused võiksid olla tasulised.

Väga oluliseks peeti välisministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöö tihendamist, et tagada Eestist huvitatud sihtrühmadele vajalikud konsulaarteenused ning Eesti senisest suurem nähtavus asukohariigis. Selleks on hea eeskuju Shanghais, kus ühte katust jagavad peakonsulaat ja EAS. Kuid isegi seal on ruumi arenguks. Miks ei võiks Shanghais investeerida senisest paremasse asukohta, et esinduse enda olemasolu töötaks täiendava ja tasuta välireklaamina.

Aasia riikidega suhtlemise tihendamiseks tuleks senisest tulemuslikumalt rakendada kõrgetasemelisi ärivisiite. Vabariigi Valitsus võiks kavandada Aasia riikidesse iga aasta vähemalt kaks kõrgetasemelist visiiti koos äridelegatsioonidega. Aasia suunal peaks senisest aktiivsem olema ka Vabariigi President. Eesti disainerid kogesid hiljuti Lõuna-Koreas, kui palju andis nende visiidile kaasa näiteks president Ilvese videoläkitus.

Samas on oluline, et visiitidele järgneks tagasiside ning saavutatu sihipärane edasiarendus. Eesti ja Aasia riikide kahepoolsete suhete tihendamiseks oleks vajalik olemasoleva lepingulise baasi põhjal kaardistada selle laiendamise vajadused ning seada eesmärgid ja tähtajad edasisteks toiminguteks.

Euroopa Liidu liikmena on Eestil mängida mõistagi oma roll Aasia-suunalise poliitika ja kaubanduslepete väljatöötamisel. Sealhulgas on kindlasti oma koht ka Euroopa Liidu inimõigusalasel dialoogil Aasia riikidega. Samas peaksime sihiteadlikumalt kasutama Euroopa Liidu välisteenistuse ja esinduste informatsioonihanke võimekust. 

Head kolleegid,

Eesti Aasia-strateegia üheks keskseks teemaks on arusaadavalt kaubandussuhted. Täna moodustavad Aasia riigid meie väliskaubanduse portfellis tagasihoidliku osa. Samas on ilmne, et eelolevatel kümnenditel jääb just Aasia globaalseks kasvukeskuseks. Vaatamata võimalikele tagasilöökidele räägivad eeskätt demograafilised, aga ka mitmed teised raportis väljatoodud indikaatorid sellest, et erinevalt näiteks meie tänasest põhiturust Euroopast on Aasial suuremad kasvuväljavaated.

Riigikogu väliskomisjon peab  seetõttu väga oluliseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatust töötada välja riiklik Aasia-programm, mis sisaldab konkreetseid eesmärke meie väliskaubandusvõimekuse tugevdamiseks Aasia suunal. Aasia-programmile peaksid järgnema valdkondlikud analüüsid ning nende põhjal koostatud tegevuskavad. Väliskomisjoni arvates peaks siin olema koordineeriv roll Riigikantselei strateegiabürool.

Siin tuleb aga tähelepanu juhtida ühele pisut laiemale küsimusele kui vaid Aasiaga seonduv. Väliskomisjon on viimastel aastatel tegelenud meie üldise välismajanduspoliitika analüüsimisega. Meie hinnangul on olukord aastatega paranenud, kuid endiselt on üheks suurimaks tõrkeks ametkondlikud barjäärid, vähene infoliikumine ning tegevuse koordineerimise puudulikkus.

Pole ju mingi saladus, et ekspordi ja välisinvesteeringute baasi laiendamine on avatud majandusega Eestile eelolevatel keerulistel aastatel kriitilise tähtsusega. Seepärast teeb väliskomisjon Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaaluda tõsiselt väliskaubanduskomisjoni loomist, mis ministrite tasemel suudaks paremini koordineerida vastavasisulist tegevust kõrgetasemeliste visiitide planeerimisest ja lepingulise baasi laiendamisest kuni eelarveliste vahendite rakendamiseni Eesti väliskaubanduse positsioonide tugevdamisel.

Riigikogu väliskomisjoni kuulamistel tuli mitmel korral esile asjaolu, et Eesti ettevõtjatel on Aasia suunal rida häid lähtekohti. Esiteks nähakse Aasias Eestit osana Euroopast, tegemata vahet niinimetatud vanal või uuel Euroopal. Teiseks annab Eesti kuulumine Põhjala riikide sekka taustaks kõrge kvaliteedimärgi, mis bränditundlikus Aasias tuleb kindlasti kasuks.

Kuigi meil on terve rida häid näiteid Aasia turul õnnestumise kohta – Riigikogu väliskomisjonis kuulsime näiteks selliste ettevõtete nagu Liviko, GuardTime’i ja NOW! Innovationsi kogemusi, on veel pikk tee minna kasvõi Soomegagi võrreldavale tasemele. Arenguhüppe eelduseks on heade kogemuste ning informatsiooni vahetus. Seepärast väärib kindlasti kaalumist Eesti ettevõtjate ettepanek luua Eestis Aasia ärikeskus, mis abistaks ühelt poolt Eesti ettevõtteid ning teiselt  poolt oleks kontaktikohaks ka Aasia ettevõtjatele Eesti suunal.

Aasia suunaliste poliitikate ja ärisuhtluse edendamiseks peab väliskomisjon oluliseks hakata Eestis läbi viima regulaarseid Aasia Foorumeid. Mul on hea meel, et just Riigikogu konverentsisaal oli selleks paigaks, kus 23. mail toimus Eesti esimene Aasia Foorum. Arengufondi eestvedamisel peetud foorum tõi kokku arvukalt Aasia-huvilisi nii avalikust kui erasektorist, mis vaid kinnitab seesuguse foorumi vajalikkust.

Muuhulgas mainisid esimesel Aasia foorumil osalejad mitmel korral, et Eesti vajab tänasest paindlikumat immigratsioonipoliitikat. See annaks meile võimaluse senisest edukamalt konkureerida rahvusvahelises tööjaotuses. See puudutab nii teadus- ja arendustegevusalast koostööd kõrgkoolide vahel kui ka rahvusvahelise konkurentsivõimega ettevõtlust. Väliskomisjoni soovitustest leiab viite elamis- ja tööloa piirangutega seotud küsimuste lahendamiseks.

Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime üheks suurimaks probleemiks täna on lennuühenduste vähesus. Siin pakub Aasia meile suurepärase võimaluse. Arvestades Eesti väga soodsat geograafilist asendit Aasia-Euroopa ja näiteks India-Põhja-Ameerika ühendajana tuleks nii meie riigil kõigiti toetada Tallinna Lennujaama ja Estonian Airi tegevust lennühenduste laiendamiseks, sealhulgas siis ka Aasia suunal.

Vastavalt prognoosidele moodustavad aastal 2025 kõigist lennureisijatest tervelt 75 protsenti Aasia riikide elanikud. See viib meid mõistagi Eestile üha enam sissetulekuid pakkuva turismisektorini. Juba täna annab ÜRO juures tegutsev maailma turismiorganisatsioon üheselt mõista – majanduslikus mõttes kõige oodatumad turistid tulevad Indiast ja Hiinast.

Eesti poolt pakutavate konsulaarteenuste kättesaadavuse paranemine nii Jaapanis, Hiinas kui Indias ning Schengeni viisaruumi võimendu loovad eeldusi Aasia turistide arvu kasvuks Eestis eelolevatel aastatel. Seepärast tuleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil oma haldusala kaudu algatada Aasia turistide paremaks teenendamiseks asjaomase taristu ning teenindajate teadmiste ja oskuste sihiteadliku arendamise programm.

Siia lisandub kohe kindlasti keeleõppe laiendamise vajadus. Täna on meil Eestis vaid mõni üksik üldhariduskool, kus valikainena on võimalik õppida mõnda Aasia keelt. Teenusmajanduse Koja delegatsioon tunnetas alles äsja Korea Vabariigis käies, et inglise keel pole sugugi kõigi uste avaja. Tähtis on teada kohalikku keelt ja kultuuri ning see kehtib suhtlemisel enamike Aasia riikide kohta.

Nii on väliskomisjon oma soovitustes leidnud, et haridus- ja teadusministeerium peaks välja töötama sihipärased toetusprogrammid Aasia keelte ja kultuuri õpetamiseks Eesti üldhariduskoolides. Ülikoolide koostöö kaudu tuleks aga tegutseda tugeva ning võimalusel rahvusvahelise keeleõppekeskuse loomiseks Eestis.

Aasias toimuva paremaks mõistmiseks ning võimalike poliitikasoovituste väljatöötamiseks näeb väliskomisjon vajalikuna Aasia uuringuprogrammide senisest suuremat  toetamist meie ülikoolide või teadusasutuste juures.

Hiljutisel visiidil Islandile kinkis Hiina peaminister oma võõrustajast kolleegile jäälõhkuja mudeli. See sümboolne kingitus vaid kinnitab, kui oluliseks peab Hiina juba täna Arktikat läbiva Põhja meretee avanemist suuremahuliseks kaubaveoks. See uus meretee võimaldaks oluliselt lühendada merekaubandust Aasia ja Euroopa vahel. Pole üleliigne mainida, et juba täna on odavam saata merekonteiner Tallinnast Hongkongi kui Londonisse.

Arvestades Põhja meretee potentsiaali, tuleks Eesti logistikasektoril juba täna püüelda võimaluste ärakasutamise poole. Samuti peaks ka Vabariigi Valitsus senisest aktiivsemalt eeskätt Põhjala naabrite kaudu kaasa lööma Arktika poliitika kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides.

Head kolleegid,

Kuivõrd käesoleva raporti eesmärgiks on toetada ja innustada Aasia-suunalist debatti Eestis, siis on ilmne, et antud teema jääb väliskomisjoni päevakorras olulisele kohale ka edaspidi. Mõistetavalt jälgib komisjon, kuidas tema soovitusi arvestatakse. Väliskomisjon ootab Vabariigi Valitsuselt kirjalikku ülevaadet soovituste täitmisest kord Riigikogu iga istungjärgu jooksul toimuvaks aruteluks. Esimene soovituste ülevaatamine toimub selle aasta sügisistungjärgul.   

Pole välistatud, et üldisema teemakäsitluse kõrval tuleb tulevikus teatud valdkondadele või ka sihtriikidele pöörata sügavamat tähelepanu.

Ma tahaksin lõpetuseks tänada kõiki, kes oma nõu ja jõuga aitasid kaasa väliskomisjoni Aasia-strateegia raporti valmimisele. Eriline tänu kuulub aga väliskomisjoni nõunikule Ivar Mölderile, kelle pühendumuseta poleks raport sellisel kujul ilmunud.

Tänan tähelepanu eest!

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
"Riigikogu väliskomisjon on järjepidevalt pööranud tähelepanu arengutele Aasias juba vähemalt viimase kolme koosseisu jooksul. 2006. ja 2009. aastal külastas komisjoni delegatsioon Hiinat ..."

No ei tea. Kui tahta Aasia suunal midagi mõttekat korda saata, siis tuleks seal järjepidevalt vähemalt kord aastas visiidil käia. Neil on see järjepidevus ja alatine üksteise "meeldetuletamine" sügavalt kultuuris sees. Austuse ja huvi ülesnäitamise pärast.

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Are we ready for World War III?

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA