Marko Mihkelsoni blogi

Mida aasta edasi, seda keerulisemaks muutub maailmasündmuste dünaamika analüüsimine. Korraga on koosmõjus liiga palju tegureid, et piisava täpsusega võimalikke arenguid ette näha. Liiati on nii Esimese kui Teise maailmasõja järgne ning lääneriikide poolt juhitud maailmakorraldus langenud kasvava surve alla . Kas suur muutus tuleb kokkulepe või konflikti kaudu? Muutus aga tuleb. 2015 on samm selle suure muutuse suunas. Eestile on alanud aasta välispoliitiliselt jätkuvalt keeruline . See nõuab senisest oluliselt aktiivsemat ja ressursimahukamat välispoliitikat. Eesti on vaba maailma piiririik. See eeldab korraga järjekindlat tööd riigi julgeoleku ning samas ka rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel . Me peame küsima liitlastelt rohkem (suuremast püsivast kohalolekust õhutõrjesse) kui me oleme siiani teinud, ning me peame panustama majanduse rahvusvahelisemaks muutmisele rohkem kui oleme siiani osanud. Euroopa Liidul tuleb 2015. aasta kasvavate väljakutsete aasta. Kor...

Maailm on suures muutumises olnud juba mitmendat aastat. Kasvanud on oht, et Teise maailmasõja järgne ning Berliini müüri langemise järel uuendatud maailmakorraldus võib kohakuti sattuda konfliktialdiste vastasseisudega. Selles olukorras on äärmiselt oluline Eesti välispoliitika keskendumine kahele suurele teemale – julgeoleku tagamisele ja konkurentsivõime suurendamisele. Venemaa agressioon Ukraina vastu ja varjamatu infosõda lääneriikide suunal on pannud paljusid küsima – kas me oleme sisenemas uude külma sõtta? Kuidas iganes ka praegust olukorda nimetada, näivad Venemaa ja läänemaailma erimeelsused täna sedavõrd sügavate juurtega, et vastasseisu süvenemine ja võimalik pikaajaline suhete kriis tunduvad möödapääsmatud. Külma sõja varjud on kujundamas Eestist vaba maailma piiririiki. Mõistagi on meie huvides, et tänane vastasseis ei süveneks tõsisemaks konfliktiks. Sellest kaotaksid kõik. Samas on i...

Täpselt aasta aega tagasi kirjutasin oma ajaveebis 2013. aasta peasündmusi kokku võttes, et dünaamika viitab pingete kasvule maailma eri paigus. Võis eeldada konfliktikeskkonna laienemist, kuid sõda Ukrainas ning Lääne-Vene vastasseisu järsku teravnemist oli ikkagi veel kaksteist kuud tagasi võimatu täiel määral ette näha. See vaid kinnitab, kui raskesti aimatav on tänane maailm. Seega minu tavapärased 10 maailma tippsündmust lahkuvast aastast on vaid üks võimalikest vaatenurkadest. Tõsi, rohkem mõjutatud sellest, et vaatan maailma Eestist. Maidani revolutsioon . Ukraina rahvas näitas oma surma trotsiva vastuhakuga president Janukovitši üdini korrumpeerunud võimule, et nende vabaduspüüdlusi pole võimalik maha tallata. Maidani revolutsioon lõi olukorra, kus sisuliselt esimest korda pärast iseseisvumist 1991. aastal on Ukrainal tekkinud tõeline võimalus asuda riigi reformimise ning oma suveräänsuse tagamise teele. See on võimalus, mida teist korda enam ei pakuta. Venemaa a...

Väliskomisjoni eilsel erakorralisel istungil kuulasime ära eksperdid (Timo Tatar, Einari Kisel, Arvi Hamburg ja Helena Sepandii), et saada täiendavat informatsiooni Eestile parima lahenduse leidmiseks gaasitarnete varustuskindluse tagamisel ning meie energiajulgeoleku tugevdamisel.  Eesti huvi siin lähtub vajadusest võimalikult kiiresti ning ka tarbijale vastuvõetaval viisil laiendada gaasitarnete allikaid. Seda võimaldab LNG terminali rajamine viisil, mis oleks nii gaasiturgu tegelikult tekitav, aga samas ka majanduslikult mõtekas.  Eesti on lähtunud kuni viimase ajani seisukohast, et Euroopa Komisjoni toetuse peaks saama parimal viisil teostatav regionaalse terminali projekt. Siin on kõik indikaatorid seda meelt, et see terminal peaks tulema Eestisse.  Seega tuleks peaminister Taavi Rõivasel lähtuda oma kõnelustel Soome kolleegiga Eesti huvidest, võttes sellele ka oma enda valitsuse mandaadi. Arvestades küsimuse olulisust meie energiajulgeolekut silmas pid...

Tänased pseudovalimised Ida-Ukrainas, mille viivad läbi Venemaa toetusel separatistlikud jõud ainult süvendavad konflikit ning võivad luua eelduse sõjategevuse suuremahuliseks taaspuhkemiseks. Tegemist on selge provokatsiooniga, mis töötab vastu püsiva rahu saavutamisele. Venemaa on teatanud varasemalt, et toetab Luganski ja Donetski separatistide valimisi, kuigi need on vastuolus septembri alguses Minskis sõlmitud vaherahuleppe punktidega . Viimases tunnustas Venemaa, et valimised Ukraina territooriumil saaksid toimuda üksnes Ukraina seaduste alusel. Eesti ei tunnusta mingil viisil läbiviidavaid valimisi ega nende tulemusi. Meie huvides saab olla vaid selline areng, mis lähtub Ukraina territoriaalse terviklikkuse ning suveräänsuse põhimõtetest ning sammudest, mis aitavad tegelikult kaasa tuhandeid inimelusid nõudnud sõja lõpetamisele.

Mitte kunagi varem meie kontinendi ajaloos pole Euroopa rahvad elanud sellises heaolus ning vabaduses kui täna. Ja ilmselt mitte kunagi varem pole globaalne maailm pakkunud Euroopale ühtaegu sedavõrd eripalgelisi julgeolekualaseid väljakutseid kui seda me täna näeme ja tunnetame. Mitmel pool maailmas kipub olema tõsiasi, et Teise maailmasõja järgne rahvusvaheliste suhete süsteem on langenud väga suure surve alla. Küsimus on selles, kas maailm suudab uueneda kehtivat rahvusvahelist õigust rakendades või oleme silmitsi suuremate vastasseisude või isegi konfliktidega. Euroopa julgeolekule on esitamas väljakutseid korraga nii Venemaa agressiivsus, islamiäärmusluse kasvav levik Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, Hiina pöördumatuna tunduv esiletõus maailma juhtriigiks, piiriülesed globaalnähtused nagu näiteks küberterrorism või vaesusmigratsioon. Lõppeks tuleb väga tõsiselt suhtuda kiirelt oma levikut kasvatava surmava ebola viiruse tõrjumisse. Maailma tervishoiuorgan...

Pärast seda kui Eesti-Vene piirilt viidi jõuga ära Eesti kaitsepolitseinik avastati äkki, et tegelikult meil justkui ei olegi Venamaaga kontrollitavat piiri. Isegi pea- ja siseminister pidid seda tunnistama pärast seda kui olid külastanud piiriala. Ometi ei saanud see teadmata olla neile, kes on kutsutud ja seatud Eesti kaitsmisega välisvaenlase vastu. Või oli tegelik seis siiski teadmata? Eesti kaitsmise ja julgeoleku eest vastutavatele inimestele on olnud olukord idapiiril aastaid teada. Kuni Venemaa agressioonini Ukraina vastu suhtuti ammu teadvustatud probleemidesse loiult. Kuigi siseministeeriumis tehti piiri väljaehitamiseks vajalikud arvutused juba 2008. aastal ning   maa-ametil oli pikaajaliselt teada eramaavalduste problemaatika piirialal, ei kuulunud need tegevused siiski mitte Ansipi valitsuse prioriteetide hulka. Mõistetavalt oli esmatähelepanu all politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti töötajate palgatemaatika. Idapiir sai küll Schengeni...