Marko Mihkelsoni blogi

Venemaa agressioon Ukraina vastu, mis sai alguse veebruaris, ei näita täna mingeid vaibumismärke. Isegi Malaisia reisilennuki allatulistamine Venemaa toetatud terroristide poolt ning sellele järgnenud läänemaailma karmim hoiak ei ole pidurdanud president Putinit oma eesmärgi suunas liikumisel. Selleks eesmärgiks on jätkuvalt Ukraina suveräänsuse   piiramine ja vajadusel riigi tükeldamine. Kahjuks pidid Ida-Ukrainas hukkuma kümned Euroopa Liidu kodanikud, et ühendus võtaks ette senisest jõulisemad sammud Venemaa agressiooni peatamiseks ning Ukraina toetamiseks. Eesti on püsivalt olnud nende riikide seas, kelle meelest pole senised sanktsioonid olnud veenvad ning Venemaa tegevust mõjutavad. Lootus, et piitsa ja prääniku taktika töötaks, ei ole ennast õigustanud. Venemaa on rikkunud Krimmi okupeerimise ja annekteerimisega ning Ida-Ukraina ründamisega rahvusvahelist õiguskorda viisil, mille vastustamisel ei tööta pehme kompromissiotsing. Vastuseks peaks olema sammud, mis ...

Viimaste päevade uudised nii Moskvast kui Ida-Ukrainast kinnitavad, et veebruaris alguse saanud Venemaa väljakuulutamata hübriidsõda Ukraina vastu jätkub. Kasutusel on kõige erinevamad ründevahendid alates infosõjast lõpetades kaasaegse relvastuse kasutamisega. Ainus, mis puudu, on ametlik sõjakuulutus. Uute provokatsioonide laine ning kõikvõimaliku raskerelvastuse saatmine Venemaalt Luhanski ja Donetski regiooni annab alust arvata, et Moskval pole mingit kavatsust oma agressiooni peatada. Pole välistatud, et Venemaa võib oma seniste positsioonide kinnistamiseks kasutusele võtta nn rahuvalvesekkumise taktika. Vene diplomaatia töötab praegu palehigis, et saavutada rahvusvaheline tunnustus Ida-Ukrainas tegutsevatele Venemaa agressiooni läbiviivatele palgasõduritele ehk terroristidele. Putini ja Merkeli eilne kohtumine Brasiilias näis just sellele keskenduvat.   Kui Lääs tõepoolest nõustub Venemaa survega, siis tulemuseks on äärmiselt ohtlik sündmuste areng. Nii tekiks V...

1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama? Ma olen viimase 11 aasta jooksul juhtinud Riigikogus nii väliskomisjoni kui Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd.  Samuti on minu rahvusvahelise parlamentaarse kogemuse pagasis Eesti delegatsioonide juhtimine nii Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees kui ka NATO Parlamentaarses Assamblees. Seega on kõik, mis toimub Euroopa tasandil, mulle ammu väga lähedane ning töö Euroopa Parlamendis oleks loomulik jätk eelnevale.  2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut? Eestile on täna kõige olulisemad kaks teemat - julgeolek ning rahvusvaheline konkurentsivõime. Need on teemad, millega olen kokku puutunud oma senises karjääris nii Postimehe ajakirjanikuna 1990ndatel kui nüüd viimased 11 aastat poliitikuna Riigikogus. Julgeoleku vallas on veel palju teha, et meie head partnerid Euroopa Liidus tajuksid Venemaalt lähtuvat püsivat survet või isegi ohtu, millega tuleb palju t...

Selge on see, et meie ühine suurim mure täna on Eesti ja kogu Euroopa julgeolek. Paljudel kohtumistel üle Eesti olen viimastel nädalatel kogenud korduvalt küsimusi ja arvamusi, nagu näiteks – mida tegelikult plaanib Putin ning kui turvaline on meie tulevik. Ütlen kohe, Putini kavatsusi ei tea ilmselt keegi peale tema enda, aga Eesti julgeolek on täna kindlamini tagatud kui kunagi varem me ajaloos. Putini Venemaa ei varja juba ammu, et nende soov on viisil või teisel taastada kunagise impeeriumi hiilgus. Oli ju Nõukogude Liidu lagunemine nendele suur õnnetus. Sündmuste käik Ukrainas on paraku olnud suunatud ja mõjutatud just nendest Venemaa deržaava -ihadest. Venemaa agressioon Ukraina vastu on juba praegu keeranud pea peale kogu Europpa julgeolekusüsteemi, mille üheks alustalaks oli 1975. aastal Helsingis sõlmitud kokkulepe kontinendi piiride puutumatusest ja teineteise suveräänsuse austamisest. Just praegu on Eesti poliitikutel mängida eriti oluline roll Euroopa ...