EESTI EESMÄRGID JA DUBAI EXPO

Kuulsin hiljuti ühelt Hong Kongi mõjukalt investorilt, et Eesti on suutnud vaatamata väiksusele saavutada hämmastava tuntuse. Ta oli üllatunud, kui palju räägitakse näiteks Londonis Eestist kui edukast digiriigist. Nii mõnestki naaberriigist olevat kuulda hoopis harvemini. Seda oli meeldiv kuulda. Samas teame väga hästi, et selle tuntuse nimel on kõvasti vaeva nähtud ning mitte kunagi pole seda liiga palju. Eriti Eesti-suguse väikeriigi jaoks.

Digiriigi tuntus on meile võimas tagatis 21. sajandi hakul. Targa digitaalse ühiskonna eestvedaja roll võiks tulevikku vaadates olla Eesti üks suur teema. Sellel on hoopis laiem mõõde kui üksnes töötav x-tee või vaikselt sisu koguv e-residentsus. See on strateegiline visioon, mis hõlmab endas nii kodanikule lihtsalt, arusaadavalt ja usaldusväärselt toimivat avalikku sektorit, innovaatiliselt mõtlevalt valitsuselt arukat tuge saavat erasektorit kui lõppeks kogu riigi julgeolekut. Küberturvalisuseta oleks tark digiühiskond kergelt häiritav.

Eesti on saavutanud palju ning selle üle peame olema uhked. Iga valitsus on siin panustanud. Ka Ratase valitsus, kuigi e-valimiste ründamine ei ole Eesti huvides. Euroopa Liidu eesistumine on jällegi hea võimalus meie suure teema võimendamiseks. Samas on minu arvates veel palju teha seal, kus mängu tulevad erinevate valdkondade pikaajalist sihitatud koostoimet eeldavad suured teemad. Tark digitaalne ühiskond on keerulisem kui kuiv ekselitabel või paratamatult lühiajaline koalitsioonileping.

Eelnevat silmas pidades on mulle arusaamatu, miks valitsusel on siiani olnud nii vaevaline otsustada riigi osalemise üle 2020. aastal Dubais toimuval järjekordsel maailmanäitusel. Välja paistab pigem tõrjuv, ebakindlalt üle õla naabrite suunas piidlev ja üksnes rahalugev hoiak. See on selges dissonantsis just selle sama targa digitaalse ühiskonna ühe eestvedaja rolli passimisega. Eesti tuntus ei lõpe ega pea lõppema Euroopa Liiduga.

EXPOd pole mingid imerelvad ja kulu on kõrge. Kuid väga kõrge ekspordisõltuvusega (umbes 80 protsenti SKPst) riigile oleks strateegiliselt oluline avada ennast maailmaturul eriti seal, kus meil veel seni pole õnnestunud laiemalt kanda kinnitada. Nii poliitiliselt kui majanduslikult. Pealegi ei ootaks meid ees tühi väli. Terve rida Eesti ettevõtteid on regioonis kohal või sihivad sealseid turge. Seejuures on mitmed ettevõtted ja ettevõtlusorganisatsioonid valmis panustama riigi osalemisse Dubai EXPO-l.

Maailma EXPO pole kaugeltki võrreldav tavalise messiga, milliseid on ka Pärsia lahe piirkonnas mitmeid, vaid töötab lisaks ettevõtjate kasu nimel ka riigi tuntuse kasvatamisel.

Dubai EXPO-l osalemine annaks meile ka väärtusliku diplomaatilise kogemuse ning võimaldaks teha vajadusel eeltööd Eesti huvide paremaks kaitsmiseks majanduslikult väga innovaatilises regioonis.

Seepärast tuleks EXPO-l osalemist käsitleda mitte järjekordse paviljoni ehitamise ja sisustamise projektina (1933. aastal  mahtus Eesti näiteks ka Kreeka paviljoni ära), vaid kaugelt laiema huvide esindamise ning riigi tuntuse kasvatamisena.

Miks ei võiks seoses sellega ka mõelda Eesti välisesinduse rajamisele näiteks Araabia Ühendemiraatidesse? Pärsia lahe piirkonnas meist palju aktiivsem Läti on Abu Dhabis kohal juba 2014. aastast ning hiljuti avasid Riias  vastastikkuse alusel oma esinduse ka Araabia Ühendemiraadid. 

Dubai EXPO peateemad kattuvad suurepäraselt Eesti tugevustega, kusjuures digiteemadele lisandub kindlasti ka meie teine võimas tuntuse ekspordiartikkel – puhas loodus. Näituse teema on inglise keeles "Connecting Minds, Creating the Future", mis omakorda on jaotatud kolmeks alateemaks: võimalus, mobiilsus ja kestlikkus.

Dubai otsustamatus paraku viitab sellele, et välismajanduspoliitika on Eestis jäänud aastaid teenimatult tagaplaanile või on olnud hektiliselt killustunud mitme ministeeriumi vahel. Riigikogu väliskomisjonis oleme sellel aastal võtnud sügavuti lahata, mida annaks muuta paremaks Eesti välismajanduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Pikem kogemus ütleb, et väliskaubandus vajab senisest suuremat poliitilist tähelepanu. Miks ei võiks meil olla üksnes väliskaubandusküsimustega tegelev minister?

Hiljuti käis minu juures Jaapani parlamendi väliskomisjoni esimees, kes muu hulgas otsis tuge Osaka kandideerimisele 2025. aasta EXPO korraldamiseks. Rääkisin, et Eesti on väga huvitatud kaubavahetuse kasvatamisest Jaapaniga (hetkel on see kaheksa korda väiksem kui Hiinaga ning samal tasemel Hong Kongiga) ning Osaka edu puhul oleks see üks täiendav võimalus meie ettevõtjatele.

Sama oleks ka Dubaiga, sest maailmanäitused pole üksnes asukohariigile suunatud. Dubaisse tuleb kohale miljoneid külastajaid üle maailma ning korraldajad ootavad umbes 180 riigi osalemist. EXPO võib küll olla vanamoodne mudel tuntuse saavutamiseks, kuid ometi riigid seda korraldavad ning kokku tulevad. Kas tõesti tahab Eesti siit kõrvale jääda?

Kriitikud on arvanud, et EXPO-l osalemist ei põhjenda ükski käibenumber. Sellega võiks vaielda. Riik peab olema teinekord pigem eestvedaja kui üksnes ettevõtjate soovide rahuldaja. Mis juhtus meie Bulgaaria saatkonnaga omal ajal, kui loodeti üksnes kinnisvaraarendusele Sofia lähistel? Pärast ebaõnnestunud äritehingut tuli saatkond taas sulgeda. Minu arvates on lisaks käibenumbritele vaja näha laiemat ja pikemaajalist mõju kogu riigi tuntusele Pärsia lahe piirkonnas. Viimane töötab aga omakorda ka ettevõtjate huvides, kellel on selle najal lihtsam uksi avada. Seda on keeruline käegakatsutavatesse numbritesse panna. Strateegilist visioneerimist võiks meie avaliku raha üle otsustamisel kindlasti rohkem olla ja arutelu EXPO-l osalemise kohta on just selline koht.

Arvamus ilmus 24.07.17 Eesti Päevalehes.