Horvaatia näitab uut suunda

Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga on justkui uueks suunanäitajaks. Esiteks räägib see sellest, et vaatamata sisemistele raskustele on Euroopa Liit endiselt laienemas. Teiseks mõjub Horvaatia liitumine kindlasti positiivselt ülejäänud Lääne-Balkani riikidele, kes on oma Euroopa tee jalge alla võtnud.

Möödunud pühapäeva õhtu oli Zagrebis väga pidulik. Enam kui 50 riigi esindajad, teiste hulgas ka siinkirjutaja, elasid kaasa Horvaatia suurele teetähisele. Muide, viimati ühines vaid üks riik korraga Euroopa Liiduga 1981. aastal. Siis oli selleks Kreeka.  Nüüd oli kord Horvaatia käes, kus veel paarkümmend aastat tagasi käis sõjategevus ning unistus Euroopast näis kauge ja kättesaamatuna.

Kuigi paljudele horvaatidele tundub, et Euroopa Liit jättis neid liiga kauaks liitumisjärjekorda, on sündmus ikkagi väga märgiline. Eestiga täiesti võrreldavas suuruses riigil pole viimastel aastatel majanduses kuigi hästi läinud. Koguni viis aastat on jätkunud langus. Nüüd vaatavad paljud Zagrebi poole küsimusega, kas valitsus suudab Euroopa Liidu liikmelisusest ammutada uut tõukeenergiat majanduse elavdamiseks.

Eesti ja teiste riikide kogemus kinnitab, et Euroopa Liiduga ühinemine on pigem mõjunud majandusele võimalusi ja täiendavat tõuget andvana. Samas on kindel, et kõik sõltub ikkagi nendest valikutest, mida antud juhul uusim Euroopa liikmesriik Horvaatia ise teeb.

Pidulikul õhtusöögil sattusin suure laua taga kõrvuti istuma Kosovo presidendi Atifete Jahjagaga. Tema oli see, kes pööras mu tähelepanu ühele olulisele sündmusele seoses Horvaatia liitumisüritusega. Mitte kaugel meist nautis õhtusööki Serbia president Tomislav Nikolič, kes veel mõned päevad enne seda oli teatanud, et Kosovo kutsumine muudab Serbia kohaloleku võimatuks. Läks aga vastupidi.

Esimest korda olid kõigi Lääne-Balkani riikide liidrid koos nii ühisel perepildil kui ka õhtusöögil. Kosovo president oli veendunud, et Horvaatia liitumine annab täiendava positiivse tõuke nii tema riigi kui kogu regiooni arengule. Ja kuidas see teisiti saakski olla.

Horvaatidele kaasa elades sattusin nii mitmeski vestlusringis peale küsimusele, kes ja millal võiks järgmisena ühineda Euroopa Liiduga. Kõigi meelest tuleb see riik taas Lääne-Balkanilt. Kas selleks on Montenegro või Makedoonia, näitab aeg.

Kuid pühapäeva öö vastu esmaspäeva polnud oluline üksi Horvaatiale. Uue päeva alguses pidas esimese tervituskõne horvaatidele Leedu president Dalia Grybauskaite. Nii sai Leedust esimene Balti riik, kes on oma kanda võtnud Euroopa Liidu juhtimise. Läti kord tuleb 2015. ja Eestil 2018. aastal.

FOTO: 30.06 õhtul Zagrebis koos Horvaatia presidendi Ivo Josipoviči (vasakul) ja peaminister Zoran Milanovičiga.