Liibüa paljastas Euroopa piiratud kaitsevõime


ÜRO resolutsiooniga 1973 lubatud lennukeelutsooni kehtestamine Liibüa kohal on ilmekalt paljastanud Euroopa riikide kaitsevõime puudulikkuse. Kuna USA on selles NATO juhitud operatsioonis tavatult tagaplaanil, siis on ilmsiks tulnud Euroopa liitlaste piiratud valmisolek kaasaegset tehnolooigat ja võimekusi nõudvate sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks. See peaks Euroopa liidreid tõsiselt mõtlema panema - kui me ei saa hakkama Liibüa sarnase operatsiooniga, mis juhtub siis, kui meie ees seisab palju suurem ja tõsisem väljakutse.

Äsjasel NATO välisministrite kohtumisel Berliinis oli peasekretär Rasmussen sunnitud avalikult tunnistama, et Liibüa operatsiooni jätkamiseks on vaja juurde kaasaegset relvastust ning liitlaste täiendavat panust. Paraku näib, et Berliini kohtumine ei lisanud peale retoorilise toetuse suurt miskit.

Seda on õigupoolest ka raske loota. Eriti siis, kui Ühendriigid pole operatsioonis keskne panustaja. Kui 2010. aastal olid USA kaitsekulutused umbes 640 miljardi dollari tasemel, siis Euroopa liitlased kokku suutsid samas kõrvale panna enam kui kaks korda väiksema kaitse-eelarve. Juba Afganistani missioon on näidanud, kui keeruline on Euroopa riikidel eeldatavaid võimekusi välja käia.

NATO Euroopa liitlased on viimastel aastatel olnud vastakuti väga tõsise dilemmaga: majanduslikesse raskustesse sattudes on riikides löögi all esmajärjekorras kaitsekulutused. Ja seda vaatamata alliansis kehtivale poliitilisele otsusele hoida kulutused sisemajandusega võrreldes 2-protsendilisel tasemel. Eelmisel aastal täitsid seda vaid neli riiki: USA, Prantsusmaa, Kreeka ja Suurbritannia.

Ühel hiljutisel kohtumisel kinnitas NATO endine kõrge ametnik, et eriti murelikuks teeb liitlaste koordineerimatu kulutuste vähendamine ning samas ka uue relvastuse isepäine ostmine olukorras, kus eriti väiksemate riikide ühised hanked võiksid olla palju kasulikumad.

Igatahes peaks Liibüa olema NATOle tõsiseks õppetunniks. Olukorras, kus meie vahetus naabruses on kasvavalt ebastabiilne ning kus mitmed maailma suurjõud on vastupidiselt Euroopale suurendamas oma kaitsekulutusi ning kaasajastamas oma relvastust, ei tohiks Vana maailma pealinnad justkui "ajaloo lõpu" või "heaoluühiskonna pöördumatuse" vaimus oma sisemisi otsuseid teha. Euroopa relevantsus ei ole määratud üksnes turujõu, vaid reaalse jõuga. Euroopal oleks lõpuks aeg ärgata.

Kommentaarid

kronja ütles …
"Euroopa relevantsus ei ole määratud üksnes turujõu, vaid reaalse jõuga" - pentagoni-kotka retoorika :)

põnev, et suhteliselt kõrgel tasemel (eesti mõistes, muidugi) tegutsev poliitik näeb maailma paremaks paigaks muutmiseks ainuvõimalusena relvakulutuste suurendamist (lüübias kasutatakse ilmselt siiski ründerelvastust - mis on kaitsekulutustega nagu teist laadi kulutus? a mida ma ka tean, ma ju keskmine eesti mats) :)
Anonüümne ütles …
Marko Mihkelson kobestamas eesti ajupestud avalikku arvamust, et see oleks valmis, kui sinna langeb ettepanek luua korralik ELiidu Armee - nii nagu suurele riigile kohane!

Paraku pole riigi toimimise alus, majandus, elujõuline:
http://www.ap3.ee/article/2011/4/19/kas-kreeka-porub

Tagatipuks hakkasid soomlased segadust külvama.

Tõnis Bleive

Populaarsed postitused sellest blogist

KAS EKRE SOOVIB TÕESTI EESTI VENESTAMIST?

IRAANI LÕKS

DIALOGUE WITH RUSSIA: A MISSION FATED TO FAIL?