Marko Mihkelsoni blogi

1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama? Ma olen viimase 11 aasta jooksul juhtinud Riigikogus nii väliskomisjoni kui Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd.  Samuti on minu rahvusvahelise parlamentaarse kogemuse pagasis Eesti delegatsioonide juhtimine nii Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees kui ka NATO Parlamentaarses Assamblees. Seega on kõik, mis toimub Euroopa tasandil, mulle ammu väga lähedane ning töö Euroopa Parlamendis oleks loomulik jätk eelnevale.  2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja põhjendage valikut? Eestile on täna kõige olulisemad kaks teemat - julgeolek ning rahvusvaheline konkurentsivõime. Need on teemad, millega olen kokku puutunud oma senises karjääris nii Postimehe ajakirjanikuna 1990ndatel kui nüüd viimased 11 aastat poliitikuna Riigikogus. Julgeoleku vallas on veel palju teha, et meie head partnerid Euroopa Liidus tajuksid Venemaalt lähtuvat püsivat survet või isegi ohtu, millega tuleb palju t...

Selge on see, et meie ühine suurim mure täna on Eesti ja kogu Euroopa julgeolek. Paljudel kohtumistel üle Eesti olen viimastel nädalatel kogenud korduvalt küsimusi ja arvamusi, nagu näiteks – mida tegelikult plaanib Putin ning kui turvaline on meie tulevik. Ütlen kohe, Putini kavatsusi ei tea ilmselt keegi peale tema enda, aga Eesti julgeolek on täna kindlamini tagatud kui kunagi varem me ajaloos. Putini Venemaa ei varja juba ammu, et nende soov on viisil või teisel taastada kunagise impeeriumi hiilgus. Oli ju Nõukogude Liidu lagunemine nendele suur õnnetus. Sündmuste käik Ukrainas on paraku olnud suunatud ja mõjutatud just nendest Venemaa deržaava -ihadest. Venemaa agressioon Ukraina vastu on juba praegu keeranud pea peale kogu Europpa julgeolekusüsteemi, mille üheks alustalaks oli 1975. aastal Helsingis sõlmitud kokkulepe kontinendi piiride puutumatusest ja teineteise suveräänsuse austamisest. Just praegu on Eesti poliitikutel mängida eriti oluline roll Euroopa ...

Olukord Ukrainas jätkab kahjuks pingestumist. Vaatamata rahvusvahelise kogukonna survele ja püüdlustele jätkab Venemaa oma sõjalise kohaloleku kasvatamist Krimmis ning koondab löögiüksusi Ukraina idapiiride lähedusse. Eilsed kahe ohvriga sündmused Harkivis kahjuks vaid kinnitavad provokatiivse keskkonna laienemist Ida-Ukrainas. Alanud nädalavahetusel tuleb silma peal hoida eeskätt sündmustel Donetskis, Harkivis ja teistes idapoolsetes Ukraina linnades. Kahjuks ei ole siiani Ida-Ukrainasse jõudnud ühtegi rahvusvahelist vaatlusmissiooni. Veel pole hilja, kuigi olukord on muutunud väga halvaendeliseks. Krimmi referendum annab etteantud tulemuse. Siin on kõige olulisem, kas ja kui kiiresti järgneb Venemaa tegevus Krimmi annekteerimisel. Samuti on liikumas kuuldused, et Krimmis asuvad Ukraina üksused võivad langeda rünnaku alla kohe pärast referendumit.  Eelolevad päevad muutuvad seega eriti kriitilisteks ning rahvusvahelised jõupingutused Ukraina territoriaalse terv...

Krimmi võimalik annekteerimine Venemaa poolt oleks kohaliku rahva tahet ettekäändeks tuues ilmselge Stalini vallutuspoliitika kordamine. Vene relvajõudude valve all töötava Krimmi parlamendi tänane otsus kuulutada juba 16. märtsiks välja ühinemisreferendum Vene Föderatsiooniga on sisuliselt Stalini vallutuspoliitika kordus. 1940. aastal Stalin esmalt okupeeris Eesti ja teised Balti riigid ning seejärel annekteeris need kiiresti, tuues ettekäändeks “valimiste” kaudu võimule tulnud uue valitsuse vaba tahte avalduse. Seekord tegutseb Venemaa oma relvajõudusid terroristideks maskeerides ning ilma Molotov-Ribbentropi paktita. Venemaa rikub sellega jämedalt rahvusvahelist õigust ning seab kahtluse alla kõik senised riikide ja rahvaste suveräänsust määratlevad põhitõed. Venemaa valikuline ja silmakirjalik suhtumine rahvusvahelisse õigusse ning 21. sajandile võõras agressiivne välispoliitika on tee tupikusse, kuhu Moskva on üha enam nihkumas. Samas on veel  võimali...