Euroopa uus eelarve ja Euroopa tuleviku huvid


Ükskõik millise tulemusega ka ei lõpeks Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku läbirääkimised, peegeldab nii saavutatu kui protsess ise pigem tänase Euroopa muresid kui tulevikku suunatud pürgimisi. Ja siin pole midagi imestada, sest eelarve eest võitlevad liikmesriigid, jättes Euroopa Komisjoni objektiivselt vaid pealtvaataja rolli. Nii ongi endiselt võimalik, et Euroopa Liit keskendub põllumajandusele, aga mitte näiteks teadus- ja arendustegevusele.

Kui lähtuda meie vaatevinklist, siis Eesti võib oma tulemusega kõigiti rahule jääda. Olgugi, et maksimumeesmärgid jäävad saavutamata, ei peaks üldine vahendite kasv meile siiski muret valmistama. Pigem peaksime mõtlema, kuidas uusi avanevaid rahasid kõige efektiivsemal ja tulutoovamal viisil kasutada. Seda nii taristu kui inimvara arendamiseks.

Ometi ei saa kõige selle taustal siiski jätta mainimata, et Euroopa Liidus aja sunnil süvenev tulevikudebatt ei kipu üldse peegelduma eelarveprioriteetides. Taaskord on liikmesriigid arusaadavatel põhjustel kaitseasendis. Esiplaanil on liikmesriikide erihuvid, taamal Euroopa üldhuvid. Seejuures ei taha ma sugugi öelda, et näiteks Eestile olulised ühtekuuluvussummad või Euroopa ühendamisrahad ei ole olulised üleeuroopalise lõimumise ja parema sisedünaamika saavutamiseks.

Pigem on probleem selles, et seitsmeks aastaks lukustatakse eelarve, mis ei käi ajaga kaasas. Seitse aastat on lihtsalt liiga pikk aeg tänases kiirelt muutuvas maailmas ning ehk on ka see üks põhjuseid, miks Euroopa on eriti viimasel kümnendil kaotanud dünaamikat ja reageerimisvõimet maailmas toimuva suhtes. 

Euroopa uuendamise kavades peaks kindlasti kujunema üheks keskseks küsimuseks ka eelarveperspektiivi lühendamine ning üldhuvidest lähtuva paindlikkuse suurendamine. Samas on ilmne, et see eeldab senisest tunduvalt föderaalsemat Euroopat ning põhimõttelisi sisereforme mitmeski liikmesriigis. Eileöised arutelud paraku näitavad, et see horisont on veel päris kaugel.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS

Kujutis
Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe.    Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammuta
Lisateave

Are we ready for World War III?

Kujutis
"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.   He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.   Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests rem
Lisateave

EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA

Kujutis
Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise? Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.     Saksa  päevaleht Bild  avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, k
Lisateave