tag:blogger.com,1999:blog-374060822024-03-21T22:48:57.901+02:00Marko Mihkelsoni blogiEuroopast ja maailmast eestlase vaatekohastMarko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.comBlogger1441125tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-36176471598968862082024-02-15T12:51:00.002+02:002024-02-15T12:51:41.131+02:00Are we ready for World War III?<p><span style="font-family: "Times New Roman", serif; text-align: justify;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgy9d-u5-tc6wOBEHhgNlvbK5HhCpX3C4QpraTHCPeE6C7-v2HiVseeMhZSaE0AJPaA-YVv6_dSjaVbpRBJxGdgNaKJlCvWWMvFDbUsaaLDSMYkGV43PBYRhjSd4GuAB1p3MKTWoYcn0gI5ST3VgjPiLAdm_e3d7RK6Wz9mHPx5H1EGl2ulaYXu/s1200/marko%20mihkelson_13.02_eng_tsitaat_1200x1200_2.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1200" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgy9d-u5-tc6wOBEHhgNlvbK5HhCpX3C4QpraTHCPeE6C7-v2HiVseeMhZSaE0AJPaA-YVv6_dSjaVbpRBJxGdgNaKJlCvWWMvFDbUsaaLDSMYkGV43PBYRhjSd4GuAB1p3MKTWoYcn0gI5ST3VgjPiLAdm_e3d7RK6Wz9mHPx5H1EGl2ulaYXu/w400-h400/marko%20mihkelson_13.02_eng_tsitaat_1200x1200_2.jpeg" width="400" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">"Are you ready for war?" This was the question asked from me last August near Bakhmut by the Commander of the legendary 24th Mechanised Brigade and decorated Hero of Ukraine Colonel Ivan Holishevsky.</span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span style="font-family: "Times New Roman", serif;">He knew what he was talking about. His motto as a Brigade Commander is simply “Honour is earned in battle”. In his fight for the freedom of his country he has witnessed the determination of the enemy to destroy everything on its path that it finds alien or resistant. He knows that we must not underestimate Russia because a nuclear country that is waging a great war and has no regard for human lives is a threat to the whole world.</span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">Last week, as we visited New York together with our Nordic and Baltic colleagues, we had the opportunity to meet the real heavyweight of Ukraine’s diplomatic frontline, the UN Ambassador Sergiy Kyslytsya. The diplomat who skilfully deflects Russia’s stone-faced lies on the international political arena and expertly defends his country’s interests remained laconic in his assessment of the events – all of us have already been drawn into a new world war. “We need to acknowledge this and act accordingly,” were his words.</span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">Ambassador Kyslytsya is right. We are already living in the midst of wars that are changing our world. Whether this is World War III, we are not entirely sure yet. But it is the simple truth that the world order where we lived only a couple of years ago will never be restored in that shape again. </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">Where are we now, what lies ahead of us, and what must we do to avoid the worst? </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">For starters, the chain of wars that is changing the world order did not start two years ago with Russia’s full-blown invasion of Ukraine. Russia’s war of destruction against Ukraine started in February 2014, that is ten years ago. But even this date does not take us to square one. </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">If we put aside the fact that Russia has continuously tried to erode the democracy in the Western world since the Bolsheviks came into power and has not abandoned its plans to restore the empire after the collapse of the Soviet Union, the most direct challenge for changing the world order was issued by President Putin in February 2007 in his speech at the Munich security conference. This more or less constituted a 21<sup>st</sup> century declaration of war against the Western world.</span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">To all intents and purposes, the Kremlin expressed in this speech its readiness and intention to change the world order in a way that would eject the USA from its current leadership position, break up the transatlantic security architecture of the West, and by doing this allow Russia to achieve a long-yearned-for leadership position in defining the security of the continent. All this, and in much stronger terms, was reconfirmed by Putin quite recently, at the meeting of the Valdai Club in early October last year. “The Ukraine crisis is not a territorial conflict and not an attempt to establish regional geopolitical balance. The issue is much broader and more fundamental and is about the principles underlying the new international order,” Putin said in Valdai on 5 October 2023.</span><span lang="EN-GB" style="background: rgb(254, 254, 254); color: #020c22; font-family: Arial, sans-serif; font-size: 13pt;"> </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">But words in Munich have already been followed by actions which is why we are now on the threshold of a massive global catastrophe, or as Putin puts it, of setting up the new international order. The chain of events started with a soft attempt of taking over Estonia in spring 2007, which was followed, to stop NATO enlargement, by the occupation of one fifth of Georgia’s territory, occupation and illegal annexation of the Crimean peninsula, intervention into the civil war in Syria and thus creating a new dominance for Moscow in the Middle East, testing of the reliability of US promises in Syria, deflecting Western allies in Sahel from Mali to Sudan, giving a new spin to the wheel of war by aiding Hamas in its terrorist attacks, attempting a coup in Montenegro, interfering with the Brexit referendum and supporting Catalan independence, interfering with US elections, promoting the waves of immigration in cooperation with international criminal organisations, supporting European extremists under the aegis of protecting traditional values, issuing ultimatums to NATO and the US, and finally, unleashing a massive military force to destroy Ukraine as an independent country.</span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">All this would not be as impressive and successful if Russia did not have China with its even bigger ambitions behind it. President Xi Jinping has not made a secret of the fact that China hopes to change the international status quo by the middle of this century in a way that would give this communist powerhouse free rein once the world order has changed, considering its military and economic might, and increasing or using this as needed. <s><o:p></o:p></s></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">China is happy with Russia’s actions in releasing the chain of wars for the purpose of destroying the world order under the leadership of the West. In the beginning of February 2022, Putin and Xi affirmed in a joint declaration that “the new inter-State relations between Russia and China are superior to political and military alliances of the Cold War era.” With this, a definite course was taken towards opposition with the USA and the whole Western democratic world. One year later, on 22 March 2023, departing after his two-day visit, President Xi said to the Russian President on the steps of the Kremlin: “Right now there are changes – the likes of which we haven’t seen for 100 years – and we are the ones driving these changes together.”<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">China, and Russia in its wake with Iran and North Korea guarding the flanks, all have a long-term plan. Their confidence grows from learning that the Western countries are currently lacking options for building up an international common front and thus completely isolating Russia, among other things. Many UN member states, even those who have condemned Russia’s aggression, have remained rather ambivalent and will eventually gravitate towards the side who ends up winning this world-war-scale opposition between authoritarian great powers and democracies.</span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">Together with my colleagues I recently had an excellent opportunity to listen to the head of the intelligence service of a great Western nation discuss the key challenges in the world today. They spoke about the impact of AI, growing global reach of China, continued importance of agent intelligence, and increasing price of intelligence activities. However, their most poignant message was directed at Western decision-makers. They asked directly: Why does our mindset seek solutions from reconciling ourselves to defeat? Why are we missing a strategic vision for a full defence of the Western values and allied space in a decisive response to a power that attempts to change the world order?</span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">The major Western capitals have still not been able to decide once and for all how the war in Ukraine should end and with what results. Estonia has been a great pioneer here. As we are aware of the threat to our very existence, we have known from the beginning that this war would also determine our fate as well. The Minister of Foreign Affairs gave a detailed overview of the things we need to do to help Ukraine to victory in their war of independence. If our bigger allies would also follow Estonia’s lead, Ukraine would have the victory much closer within its reach today. But it is not only about Ukraine. As I have described, Russia is not fighting only for the destruction of Ukraine but the changing of all the principles, standards, and lines of influence that have shaped the whole Western world. This has remained obscure for many because Ukraine, events in Middle East, developments in Sahel, and the potential rise of tensions in Eastern Asia are still seen as separate affairs. And the constantly and publicly expressed fears about escalating the current wars ourselves is just grist for the mill of the enemies of the West. </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">The recent warnings reverberating around Europe about Russia’s possible attack against NATO hint, on the one hand, to a deficient defence readiness and the need for new defence investments but, on the other hand, these in itself create the perception that there is nothing the West can do to avoid this. For Estonia, the spreading of this narrative and it becoming the received idea is extremely dangerous because this might make the allies used to the idea that submitting to Russia’s ultimatums just might keep their world safe. Moscow receives the impression that the West is reluctant to fight for its interests. We have fuelled this impression together by withdrawing from Afghanistan, Sahel, and now maybe also from the Middle East, but also by providing Ukraine military aid too slowly and acting too cautiously. </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">The fear to escalate the war with Russia sadly gives the opposite effect. This only makes Russia even more confident and creates a fantasy that it could win the war against the West without spilling too much blood. For Estonia, the most dangerous scenario is the spreading political doubts and strategic indecisiveness among our allies. </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">This is why it makes complete sense that the main attention of our foreign policy in the near future must be directed into supporting Ukraine, keeping the unity in the allied space that is vital for us, as well as contributing to shaping the broader victory strategy of the West, and putting this to practice. </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">Instead of passive defence, the Western allies must pull themselves together and set out to actively reinforce their positions and take the initiative on different fronts. Of course, this does not happen overnight and takes infinitely more political will and real defence investments – but what would be the alternative? Do we really want a direct military conflict with Russia? </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">To avoid this conflict, we need to take a clear and single-minded course towards Russia’s strategic defeat in Ukraine and elsewhere. All the steps that serve this purpose take us closer to restoring peace and avoiding the global war. It goes without saying that constant and unlimited support for Ukraine must be at the heart of it all, to prevent Russia from achieving the goals of its aggression. Ukraine’s victory is a victory of the West in the eyes of many countries, which also makes it much-much easier to achieve success in other visible and invisible fronts or defending the world order which is based on common rules and is so important for us.</span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">At the same time, democracies need to cooperate more actively on the global level and, if possible, our value space needs to be extended consistently. Initiating the process of giving Ukraine an invitation to join at the NATO Washington Summit would be one of such strong signals. </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;">European security architecture must be organised in a way that leaves Russia isolated and deprived of even a minimal influence over the decisions made. Giving in to Russia’s veto at the Annual Session of the Organization for Security and Co-operation in Europe in deciding Estonia’s Chairmanship is a travesty and the Western countries must not allow this to happen again in any shape or form. In fact, what happened actually served to confirm that the OSCE in its present format needs to be dissolved and re-established without Russia’s participation, on new grounds and new principles. Why not use, for example, the French initiative about European political union which could also include the full membership of the United States, Canada, and maybe even other democracies around the world? </span><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm; text-align: justify;"><span lang="EN-GB" style="font-family: "Times New Roman", serif;"> </span></p><span lang="EN-GB" style="background: white; color: #0d0d0d; font-family: "Times New Roman", serif; font-size: 12pt;">We still have the opportunity to prevent a new world war, but it requires overcoming the fear of catastrophe and acting boldly.</span>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-37890016475198462042023-12-10T21:42:00.006+02:002023-12-10T21:59:39.404+02:00ESTONIA WILL NOT SETTLE FOR DEFEATISM<p><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg32jMQqblRMrbuII5x5K_AGF9PL9NJMc_cxkRqwghyphenhyphen7KiVY-bd_cp6YVSHmozsMpxBFCiRww8apYF5W-6puvsm2e3W2R8XQkrZmVVLCW5-d_6uZp1AMsAtVOd5Z_dBow7OKTx2GydqLIdZreqWL8KI6kKb6vXsWqrnNimf-AKzmmgW2S4q35tb/s562/68CA7D51-2F65-46BA-8091-2C80922BF8AC_4_5005_c.jpeg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="326" data-original-width="562" height="233" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg32jMQqblRMrbuII5x5K_AGF9PL9NJMc_cxkRqwghyphenhyphen7KiVY-bd_cp6YVSHmozsMpxBFCiRww8apYF5W-6puvsm2e3W2R8XQkrZmVVLCW5-d_6uZp1AMsAtVOd5Z_dBow7OKTx2GydqLIdZreqWL8KI6kKb6vXsWqrnNimf-AKzmmgW2S4q35tb/w400-h233/68CA7D51-2F65-46BA-8091-2C80922BF8AC_4_5005_c.jpeg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br /><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">I recently had an excellent opportunity to listen to the head of the intelligence service of a major Western nation discuss the key challenges in the world today. He spoke about the impact of AI, growing global reach of China, continued importance of agent intelligence, and increasing price of intelligence activities. However, his most hard-hitting message was directed at Western decision makers – why does our mindset seek solutions through acceptance of defeat?<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">How does this manifest? In the inability of the Western capitals so far to decide once and for all how the war in Ukraine should end and with what results. Instead of taking action to ensure Ukraine’s victory, Western capitals are falling more and more in the grips of defeatism. In fact, it is not impossible that someone somewhere has already come to the conclusion that Russia’s defeat in Ukraine might have such massive and unforeseeable consequences that it could itself lead to a more immense international chaos than the fact of allowing the war fade into an impasse. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">The German <span lang="ET"><a href="https://www.bild.de/bild-plus/politik/ausland/politik-ausland/ukraine-krieg-neuer-geheimplan-von--scholz-und-biden-86192752.bild.html" style="color: #954f72;"><span lang="EN-GB">newspaper Bild</span></a></span> published an analysis based on information received from its own sources, claiming that Washington and Berlin have coordinated a secret plan to freeze the war in Ukraine. According to this, Ukraine is being provided barely enough military aid to keep the country in existence but not in a sufficient quantity or quality to ensure its victory. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">President Biden and Federal Chancellor Scholz have seemed very much of one mind over the last couple of years, whether the topic is exempting Nord Stream 2 from sanctions in spring 2021 or knocking Ukraine back from the threshold of NATO membership in summer 2023 in Vilnius. Surprisingly, USA has enlisted the help of democratic European superpowers to keep OSCE (Organization for Security and Co-operation in Europe) alive, although the aggressor state Russia is systematically demolishing the security architecture of the continent, part of which the clinically dead OSCE once was. It has been hinted in diplomatic corridors that OSCE may still be a good platform to talk to Russians. To war criminals. About what?<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">At the same time, USA and Germany are the two leading countries when it comes to the volume of help provided to Ukraine. Both, but especially the United States, have the economic as well as the military capacity to turn the situation decisively in Ukraine’s favour. What is missing, however, is the political will to achieve victory or make the necessary investments for this. USA has increased investments into its defence industry by a mearly 10 percent; the <i>Zeitenwende</i>proclaimed by Scholz has been stalled by the leadership of the Social Democratic Party. A tell-tale example of this is the delay in the delivery of Taurus missiles to Ukraine or dragging the feet in signing defence industry contracts. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">Estonia’s one million rounds initiative did find declarative support among our European Union partners, but its realisation has become mired in the unwillingness of the Western capitals to redirect more resources from the upkeep of the welfare society to the field of defence. West of the River Oder, the threat from the East still seems like a distant rumble and the news from the Middle East or elsewhere have banished the news from Ukraine to the back of the newspapers. This is why we are in a situation where Russia is producing exponentially more shells than the West put together, despite the sanctions. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">Recently, I have sensed a resignation to the situation at international forums. There are discussions about everything else, except the growing existential threat that is hanging above us in real life. The discussions are interesting from an academic point of view but often do not touch on the extraordinary nature of security threats. Even if we discuss the enlargement of the European Union, the war falls to the background. Like it did not exist or like we did not know what Russia’s goals are in this war. 91 percent of the viewers of the Russian propaganda channel NTV believe that Russia is already at war with the West. Annihilating Ukraine is one battle in this war.<o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">The US presidential elections which are looming on the horizon are filling the allies with great fear and trepidation. Should the elections be won by Donald Trump who is currently ahead of Joe Biden in the polls, the whole Western allied space might be in for a period of massive upheavals. Optimists might posit that after the elections Trump would soon forget his rhetoric of threatening his allies (like his recent claim that if Russia attacked a NATO country, Trump would not send USA to help) but we would do well to be prepared for some completely upsetting developments. This time round, Trump is out for revenge. This leaves the rest of the world only a few months to make irrevocable decisions in support of Ukraine. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">During my visit to Ukraine a couple of weeks ago, I told President Zelenskyy that the crucial challenge of this new winter is not for the Ukrainians to keep their determination to resist but for the Western leaders to keep the unity in standing against Russia’s aggression. As early as mid-December, we will learn how united the European Union really is in giving a green light to Ukraine’s accession negotiations and allocating them a crucial aid fund. Could Hungary be joined in the camp of sceptics by Slovakia, or the Netherlands after Wilders’s possible rise to the head of the government? <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">Estonia and our like-minded close neighbours are hoping to avoid a new big war by any means. That would be a national catastrophe for us. We must do everything in our power to diffuse the defeatist fatigue narrative that is on the rise among the Western allies. Any kind of half-baked peace in Ukraine would only pave the way for Russia’s war machine to gain strength, give them more confidence to continue their crimes and open new fronts. <o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"> </p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;">I told Zelenskyy, whose appearance simultaneously conveyed a firm determination to win and a very human exhaustion from the insane pressure he is under, that Estonia is doing its all to help Ukraine to victory in order to avoid an international stalemate. We do not need to create the illusion that the appeasement of the war would bring peace to Europe. Only Russia’s clear defeat and Ukraine’s integration into NATO would give any kind of guarantee that we could prevent a big war that would engulf the great Western nations. We need to stop sleepwalking – same as before World War I. <span style="font-family: Times New Roman, serif;"><o:p></o:p></span></p></span>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-46121172122990614092023-12-10T21:28:00.002+02:002023-12-10T21:28:25.340+02:00EESTI EI LEPI ALLAANDLIKU MÕTTEVIISIGA<p><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEt-Q9vgqSBwf_TpAJkFyPCI6EyTtgkipuWhYM_OBlj3GFl8CTsyADwtc6Kbj7ngeEhn7Q3JsVSEYUzycE1T1RHM9C1TaIMqF-KcEOZU4Mu_OSk_RDoD5q5k9qbrd0yDJQjPJ_CkhfEqNm3xNKTzSZVJu5lCEfND0-QxsyD645m9d00x8zoG-c/s562/68CA7D51-2F65-46BA-8091-2C80922BF8AC_4_5005_c.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="326" data-original-width="562" height="233" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEt-Q9vgqSBwf_TpAJkFyPCI6EyTtgkipuWhYM_OBlj3GFl8CTsyADwtc6Kbj7ngeEhn7Q3JsVSEYUzycE1T1RHM9C1TaIMqF-KcEOZU4Mu_OSk_RDoD5q5k9qbrd0yDJQjPJ_CkhfEqNm3xNKTzSZVJu5lCEfND0-QxsyD645m9d00x8zoG-c/w400-h233/68CA7D51-2F65-46BA-8091-2C80922BF8AC_4_5005_c.jpeg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kuulata ühe Lääne suurriigi luureteenistuse juhti, kes arutles maailma hetke suurimate väljakutsete teemadel. Ta rääkis tehisintellekti mõjust, Hiina kasvavast globaalsest haardest, agentluure jätkuvast tähtsusest ja luuretöö kallinemisest. Tema kõige mõjusam sõnum oli aga suunatud Lääne otsustajate pihta – miks meie mõtteviis otsib lahendusi läbi kaotusega leppimise?</span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Milles see väljendub? Aga eks ikka selles, et Lääne pealinnades ei ole siiani suudetud üheselt otsustada, kuidas ja millise tulemusega peab lõppema sõda Ukrainas. Selle asemel, et tegutseda Ukraina võidu kindlustamise nimel, levib Lääne pealinnades üha enam varjamatu allaandmismeeleolu. Tegelikult ehk ongi kusagil juba otsustatud, et Venemaa lüüasaamine Ukrainas võib olla sedavõrd suurte ja ettenägematute tagajärgedega, mis võib omakorda kaasa tuua suurema rahvusvahelise kaose kui sõja suretamine tupikseisu.</span><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Saksa </span><a href="https://www.bild.de/bild-plus/politik/ausland/politik-ausland/ukraine-krieg-neuer-geheimplan-von--scholz-und-biden-86192752.bild.html" style="color: #954f72;"><span lang="ET">päevaleht Bild</span></a><span lang="ET"> avaldas oma allikatele viidates analüüsi sellest, kuidas Washingtoni ja Berliini vahel on justkui kooskõlastatud salaplaan Ukraina sõja külmutamiseks. Selle kohaselt antakse Ukrainale relvaabi täpselt nii palju, et riik alles jääks, kuid võiduks vajalikku kogust ja kvaliteeti ei anta. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">President Biden ja liidukantsler Scholz on näidanud viimase paari aasta vältel head klappi. Olgu see siis Nord Stream 2 sanktsioonidest vabastamine 2021. aasta kevadel või Ukraina tõrjumine NATO liikmelisuse lävepakult 2023. aasta suvel Vilniuses. Üllataval kombel püüab USA Euroopa demokraatlike suurriikide abiga elus hoida ka OSCEd (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon), kuigi agressorriik Venemaa lammutab seal sihiteadlikult kontinendi julgeolekuarhitektuuri, mille osa kliinilisse surma sattunud OSCE on kunagi olnud. Diplomaatilistes koridorides on antud mõista, et OSCE võib olla endiselt hea platvorm venelastega rääkimiseks. Sõjakurjategijatega, millest?<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Samas on nii USA kui Saksamaa Ukrainale osutatud abi mahu poolest kaks liiderriiki. Mõlemal, eriti aga Ameerika Ühendriikidel, on olemas nii majanduslik kui ka sõjaline võimekus Ukraina võidu kindlustamiseks otsustav pööre tuua. Mida aga pole, on poliitiline tahe võit saavutada ja selle nimel ka vajalikud investeeringud teha. USA on kasvatanud oma kaitsetööstusesse tehtavaid investeeringuid vaevalt 10 protsenti; Scholzi väljakuulutatud <i>Zeitenwende</i> on jäänud toppama sotsiaaldemokraatliku partei juhtkonnas. Tabavaks näiteks siin on Taurus tiibrakettide Ukrainale andmisega venitamine või ka kaitsetööstuslepingutega viivitamine. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eesti veetud miljoni mürsu idee leidis Euroopa Liidu partnerite seas küll deklaratiivset toetust, kuid selle realiseerimine on takerdunud Lääne pealinnade vähesesse valmisolekusse suunata rohkem ressurssi heaoluühiskonna kuluridadelt kaitsevaldkonda. Oderist lääne pool on idast lähtuv oht endiselt vaid kauge kõmin ning uudised Lähis-Idast ja mujalt on muutnud Ukraina kohati sõja veeru-uudiseks. Seetõttu oleme olukorras, kus Venemaa toodab sanktsioonide kiuste mitu korda rohkem mürske kui kogu Lääs kokku. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ma olen viimasel ajal rahvusvahelistel foorumitel tajunud olukorraga mugandumist. Räägitakse kõigest muust, kuid mitte meid reaalselt ähvardavast ja kasvavast eksistentsiaalsest ohust. Arutelud on akadeemiliselt huvitavad, kuid nad ei seostu sageli julgeolekuohtude erakordsusega. Isegi Euroopa Liidu laienemise teemal arutledes kaob sõda pildilt. Nagu seda polekski või nagu me ei teaks, mis on Venemaa eesmärk selles sõjas. 91 protsenti Venemaa propagandakanali NTV vaatajatest usub, et juba ollakse sõjas Läänega. Ukraina hävitamine on selle sõja üks lahingutest.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Silmapiiril terenduvad USA presidendivalimised tekitavad paljudes liitlastes suurt hirmu. Kui valimised peaks võitma Donald Trump, kes praegu juhib küsitlustes Joe Bideni ees, võib kogu Lääne liitlasruumi ees oodata suur raputuste aeg. Muidugi võivad optimistid öelda, et valimiste järel võib Trump oma liitlasi ähvardava retoorika kiirelt unustada (näiteks tema äsjane väide, et kui Venemaa mõnda NATO riiki ründab, siis Trump USAd appi ei saada), kuid meil tasub ka päris hulludeks arenguteks valmis olla. Trumpi kättemaksuhimu on sel korral suur. Nii ongi muul maailmal vaid loetud kuud, et Ukraina toetamiseks pöördumatud otsused teha. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Paar päeva tagasi Kiievit väisates ja president Zelenskõiga kohtudes ütlesin Ukraina riigipeale, et alanud talve suurimaks väljakutseks pole mitte ukrainlaste vastupanutahte püsimine, vaid Lääne liidrite suutlikkus hoida ühist liini Vene agressiooni tõrjumisel. Juba detsembri keskpaigas saab selgeks, kui ühtne ikka on Euroopa Liit Ukraina liitumiskõnelusteks rohelise tule andmisel ja nendele nii hädavajaliku abirahastu eraldamisel. Kas skeptikute leeris olevale Ungarile võib seltsi pakkuda ka Slovakkia või Wildersi võimalik tõus Hollandi valitsusjuhiks? <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eesti ja meiega sarnaselt mõtlevad lähinaabrid soovivad kõigiti vältida uut suurt sõda. See oleks meile rahvuslik katastroof. Me peame tegema kõik selleks, et hajutada lääneliitlaste seas levivat allaandlikku väsimusnarratiivi. Igasugune poolik rahu Ukrainas üksnes sillutab teed Venemaa sõjamasina tugevnemisele, lisab neile enesekindlust kuritegusid jätkama ning uusi rindeid avama. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Me oleme olnud väga tublid kaitseinvesteeringute tegemises, kuid selle kõrval ei tohi unustada ka meie heidutuse eesliini olulisemaid töötajaid – diplomaate. Välisministeeriumi ressursside suhteline vähendamine eelolevate aastatel (0,55 protsendile riigieelarve mahust, tavapärane võik olla ligi üks protsent) tuleb kriitiliselt üle vaadata ning panna sõltuvusse riigi julgeoleku tagamiseks vajalikest prioriteetidest.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ütlesin Zelenskõile, kelle välises olekus oli ühtaegu tunda nii kindlat võidutahet kui ka meeletust pingest tingitud inimlikku väsimust, et Eesti teeb kõik endast oleneva Ukraina võidule aitamisel rahvusvahelise patiseisu vältimiseks. Meil pole vaja luua illusiooni, et sõja rahustamine toob Euroopasse rahu. Vaid Venemaa selge lüüasaamine ja Ukraina integreerimine NATOga annavad mingigi tagatise, et me suudame ära hoida lääneriike vahetult puudutavat suurt sõda. Meil tuleb lõpetada Esimese ilmasõja eelsest ajast tuttavlik magades kõndimine. </span><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><o:p></o:p></span></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-89615945581688330462023-10-27T12:03:00.001+03:002023-10-27T12:03:17.207+03:00ISRAEL – A NEW FRONT IN A WORLD-ALTERING WAR<p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcRLKqJrN9l2UmFqKMqPAWMBVCGLF6HRynR0iEHe1aW0AgzmXALIDthDw7wit3x8n_lG4IvDUW6IO2wnMAEuDsTsTVbaS8C-kwyBhFv5EU7IDQUxlKX4C1C0u2IxLj_EE87FNJ0oLYSsYpt8KoDNclFWRSa26Td5s0Ae45IfRLDAevC47ES8y7/s4032/DwFjfGnCStGD8+byD4dLPw.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcRLKqJrN9l2UmFqKMqPAWMBVCGLF6HRynR0iEHe1aW0AgzmXALIDthDw7wit3x8n_lG4IvDUW6IO2wnMAEuDsTsTVbaS8C-kwyBhFv5EU7IDQUxlKX4C1C0u2IxLj_EE87FNJ0oLYSsYpt8KoDNclFWRSa26Td5s0Ae45IfRLDAevC47ES8y7/w400-h300/DwFjfGnCStGD8+byD4dLPw.jpg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Hamas, which has been working towards the destruction of the state of Israel since 1987 and has supporters in the aforementioned coalition of intent, achieved several objectives with its attack. Firstly, their well-planned and massive surprise attack succeeded in coming as a total shock to the Israeli society. The last time this many Jews were killed in a single day was in the gas chambers of Auschwitz in 1944 – one can only imagine the atmosphere this attack created among Israeli citizens.<o:p></o:p></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">There is not a single family in Israel that does not have relatives who were victims of the Holocaust. Now, such a heinous massacre took place right in their own homes. When I visited the settlements near the Gaza border a few days ago, the nauseating stench of decomposition still lingered in the air, and the scene spoke volumes about the profound tragedy that had occurred.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Secondly, the attackers undermined citizens' belief in the all-powerful intelligence capabilities of Israel and their confidence in the protection offered by the military. Consequently, it can be expected that after the end of the war there will be demands made in democratic Israel to identify the causes of the failure and to hold the culprits accountable. Meanwhile, Israel has rallied under one banner and unanimously demands the elimination of Hamas as a permanent terrorist threat. Unfortunately, the elimination of Hamas can only be achieved through aerial and ground attacks, which also means suffering for the innocent.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Already before the launch of Israel's ground operation in Gaza, the consequences of Hamas's actions have sparked waves of mass unrest and anti-Semitism worldwide. In the Arab world, as well as among the "global south" countries more broadly, this fuels anti-Western sentiment (especially towards the United States) and complicates finding common ground, for example, in standing up against Russia’s aggression in the UN General Assembly.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Israel's forced self-defense makes the normalization of relations with Arab countries unthinkable in the near future; moreover, the overwhelming majority of these have still not even recognized the existence of the state of Israel. It is also likely that the rapprochement between Israel and Saudi Arabia in the spirit of the Abraham Accords will be interrupted.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">The behind-the-scenes activities of the "axis of evil" coalition are carried out at full steam and the events are coinciding with their interests. Both Russia and China are well aware that gaining greater influence in the Middle East determines who controls the balance of power in the world. Therefore, it is in their interests to minimize the presence and influence of the United States and Western countries in the broader Middle East. The US withdrawal from Afghanistan certainly encouraged the axis to take action, making it clear that Hamas's attack was the catalyst for a new major escalation. Iran, of course, is the most active in supporting Hamas and Hezbollah (Iran spends an estimated $6 billion annually on supporting terrorism) and is conspicuous in its consistent efforts to destroy Israel, currently sending weapons and reinforcements through Syria and Lebanon, but the other axis countries are also biding their time to pounce.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">The Russian leadership has been in direct contact with the Hamas leadership over the past year, and the latter have publicly visited Moscow twice. The KGB/FSB has been actively involved in the creation of the Palestinian "liberation movement" (the PLO and its leader Arafat were essentially the handiwork of the KGB) since at least the 1960s, mobilizing international terrorism and shaping anti-Western narratives through their extensive network. It would be very naive to think that these ties, skills, and interests have disappeared. Immediately before the attacks on October 7, nearly $100 million moved from Russia to the Hamas accounts through cryptocurrency channels. Russia has been actively engaged in carrying out cyber-attacks and spreading disinformation (such as the fabricated story of Ukrainian arms shipments to Hamas). Russia is also banking on the fact that the Israeli government has been very restrained in supporting Ukraine thus far, as Prime Minister Netanyahu has deemed it important to get along well with Russia to prevent the expansion of Iran's presence in Syria.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Recently, Russia has been actively developing relations at the highest level with Iran, China, and North Korea. Moscow has primarily been interested in their military support to maintain the intensity of the warfare in Ukraine. It is now known that all three Russian allies have sent varying amounts of weapons or other military aid to assist the country in its war against Ukraine. Most recently, it was revealed that North Korea had sent 350,000 shells to the Ukrainian front in support of Russian artillery fire. North Korean, Iranian, and even Russian weapons are also part of Hamas's arsenal. An Israeli military officer confirmed this during our recent meeting near the Gaza border.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">The appearance of Russian President Vladimir Putin, a war criminal, at the Valdai Discussion Club at the beginning of October clearly hinted that despite significant losses on the Ukrainian front and pressure from Western countries, the Kremlin is convinced of its progress towards its strategic goals. The Russian leadership believes that Europe is under great economic pressure, which in turn undermines open societies and allows for the rise of extreme forces favored by the Kremlin. Putin himself mentioned the Alternative for Germany party, whose popularity is on the rise, and with the foundation of a new party by the very pro-Russian leftist Sahra Wagenknecht, the Kremlin has high hopes for the next elections. This in turn undermines Western unity and stands in the way of agreeing on and putting in action a more robust strategy. Handshakes with Orban only increase the Kremlin's confidence. In addition, Putin is convinced that the West is currently unable to ramp up its defense industry quickly enough. Currently, Russia produces twice as many shells annually as the US and the European countries combined.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">However, in this geopolitical conflict of epic proportions, the biggest beneficiary is undoubtedly China – at least, that is what Beijing believes. Russia and Iran, not to mention North Korea, are somewhat in a vassal status next to China in the economic sense. At the same time, they are important players in achieving China's great goal – becoming the leading global power by the middle of the century. Anything that helps diminish US influence in the world is welcome to China.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">In the context of the Israeli front, it is particularly interesting to see what the six warships sent to the Middle East by the Chinese navy would do if, for example, the US intervenes in support of Israel after Hezbollah's attacks. It seems that China sent its vessels to the region to deter the US and support Iran. However, there is no precedent in history for China to send its fleet from its coastal waters to a conflict zone.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Both Russia and China believe in their current strategic initiative that the decline of Western countries' global economic and technological dominance allows them to gain more friends and allies to establish a new world order. The expansion of BRICS with six new countries – Argentina, Egypt, Ethiopia, Iran, Saudi Arabia, and the United Arab Emirates, joining China, Russia, Brazil, India, and South Africa from January 1st – and increasing the organization’s economic footprint is another step towards competing with the leading industrialized countries of the Western world – the G7. The IMF data show that while the share of the G7 countries in the world economy was 44.9 percent and that of BRICS countries was 16.9 percent in 1995, or 34.3 and 26.6 percent respectively in 2010, by 2023, BRICS has a larger share than the G7, with 32.1 and 29.9 percent respectively. Around 30 countries are queueing at the door to join the BRICS "club".<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Against the backdrop of these events/developments, the inevitable question arises as to whether the West, led by the United States, still has a chance to emerge as the winner in this world-changing chain of wars. It certainly does, but that requires fundamental strategic decisions and choices. Instead of fighting retreat, the West must seize the initiative. Everyone wants to be on the winning side, and that also determines the core authors of the new world order. However, to seize the initiative, the West must decisively change its current strategy and political priorities.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Firstly, we must acknowledge that the world order is changing and that even with the best of intentions it is not possible to return to the past. Secondly, we must agree on the type of world we want or are willing to live in, and then act accordingly. Free and democratic societies must come together to protect similar value spaces and, if possible, to expand them. Therefore, it goes without saying that Ukraine's victory in the war against the aggressive Russia holds great significance for the further transformation of the world order. Furthermore, both on the fronts of Ukraine and Israel, the West simply cannot and must not lose. It is also likely that other fronts will open up. Taiwan and the Korean Peninsula are certainly among the most vulnerable.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">The Western countries must quickly increase defense spending (2 percent of GDP should be the minimum), increase investments in defense industry, and become much more active in diplomacy and information warfare to defend and promote their positions. The expansions of the European Union and NATO must be of central strategic importance in protecting Western interests, with Ukraine receiving an invitation to join at the next NATO summit. The European Union and the United States must be able to agree on a common free trade area if they want to balance China's growing influence. These are just a few ideas and concrete actions that would help Western countries emerge as winners in this world-changing war. Achieving this may seem like an almost impossible challenge at present, but what would the alternatives be?<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">On September 18, 1939, the day after the Soviet Union invaded Poland and thus confirmed its military alliance with Nazi Germany, The New York Times wrote in its editorial: "Hitlerism is brown communism, Stalinism is red fascism. The world now understands that the only ideological question is between democracy, freedom, and peace on one hand and despotism, danger, and war on the other." Today it seems that history is repeating itself. The main difference from 1939 is that we know where appeasement or indifferent neutrality can lead.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><i><span style="font-family: georgia;">Photo: </span><span style="text-align: left;">A tragic scene from the Re'im music festival arena (Marko Mihkelson)</span></i></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-80522676382734877292023-09-28T14:05:00.000+03:002023-09-28T14:05:18.079+03:00IGAPÄEVANE FAŠISM MEIE SEAS<p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-size: 11.5pt;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEglqvGSk9ZTeAqC2n6SwteuH7YikH20sdhCUHLR32f907DHMeqE8XjmIzfhDecEFbAlUNG2xdw5I5WQxw8z-xN6YPZLV1ze3vjU0TbUrXKUu1HhG2tdney6fMHYb2o0MkvCVon9l1mMcJ1-jJCnMCOxM4Q-JqmuF3ozeuhiA1qvI8BLtn5rHOsV/s4032/IMG_0381.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEglqvGSk9ZTeAqC2n6SwteuH7YikH20sdhCUHLR32f907DHMeqE8XjmIzfhDecEFbAlUNG2xdw5I5WQxw8z-xN6YPZLV1ze3vjU0TbUrXKUu1HhG2tdney6fMHYb2o0MkvCVon9l1mMcJ1-jJCnMCOxM4Q-JqmuF3ozeuhiA1qvI8BLtn5rHOsV/w400-h300/IMG_0381.jpg" width="400" /></a></div><span style="color: #050505; font-family: georgia; font-size: 11.5pt;"><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: georgia; font-size: 11.5pt;"><br /></span></p>Ajaga kujunenud immuunsus süüdimatult lärmava ja kuklalaskudega ähvardava poliitilise retoorika suhtes on hirmutav. Muidugi otsib värvikate sõnade autor tähelepanu ja püüab kõigis oponentides okserefleksi tekitada. Paljud ilmselt reageerivadki nii, et las lärmab, ei viitsi tähele panna, muidu läheb süda pahaks. Trumpi ja temasuguste mini-Trump'ide tegemisi kajastades tulistas meedia endale mõni aasta tagasi ise jalga. Nüüd ehk loodetakse, et eiramistaktika aitab seekord hullema ära hoida. Loodame, kuid kardan, et päris nii see ei lähe. </span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;">Miks on meie poliitiline keskkond sõna otseses mõttes ribadeks? Miks ei suuda Riigikogu oma tööd korraldada? President ja teised soovitavad end kokku võtta, üksteist ära kuulata ning rahva ja riigi peale mõelda. Distantsilt ehk tundubki, et istuge ometi maha ja rääkige suud puhtaks. Aga kuidas sa seda teed, kui ühe seltskonna poliitiline eesmärk pole mõõdetav programmiliste erimeelsuste, vaid sõna otseses mõttes põhiseadusliku korra aluste lammutamisihaga. Suu kinni, seina äärde ja kõik! <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;">Nii mürgist ja kompromissitut poliitilise sõnavägivallaga looritatud õhustikku pole Riigikogus varem olnud. Kui keegi arvab, et see on osa etendusest ja et istungisaalis ongi poliitilise retoorika pähe kõik lubatud, siis võib see ühel hetkel väga valusalt kätte maksta. Ka täna ei usu paljud, et Eestit ähvardaks tõsimeeli Ungari saatus. Rääkimata mõnest varasemast ajaloolisest kurbloost. Kuid sellise võimaluse eiramine või entusiastlikult stiilis "vaata, kuidas pani!" takkakiitmine sillutavad teed põhiseadusliku korra lammutajate kursile. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;">Lammutajate eesmärgiks on viia rahva usaldus põhiseaduslike institutsioonide suhtes sügavasse miinusesse, et siis nendelt varemetelt tõustes olla ainus tõekuulutaja. Kõik, kes pole meiega, on meie vastu! (Kohtunike) pead peavad veerema! Selline totalitaarne mõtteviis välistab koostöö, või kui seda lubab, siis ainult lammutamiseks vajalike otsuste läbisurumiseks. Kaasajooksikuid muidugi jätkub, sest terendav võim on ju magus. Viimased ei hooli, et tuulde sülitamisel on alati tagajärjed.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;">Needsamad lammutajad räägivad, pisar silmanurgas, kuidas Eesti parlamentarism on hävinud ja kuidas poliitilised head tavad enam ei kehti. Tõesti, headest tavadest on teerullikolonnidega üle sõidetud. Aga kes sõitis? Ega mitte need lammutajad ise? Ikka selleks, et (kirjutamata) reegleid ja kokkulepperuumi lõhkuda. Et oleks võimalikult halb ja et nende oponentidel oleks iga hommik väljakannatamatult vastik parlamendi uksest siseneda. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;">Mulle valmistab muret, et oleme selle kõigega harjumas. See justkui olekski normaalsus. Kõiki ühe puuga manitsev president ei näe või ei taha näha ühiskonda istutatud viitsütikuga pommi, mis ootab oma tundi. Viimase suure sõja eel varises Eestis parlamentaarne demokraatia kokku. Samad trendid olid toona lainena liikumas üle Euroopa. Väike Eesti kaotas sellest palju ja kõrget hinda maksti inimeludes. Ma ei ole selgeltnägija, kuid on häirivalt palju märke sellest, et väikeriigile olulises reeglitepõhises ilmakorras on suured mõrad. Suur sõda Euroopas pole enam teoreetiline oht. See käib ja meist mitte sugugi kaugel. Avatud ühiskonnad on täis virtuaalseid kaitsekraave ja kompromissitut poliitilist polariseerumist. Ühiskonnad on nii atomiseerunud, et kohati näib rahvusliku julgeoleku tagamiseks vajaliku ühisosa saavutamine lootusetu pusleülesandena. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;">Loomulikult pole kõik veel kadunud ning paari Märjamaa mehe poolt lendu lastud ähvardused viimase valimiskampaania eel - teid (liberaale) paneme veel üks päev seina äärde - ei täitu, kui me saame teadlikumaks sellest, mis on tegelikult väikese Eesti edu võtmeks. Ka selles sisemises turbulentsis, kus me rahutus maailmas oleme. Olgu see teadmine pidevalt meie meeltes ning siht silme ees. Ja siin on vastutajateks kõik, kes seatud ja valitud Eesti nimel otsuseid langetama. Peeglisse vaatamist on vaja nüüd ja kohe. Muidu võib olla hilja. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-family: inherit, serif; font-size: 11.5pt;"><span style="font-family: georgia;">Lõpetuseks tsitaat Riigikogu eilsest stenogrammist, mis ajendas mind neid ridu kirja panema, kuid millesarnaseid võib kuulda viimasel ajal üha sagedamini: <o:p></o:p></span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="color: #050505; font-size: 11.5pt; text-align: start;"><span style="font-family: georgia;">Martin Helme: "/.../ Liberaalid ongi uued fašistid, totalitaristid, need, kes tahavad meile kuklalaske teha või meid vangi panna. Liberaalsed parteid, ennast liberaalseteks nimetavad parteid, Reformierakond, Eesti 200, sotsid ongi uued fašistid, totalitaristid. Tänane Eesti valitsus, kes koosneb liberaalsetest fašistidest, ei või jätkata Eesti hävitamist. Ta on hävitanud, see valitsus on hävitanud meie majanduse. See valitsus on hävitanud Eesti parlamentarismi. See valitsus on hävitamas meie rahvusriiki, käivitades kõigi aegade kõige suurema immigratsiooni slaavi aladelt ja viies sisuliselt läbi venestamist Eestis. Nüüd hävitavad liberaalsed fašistid viimast ja kõige olulisemat vabadust, see on sõnavabadust./.../"</span></span><span style="text-align: start;"></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-24201126355383646952023-04-02T10:16:00.002+03:002023-04-02T10:16:48.986+03:00UUE VALITSUSE VÄLISPOLIITIKA JA VÄLJAKUTSED<p><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyfhRLLg8uDs1V7XW5ezuZwhvPQOJMedvbvk-jYVPZPYiEGPUQOkHUQ2fpjMUJZ9Wz6pSuIh6i8xk-HANg3FsobsQ5nstKjPy5GcA4ZzPF2HsOVVNbK0KwM1D14jLDP4PKuZTUj9psMGJSpYMkk9QVEFwCzAqKjtvhJj3lOJ_kjUpcv7xO0A/s800/Valisministeerium_Kaupo_Kalda.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="599" data-original-width="800" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyfhRLLg8uDs1V7XW5ezuZwhvPQOJMedvbvk-jYVPZPYiEGPUQOkHUQ2fpjMUJZ9Wz6pSuIh6i8xk-HANg3FsobsQ5nstKjPy5GcA4ZzPF2HsOVVNbK0KwM1D14jLDP4PKuZTUj9psMGJSpYMkk9QVEFwCzAqKjtvhJj3lOJ_kjUpcv7xO0A/w400-h300/Valisministeerium_Kaupo_Kalda.jpg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Eesti järjekindla välispoliitika põhitelg jääb samaks ka uue valitsuse ametisse astumisel. Selleks on julgeolek, julgeolek ja veelkord julgeolek. See on kõige tähtsam eesmärk, mille nimel peab nii lähikuudel kui -aastatel töötama meie diplomaatia. Nii kaua, kuni meie naabriks olev Venemaa peab sõda terve rahva ja riigi hävitamiseks; nii kaua, kuni nende eesmärgiks on purustada meie julgeolekut tagav liitlasruum; nii kaua, kuni Putini režiim pole kandnud vastutust sooritatud kuritegude eest, on ka meie riigi iseseisvus, rahva heaolu ja julgeolek ohus.</span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Kiire ajarännak minevikku kinnitab, et Eesti senine välispoliitiline kurss on olnud õige ja kasutoov, kindlustanud meie sisulist kuulumist läänemaailma ja avanud seeläbi ka võimaluse vabaks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks arenguks. Pole mingit põhjust, miks peaks sellelt teelt maha pöörama. Samas ei püsi maailm staatiliselt paigal. Globaalsed tektoonilised nihestumised mõjutavad paratamatult ka meid ning see esitab välispoliitikale uusi väljakutseid.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Meil on vedanud, et sedavõrd põhimõtteliste muutuste ajastul on Eesti mitte ainult iseseisev, vaid ka diplomaatiliselt aktiivne riik, mis osaleb mõjuka hääleõigusega uue Euroopa kujundamisel ja meile rahvusvahelist edu taganud maailmakorra kaitsmisel. Viimase aastaga Vene agressiooni vastustamisel kogutud diplomaatiline kapital tuleb nüüd targalt meie julgeoleku tugevdamisse investeerida.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eesti rahvusvahelist julgeolekukeskkonda mõjutavad kolm kõige olulisemat tegurit – kunagise impeeriumi piire ja mõju taastada püüdevVenemaa, maailmakorda muuta ihkav autoritaarne Hiina ning Lääne suutlikkus pretsedenditu rahvusvahelise surve all ühtseks jääda.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><b><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa kui eksistentsiaalne oht<o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Unistus impeeriumi taastamisest pole Venemaal pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist hetkekski kustunud. Kremlist vaadates on seis lootustandev. Võrreldes näiteks värviliste revolutsioonide algushetkega paarkümmend aastat tagasi on Valgevene <i>de facto</i> täielikult Venemaa kontrolli all, viiendik Gruusiast on okupeeritud ja võimu teostav oligarhi partei lööb edukalt kiilu suhetesse Läänega, Ukrainas käib Lääne kurnamissõda ning mõjutusoperatsioonid avatud ühiskondades on sotsiaalmeedia tingimustes varasemast palju viljakamad.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Vaatamata suurtele kaotustele Ukrainas ja NATO laienemisele Põhjalas pole Venemaa juhtkond loobunud oma peamisest eesmärgist. Ukraina riikluse hävitamisele peab järgnema Euroopa julgeolekuarhitektuuri lammutamine ja selleks sobib ühe võimalusena Balti riikide kui NATO liikmete julgeoleku vahetu ohustamine. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa on nähtavas tulevikus nii meile kui kogu lääne liitlasruumile kõige suurem eksistentsiaalne oht. Eesti välispoliitika peab seetõttu lähiajal keskenduma sellele, kuidas Ukrainat nende vabadussõjas võidule aidata ning seeläbi Venemaa strateegilise lüüasaamiseni viia. Lääne strateegiliseks eesmärgiks peab olema Vene impeeriumi taastekkimise välistamine. Igasugune poolik rahu Ukrainas või hallide alade püsimine Euroopas sillutaks teed Venemaa uutele agressioonidele. Agressioonikuriteo legitimeerimisega mureneks rahvusvahelise õiguse autoriteet ja võimaldaks Venemaa, aga ka Hiinal, see oma käega ümber kirjutada.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Meie sõnum peab olema lihtne, selge ja järjekindel kui mantra. Kestev rahu Euroopas ei saabu enne, kui Ukraina on vaba, temast on saanud NATO liikmesriik ning Venemaa on surutud tagasi oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eestis on siin-seal kostunud arvamusi, et meie välispoliitika ei tohiks olla nii jõuliselt Ukraina saatusega seotud. Isegi koalitsioonikõnelustel kõlas hetkeks taoline väide. Muidugi ei piirdu meie rahvusvaheline aktiivsus Ukrainaga, kuid siin on abiks üks lihtne tõdemus – kui meie ei tegele agressiivse Venemaaga, siis agressiivne Venemaa tegeleb meiega. Teisisõnu – kui me jätame täna koos liitlastega kasutamata võimaluse toetada Ukraina võitlust oma ja meie vabaduse eest võiduka lõpuni, siis jätame kasutamata unikaalse võimaluse kujundada ise Vene impeeriumi taastamist välistav Euroopa. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Seega peab Eesti jätkama aktiivset ja liitlasi innustavat välispoliitilist liini rahvusvahelise toetuse hoidmisel ja kasvatamisel Ukrainale. Kiievis peetakse meid ameeriklaste, brittide ja poolakatega võrdväärselt diplomaatiliseks suurriigiks – ee on tunnustus reaalsete tegude eest. Kui võtta arvesse SKP näitajad, siis Eestist on Ukrainasse jõudnud aastaga abi rohkem kui seda on suutnud anda suurriigid kokku. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eestlaste Euroopa Liidus toetust leidnud miljoni mürsu idee näitab, et väikeriigina on meie sõnal suur kaal. Loomulikult ei tohi siinkohal jalgealune kaduda ning me peame oma võimete piire hästi tajuma, kuid sellise mõjuga muutuste keskel oleks passiivsus kuritegu. Tähtis on, et meie sõnad, kavatsused ja teod välispoliitikas oleksid pidevalt sünkroonis. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Lähiaja tegevustest on kaalukamad Vene agressiooni hinna jätkuv tõstmine sanktsioonide ja muude piiravate meetmete kaudu, agressioonikuritegusid uuriva eritribunali moodustamiseks vajaliku rahvusvahelise toetuse saavutamine ning Vilniuse NATO tippkohtumise eel liitlaste veenmine Ukrainale selge liitumisperspektiivi andmises. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><b><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Hiina suunal on tähtis Lääne ühtsus<o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Hiina ja Venemaa strateegilised eesmärgid kattuvad. Mõlemad autoritaarsed impeeriumid vajavad enese pikaajalise eksistentsi kindlustamiseks maailmakorra muutmist ehk demokraatliku läänemaailma seatud mängureeglitele uue sisu ja vormi andmist. Nii Moskvas kui Pekingis tajutakse, et Teise maailmasõja järel kujundatud maailm on murenemas ning lääneriikide globaalse jõu ja mõju suhtelise vähenemise tingimustes on võimalik võtta initsiatiiv. Venemaa teeb seda jõhkralt jõudu kasutades ja impeeriumi piire laiendada püüdes. Majanduslikult ja poliitiliselt tunduvalt enesekindlam Hiina mängib palju kavalamat mängu, pöörates lisaks jõu projitseerimisele suuremat tähelepanu rahvusvahelise õigusvõitluse (inglise keeles <i>lawfare </i>või<i> legal warfare</i>) pidamisele, see tähendab õiguse ja õigussüsteemi kasutamist vastase kahjustamiseks tema poliitiliste eesmärkide saavutamisel ning enda huvide elluviimisel.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Hiina rahvusvaheline mõju maailmas on sõltumata sealsetest võimalikest sisemistest karidest kasvukursil. See seab lääneriikidele eesotsas Ameerika Ühendriikidega väga suure väljakutse, millele sarnast ei suutnud omal ajal pakkuda ka mitte Nõukogude Liit. Punane Moskva võis küll kosmoserallis taktikalise võidu saavutada, kuid ei suutnud kunagi motiveerida oma orjaühiskonda tehnoloogilises konkurentsis Läänega innovaatiline olema. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Samas on Hiina jõudnud juba praegu olukorda, kus tema rahvusvahelised edulood Huaweist ja Alibabast TikTokini, rääkimata tehisintellektist ja suurandmetest, kõigutavad tõsiselt Lääne liidripositsiooni maailma tehnoloogilises arengus. Olukorras, kus Euroopa ja Ida-Aasia demokraatlikud heaoluühiskonnad ei saa endale lubada kurnavat kaubandussõda Hiinaga, tekib paratamatult dissonants Lääne välispoliitilises diskursuses. Eesti huvides on töötada siin selle nimel, et Hiina mõju kasvu tingimustes jääks Lääs võimalikult ühtseks ja suudaks uutele tehnoloogiatele ühiseid standardeid kehtestava koostöö kaudu tasakaalustada Pekingi ambitsioone. Samuti oleks suureks abiks, kui Euroopa Liit ja USA suudaksid ületada sisemised takistused vabakaubanduskõneluste taasalustamiseks.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Seepärast oli igati loogiline Eesti hiljutine otsus taanduda nn 16+1 formaadist suhetes Hiinaga ja keskenduda kahepoolsete suhete kõrval Lääne Hiina-poliitikas suurema ühtsuse taotlemisele. Eesti suhted Hiinaga on viimastel aastatel olnud sisuliselt külmutatud olekus, mille tingisid nii koroonapandeemia piirangud kui ka nn huntsõdalase diplomaatia viljelemine Pekingi poolt selle kõige laiemas tähenduses. Hiina luure- ja mõjutustegevuse aktiivsus on samuti oma jälje jätnud. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Eeloleva nelja aasta perspektiivis eksisteerib tõenäosus, et Hiina suhted Ameerika Ühendriikidega muutuvad pingelisemaks ning Taiwani küsimusest võib saada kogu maailma julgeolekut mõjutav tulipunkt. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET" style="background-color: white;">Kui Taiwani saatuse peaks määrama sõjaline konflikt ja sellesse on kaasatud USA koos liitlastega, võib tekkida olukord, kus mingiks ajaks kaotavad kehtivuse kõik senised jõudu piiravad kokkulepped. Just see ongi kõige ohtlikum stsenaarium Eesti julgeolekule, sest liitlaste tähelepanu hajumine ja seotus strateegiliselt üliolulise konfliktikoldega võib avada tee Venemaa agressiivsete plaanide rakendamiseks oma läänepiiridel.</span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Milline peaks olema siin Eesti välispoliitiline hoiak? Esiteks tuleks meil Hiina teemasid käsitleda senisest asjatundlikumalt ja ettenägelikumalt ning Lääne liitlastele, eriti USA kolleegidele, argumenteeritult oma vaatenurki esitada. Meil tuleb töötada selle nimel, et Washingtonis tajutaks Euroopa ja Aasia suunda võrdväärselt olulistena Ühendriikide rahvusliku julgeoleku tagamisel. See pole praegu üheselt kindel, sest Hiina lihtsalt on USA-le kordades suurem konkurent kui Venemaa. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET" style="background-color: white;">Nii nagu Ameerika Ühendriigid ja teised meie liitlased, järgib ka Eesti suhetes Pekingiga endiselt „ühe Hiina“ poliitikat.</span><span lang="ET"><span style="background-color: white;">Eesti huvides on vältida niigi keeruliste Venemaa suhete kõrvale sama pingeliste suhete tekkimist Hiinaga. Samas on selge, et meie kahepoolsete suhete õhustiku määrab ära laiem kontekst ja siin saab meil olla vaid oma liitlastega joonduv hoiak. Eestile oleks kasulik, kui lähiaastatel panustaksime senisest rohkem majandus- ja teaduskontaktide laiendamisse Taiwaniga.<o:p></o:p></span></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><b><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><b><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Lääne ühtsus ja Põhja-Euroopa jõuõlg<o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Soome ja Rootsi liitumine NATOga muudab kogu Põhja-Euroopa (julgeoleku)poliitilist kaarti viisil, mida pole varem ajaloos kogetud. Suurbritanniast Karjala ja Peipsini laiub nüüd ühtne ja jagamatu julgeolekuväli. Lisaks tähendab neutraliteedist loobumine Soome ja Rootsi palju aktiivsema ja julgeolekus tabudeta välispoliitika kujundamist muuhulgas ka Euroopa Liidus. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Nii on Venemaa agressioon Ukraina vastu aidanud konsolideerida kogu Põhjala (pean Eestit ja teisi Balti riike laiema Põhjala osaks), luues sellega Lääne julgeolekupoliitiliste otsuste mõjutamiseks arvestatava jõuõla. Kui sellele lisada ka Poola strateegilise kaalu kasv Ukraina aktiivsel toetamisel ja oma kaitseinvesteeringute mitmekordistamisel, siis on meie lähimast regioonist kujunemas Euroopa arengu mõistes üks dünaamilisemaid piirkondi. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eesti jaoks on oluline jätkata diplomaatilisi jõupingutusi Põhja-Euroopa riikide omavahelise välis- ja julgeolekupoliitilise koostöö tihendamiseks. Viimase paarikümne aastaga on edukalt toiminud NB8 (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi) koostöö formaat nii valitsuste kui parlamentide tasandil. Uus kujunenud julgeolekuolukord ja aktiivne välispoliitika annavad Eestile hea võimaluse kinnistada meie kuvandlikku kuulumist Põhjalasse, kusjuures parima raamistiku selleks annavad meie ühised liikmelisused NATOs ja Euroopa Liidus. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Põhja-Euroopa julgeolekupoliitilise ühtsuse kujunemine ja seeläbi lääneriikide seas arvestatava mõju saavutamine annab Eestile hea võimaluse olla näiteks üks eestvedajaid mõjusfäärideta Euroopa kujundamisel. Kui Rootsi ja Poola välisministrid Bildt ja Sikorski tegid 2008. aasta kevadel ettepaneku luua Euroopa Liidu idapartnerlusprogramm (Valgevene, Moldova, Ukraina, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan), lähtus see soovist tasakaalustada ühenduse naabruspoliitikat lõunas ja idas. Nii sel ajal kui ka aastaid hiljem rahustati Brüsselist Moskvat, et tegemist pole geopoliitilise projektiga, kuigi tegelikult just nii see oli. Venemaa nägi seda tungimisena tema “mõjusfääri” ning lääneriikide kartlikkus väljendada oma avatust nendele riikidele sillutas osaliselt tee ka praeguse katastroofini Ukrainas.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Praegu on aeg jätta idapartnerluse etapp tema algses tähenduses minevikku ning keskenduda konkreetselt nii Euroopa Liidu kui NATO laienemisele. See kannab endas palju laiemat tähendust kui lihtsalt riikide reformidele abiks olemine. Selle eesmärgiks on kujundada ise Euroopa tulevikku nii, et me ei peaks elama püsivas hirmus oma iseseisvust kaotada. Mida vähem jääb tulevikus halle alasid autoritaarse Venemaa ning vaba Euroopa vahele, seda lähemal oleme oma strateegilisele eesmärgile tasalülitada kurjuse impeeriumi taastamise kavatsused. Eesti võiks siin koos sarnaselt mõtlevate riikidega esitada ambitsioonika tulevikukava Euroopast, mille nimel võiksime koos nende riikidega töötada.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eesti julgeoleku süstemaatiline tagamine ja püsiva rahu taastamine Euroopas on võimalikud siis, kui Lääs hoiab kokku, investeerib pikaajaliselt kaitsetegevustesse ning viib ellu aktiivset ja sihikindlat välispoliitikat. Lähiajalugu on näidanud, et vaatamata kohatistele pingetele liikmesriikide vahel või siin-seal tekkivatele sisepoliitilistele võngetele on peatelg ikka paika jäänud. Lähemate aastate suurimateks väljakutseteks selle ühtsuse säilitamisel on peamiselt presidendivalimised 2024. aastal USAs ja 2027. aastal Prantsusmaal. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eesti on viimase aastaga saavutanud märkimisväärse positsiooni nii Euroopa Liidus kui NATOs, olles jõudmas uue Euroopa kujundamisel ja meie ühistel julgeolekuteemadel eestkõnelejate sekka. See omakorda eeldab nii valitsuse, presidendi kui parlamendi aktiivset ja koordineeritumat tegevust ühiselt seatud eesmärkide saavutamise nimel. Keskne roll jääb mõistagi meie diplomaatidele, kuid väikeriigina peaksime olema paindlikud kõigi ressursside targaks kasutamiseks. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><b><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Edu tagab avatud ja motiveeritud välisteenistus<o:p></o:p></span></span></b></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eesti välispoliitika edukus seatud eesmärkide saavutamisel tugineb ennekõike meie kogenud diplomaatide igapäevasel tööl. Enam kui 30 aastaga on karjääridiplomaatia süsteemis peale kasvanud mitu põlvkonda väga professionaalseid diplomaate. See peab kindlasti jätkuma. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ametisse astuva valitsuse üks ülesandeid on uuendada välisteenistusseadust selliselt, et meie diplomaatide karjääritingimused vastaksid rahvusvahelistele standarditele, teenistus ise oleks avatum ja töökeskkond võimaldaks keskenduda välispoliitiliste eesmärkide täitmisele. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Lähtuvalt meie välispoliitika suurtest ülesannetest peaks senisest teadlikumalt ka diplomaatide seas generalistide kõrval kasvatama Venemaa, Hiina ja rahvusvahelise õiguse eksperte, kelle teadmised praktilises igapäevatöös on olulised argumenteeritud seisukohtade ja poliitikasoovituste kujundamisel. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Julgeoleku tagamise eesliinil on diplomaatidel tööülesannetena katta kõrvuti teisigi Eestile olulisi valdkondi. Avatud majandusega väikeriigi puhul on ülioluline, et suudaksime olla edukad meie ettevõtjatele ekspordivõimaluste avardamisel ja välisinvesteeringute meelitamisel. Siin on viimase paari aastaga toimunud oluline edasiminek, sest Team Estonia lipu all on majandusdiplomaatide ja EASi välisesindajate töö selgemini sünkroniseeritud. Uus valitus peab oluliseks globaalse eestlaskonna arendamist ja Eesti passist maailma ühe atraktiivsema reisidokumendi kujundamist. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;">Järgmised neli aastat saavad Eesti välispoliitika kujundajatele ja elluviijatele olema keerulisemad kui varasemad aastad. Turbulentses väliskeskkonnas meie julgeoleku kindlustamine eeldab nii poliitikutelt kui diplomaatidelt väga suurt ühist jõupingutust.</span></span><div><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></div><div><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;"><i>Arvamuslugu ilmus ERRi veebiportaalis</i> </span></span></div>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-71587220862337668922023-04-02T10:12:00.004+03:002023-04-02T10:12:58.466+03:00HIINA KASUTAB VENEMAAD MAAILMAKORRA MUUTMISEKS<p><span style="font-family: georgia;"><span style="color: #0d1013; text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAZOkVHYbreMpTBcunwPzMUoJw6MgyFaFJfGyMKWkmy6muLV1EmNtZR8A9VE2X-TTUnQWQ3BQdUpTdwCohpzsK7DyqVxCkZwMhYpWmbekc9VNgkLpwm1Pu2WIjaWVTL6mlZtWNy0O1VD3hDJ0yvF_XcqoXr9-_UsN-XNXu7f15ViZDYFPieA/s1024/2022-02-04T000000Z_1670769130_RC2XCS97E6BB_RTRMADP_3_OLYMPICS-2022-PUTIN-1024x676.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="676" data-original-width="1024" height="264" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAZOkVHYbreMpTBcunwPzMUoJw6MgyFaFJfGyMKWkmy6muLV1EmNtZR8A9VE2X-TTUnQWQ3BQdUpTdwCohpzsK7DyqVxCkZwMhYpWmbekc9VNgkLpwm1Pu2WIjaWVTL6mlZtWNy0O1VD3hDJ0yvF_XcqoXr9-_UsN-XNXu7f15ViZDYFPieA/w400-h264/2022-02-04T000000Z_1670769130_RC2XCS97E6BB_RTRMADP_3_OLYMPICS-2022-PUTIN-1024x676.jpg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Hiina ja Venemaa strateegilised eesmärgid kattuvad. Mõlemad autoritaarsed impeeriumid vajavad enese pikaajalise eksistentsi kindlustamiseks maailmakorra muutmist ehk demokraatliku läänemaailma seatud mängureeglitele uue sisu ja vormi andmist. Xi Jinpingi märtsis toimuv ja kogu maailma tähelepanu all olev riigivisiit Moskvasse peab Pekingi arvates sillutama teed edasisele taktikalisele koostööle Ameerika Ühendriikide pikaajalisel tõrjumisel globaalselt liidripositsioonilt. See on tektooniline muutus, mille suunas on liigutud vähemalt paar viimast aastakümmet.<span style="color: #0d1013; text-align: justify;"> </span></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="color: #0d1013; font-family: georgia;">Vaatamata sellele, et Moskva ja Pekingi vereringed näivad kattuvat, ei sõlmi Hiina kunagi kellegagi ühtegi pikaajalist strateegilist kokkulepet. Kõik, mida me näeme, teenib üksnes ja ainult Hiina enda huvisid ning seepärast tuleb Xi Moskva visiiti käsitleda just sellest vaatenurgast.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Nii Moskvas kui Pekingis tajutakse, et Teise maailmasõja järel kokkulepitud maailm on murenemas ning lääneriikide globaalse jõu ja mõju suhtelise vähenemise tingimustes on võimalik võtta initsiatiiv. Venemaa teeb seda jõhkralt jõudu kasutades ja impeeriumi piire laiendada püüdes. Majanduslikult ja poliitiliselt kordades enesekindlam Hiina mängib palju kavalamalt, pöörates lisaks jõu projitseerimisele suuremat tähelepanu rahvusvahelise õigusvõitluse (inglise keeles <i>lawfare </i>või<i> legal warfare</i>) pidamisele. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Lihtsalt seletatuna tähendab õigusvõitlus õiguse ja õigussüsteemi kasutamist vastase kahjustamiseks tema poliitiliste eesmärkide saavutamisel ning enda huvide elluviimisel. Õigusvõitlus on osa hübriidsõjast, mida peetakse konventsionaalset jõudu rakendamata. Hiinas ulatub see traditsioon kaugesse minevikku, kui sõjandusstrateeg Sunzi kirjutas umbes 2500 aastat tagasi kuulsad read: „Ülim osavus seisneb vaenlase vastupanu murdmises võitluseta“. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Hiina kaasaegsed kommunistidest strateegid on kombineerinud Sunzi õpetussõnu marksistliku õigusteooriaga, mille kohaselt teenib õigus riigi ja võimu huvisid ning õiguskuulelikkus tähendab allumist riigi seatud eesmärkidele. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Hiina sõjalistes doktriinides on Sunzi vaimus eriti viimase kahe aastakümnega arendatud õigusvõitluse (<i>falu zhan</i>) teooriat läbi mitmete raamatute ja uurimuste. Teatud määral andis selleks kaasaegses kontekstis esimese tõuke Hiina president Jiang Zemin, kes 1996. aastal ütles Hiina rahvusvahelise õiguse ekspertidele, et „me peame hakkama vilunult kasutama rahvusvahelist õigust kui relva“. Juba 1999. aastal kirjutasid kaks Hiina armee koloneli Qiao Liang ja Wang Xiangsui oma traktaadis „Piiramatu sõjapidamine“ põhjalikult sellest, kuidas saaks õigusvõitlust rakendada Hiina sõjalis-strateegiliste huvide saavutamiseks. 2004. aastal ilmunud raamatus „100 õigusvõitluse juhtumi analüüs“ („<i>Analysis of 100 Cases of Legal Warfare</i>“), mille üheks autoriks oli Hiina tuntud jurist Cong Wensheng, uuriti õigusvõitluse meetodite kasutamist erinevate riikide, sealhulgas Ameerika Ühendriikide vastu. Kümmekond aastat tagasi kirjeldati aga Hiina Sõjandusakadeemia väljaandes, et „sõda ei ole mitte üksnes sõjaline võitlus, vaid ka kõikehõlmav võistlus majanduse, poliitika, diplomaatia ja õiguse rinnetel“.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Hiina praegune president Xi Jinping on seadnud eesmärgiks muuta riigi kommunistide võimu sajandaks aastapäevaks 2049. aastal globaalseks liidriks. Selle nimel investeerib Hiina praegu ressursse nii oma majanduslikku, sõjalisse kui diplomaatilisse võimekusse. Agressiivse huntsõdalase diplomaatia kõrval on Xi viimasel ajal ise rõhutanud rahvusvahelise õiguse ja reeglite laialdasemat mõjutamist läbi Hiina vahendustegevuse ja selleks vajaliku õigusekspertiisi kasvatamise kaudu. 2021. aastal rääkis Xi ühel parteifoorumil näiteks sellest, kuidas Peking peab panustama rohkem rahvusvahelise õiguse spetsialistide ettevalmistamisse, kes omaksid globaalset vaadet, oskaksid võõrkeeli, tunneksid kehtivaid reegleid ja läbirääkimistaktikaid.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;">Hiinlased räägivad nii demokraatiast (vaata näiteks 4.02.2022 Vene-Hiina </span><a href="http://en.kremlin.ru/supplement/5770" style="color: #954f72;"><span lang="ET">ühisdeklaratsiooni</span></a><span lang="ET" style="color: #0d1013;">), inimõigustest kui õigusriigist viisil, mis nende meelest peaks kehtestama Hiina-pärase rahvusvahelise arusaamise maailmakorda mõjutavatest universaalsetest mõistetest. Nii näiteks avaldas kommunistlik partei selle aasta veebruaris plaani, kuidas suurendada rahvusvahelise õiguse ekspertiisi ja kuidas Pekingile kasutoovalt edendada rahvusvahelist õigust ennast.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Seda õigusvõitluse võimekust kasutab Hiina juba praegu aktiivselt diplomaatias, mida on näiteks märgatud ÜRO Kuuendas ehk Õiguskomitees. Kui varasemalt hoidis Hiina madalat profiili, siis nüüd on nad palju aktiivsemad resolutsioonide ettevalmistamisel ja ka oma kandidaatide seadmisel kõrgematele positsioonidele. Rahvusvahelise õiguse ja normide mõjutamisel peab Hiina silmas eelkõige selliseid tulevikuvaldkondi nagu tehisintellekt ja suurandmed, kosmos, maailmameri, polaaralad, küberruum, tuumajulgeolek ja kliimamuutused. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Seepärast ei maksa imestada, miks ühtäkki on Hiina asunud pakkuma rahusobitamist Ukrainas või silunud Iraani ja Saudi Araabia tundlikke suhteid. Lähis-Idas täidab ta vaakumit, mille on jätnud USA aktiivse ja usutava rolli vähenemine Afganistanist lahkumise järel. Ukraina suunal teeb Hiina aga kõik endast oleneva, et Venemaa ei kaotaks sõda ning säilitaks vähemalt osaliselt kontrolli okupeeritud alade üle. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Hiina huvides on luua selline rahvusvaheline konsensus, mis võimaldaks tal tulevikus saavutada suurema rahvusvahelise mõju konfliktide lahendajana, oma tahte ja reeglite kehtestajana läbi uute õigusnormide tekitamise või seni kehtinu ümberdefineerimise ning seejärel sellelt positsioonilt oma konkreetsete huvide realiseerimine nagu näiteks Taiwani taasühendamine Hiinaga. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Venemaa impeeriumisõjad sobivad Pekingile täpselt seni, kuni need ei ohusta kogu globaalset julgeolekut. Seega on Peking vaat et kõige olulisem pidur Venemaa tuumaambitsioonide ohjeldamisel, isegi olulisem, kui seda võivad olla Lääneriikide hoiatused. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Pekingis saadakse aru, et Ukrainat toetades on kaalul ühtlasi ka läänemaailma prestiiž ja suutlikkus rahvusvahelist õigust selle lääneliku õigusriikluse põhimõtte abil kaitsta. Kindlasti jälgib Peking ülimalt tähelepanelikult, mis järgneb nüüd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsusele väljastada ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme riigipea suhtes vahistamismäärus. Kas ja kuidas mõjutab see näiteks erinevate riigipeade käitumist suhetes Venemaaga? Mis juhtub siis, kui Putin tulebki septembris New Delhis toimuvale G20 tippkohtumisele?<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Loomulikult ei sega Xi-d tema Moskva visiidil teadmine, et võõrustajaks on sõjakuritegude eest tagaotsitav. Ei Hiina ega Venemaa pole liitunud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudiga, mistõttu puudub ka formaalne põhjus teemat ise käsitleda. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;">Kuigi Venemaa ootab Hiinalt reaalset ja massiivset sõjalist abi edu saavutamiseks Ukrainas ja võimelikel Lääne huvide vastu suunatud tulevikurinnetel, siis Peking ei tee siin ilmselt ühtegi avalikku toetavat sammu. See ei tähenda, et varjatud moel ei liiguks kahetise kasutamisega kaupu Hiinast Venemaale, nagu hiljuti võis lugeda Politico </span><a href="https://www.politico.eu/article/chinese-companies-are-shipping-rifles-body-armor-to-russia/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">uurivast artiklist</span></a><span lang="ET" style="color: #0d1013;">. Venemaale on suureks abiks seegi, kui Hiina vahendustegevus rahu nimel toetub Kremli narratiivile. Seda on Hiina nii oma propagandas kui ametlikes seisukohtades ka teinud. Muuhulgas suhtub Hiina tõrjuvalt NATO laienemisse ja hindab sarnaselt Venemaaga seda USA katseks oma mõjuvälja laiendada. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;">Hiina jõuline sisenemine rahvusvahelise õiguse mõjutamisse on alles algus ning seotud vahetult strateegilise plaaniga kujundada endale käepäraselt uut maailmakorda.</span><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #0d1013;"><span style="font-family: georgia;"><i>Arvamuslugu ilmus veebiväljaandes Edasi.org</i></span></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-52750087136628280362023-03-15T11:13:00.002+02:002023-03-15T11:13:20.711+02:00MAAILMASÕJA VÕIMALIKKUSEST TUUMASÕDA PIDAMATA<p><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0RI69irtKn7ejAz8eBWeDzdawb4VSAKaytGXyMjAFKVh6qHcpnKB4Rz7uvJyXTWkWfMgilNtn_y4K54Y3mLPPUxnqUyMTz0K7G9n9bBE3Ttcmf5GGrrfNzc7VeHs3MVASjZUHfqrYsrCfue8DFVjKetODvMUv1Zdq-4McaCKV6MfrJIA8Lg/s259/images.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="194" data-original-width="259" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0RI69irtKn7ejAz8eBWeDzdawb4VSAKaytGXyMjAFKVh6qHcpnKB4Rz7uvJyXTWkWfMgilNtn_y4K54Y3mLPPUxnqUyMTz0K7G9n9bBE3Ttcmf5GGrrfNzc7VeHs3MVASjZUHfqrYsrCfue8DFVjKetODvMUv1Zdq-4McaCKV6MfrJIA8Lg/w400-h300/images.jpeg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Kui ma hiljuti Ukraina rindepiirkonnas käisin, tunnetasin vabadussõja võitlejatega rääkides korraga nii nende kurnatust kui alistamatut võidutahet. Ukraina elab, võitleb ja loodab vaba maailma püsivale abile. Kuid samas on vastas Venemaa oma lämmatada püüdva kurjuse ja kurnamisega, kes naudib tuumariigi näiliku puutumatuse staatust ja loodab, et Lääs suure sõja hirmus väsib. Aktiviseerunud on ka Hiina, kes pakub oma rahuplaani, millega ilmselt püütakse luua eeldusi Taiwani jõuga haaramiseks.<span style="text-align: justify;"> </span><span style="text-align: justify;"> </span></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Äsjane Müncheni julgeolekukonverents jättis kahetised tunded. Võrreldes 2007. aastaga, kui Vladimir Putin kuulutas Baierimaa pealinnas peetud kõnes läbi ridade välja hübriidsõja USA ülemvõimu vastu ja keegi seda toona tõsiselt ei võtnud, on nüüd lääneriikide seas jagatud arusaamine Venemaast kui tõsisest ja kestvast ohust. Ometi näitasid mitmed esinemised ja kuluaaridest kuulda olnud arvamused, et Lääs on endiselt nõutu, mida teha sõdiva diktatuurse või isegi fašistliku tuumariigiga. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Viimaste kümnendite sõdade ja konfliktide ajalugu kinnitab, et tuumariigi staatus võimaldab autoritaarsel riigil tõusta kõrgemale ÜRO põhikirjast ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetest. Siin kehtib reegel – kellel jõud, sellel õigus. Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Kristi Raik ütleb õigustatult, et lääneriikide dominandiga liberaalne maailmakord on lagunemas ja selle asemele on taas tekkimas jõule ja mõjule toetuv multipolaarne maailm. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Midagi erakordset siin siiski pole, sest ühe dominandiga maailm ei saanuks nii või teisiti kaua kesta. Nõukogude impeeriumi lagunemine ja Hiina suhteline nõrkus lõid 1990. aastatel Läänes arusaama pika rahuaja tekkest, kus riikide suhted taanduvad omavahelisele sõltuvusele, kasvavale globaalsele kaubandusele ja paari sajandi jooksul maailma majandust juhtinud lääneriikidele seatud mängureeglitele. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Niipea aga, kui Hiina tõusis maailmamajanduse tippu olles samas sihikindlalt investeerinud sõjalistesse võimetesse, tekkis USAle esimest korda enam kui saja aasta jooksul reaalne vastujõud. Samal ajal kehtestus Venemaal eriteenistuste juhitud diktatuur, mille välispoliitiliseks peaeesmärgiks sai impeeriumi taastamine ja Euroopa julgeolekukorralduse muutmine viisil, kus lakkaks olemast NATO ning Venemaal oleks vetoõigus.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Paraku on ilmne, et selle uue maailmakorralduse piirid ja reeglid kehtestatakse samuti üksnes jõuga. Iseasi on küsimus, kas kasutatavat jõudu rakendatakse piiratult läbi diplomaatia, majanduse, mõjutustegevuse, lokaalsemate konfliktide või hoopis suure sõja kaudu. Viimast on siiani ära hoidnud teadmine kõike hävitavast tuumakonfliktist. Kas see kehtib ka praegu, kui sõda käib keset Euroopat ning Venemaal ja Ukrainal on seljataga oma toetajad?<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Meie praeguse maailmakorralduse muutmiseks jõu rakendamise tinglikuks algusajaks võib pidada terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikide vastu 11. septembril 2001. Sõltumata rünnakute korraldajate eesmärkidest teenis see suurepäraselt nii Venemaa kui ka Hiina huvisid. USA näitas ennast haavatavana ning oli sunnitud sõjaliselt sekkuma Afganistanis ning veidi hiljem ka Iraagis. Kaks kümnendit kestnud interventsioonid kurnasid nii USA rahvusvahelist kuvandit kui lõid eelduse isolatsionismimeeleolude levikuks Ühendriikide sisepoliitikas. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">See kahandas omakorda USA rahvusvahelist autoriteeti, sealhulgas ka liitlaste seas. Ühendriigid ei suutnud veenda NATO liitlasi 2008. aastal andma Ukrainale ja Gruusiale alliansiga liitumise tegevuskava. See omakorda andis Venemaale lahtised käed Tšetšeenias alanud koloniaalsõdade jätkamiseks Gruusias, Süürias ja Ukrainas. Ukraina ründamisele Venemaa poolt 2014. aastal eelnes president Obama ebaõnnestunud punaste joonte poliitika Süürias, kui 2013. aasta sügisel ei hoidnud Washington kinni lubadusest anda Assadi režiimile hoop, kui see peaks kasutama keemairelva. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Krimmi näiliselt valutu okupeerimine ja annekteerimine 2014. aasta kevadel lõi täiesti uue reaalsuse. Esimest korda peale Teist maailmasõda muudeti Euroopas piire jõuga. Läänemaailm polnud selleks valmis. NATO idatiib oli sisuliselt kaitseta. Mäletatavasti polnud 2014. aasta veebruaris Eestis ja teistes Balti riikides mitte ühtegi liitlassõdurit. See oli võrreldamatu praeguse olukorraga, kus Eesti territooriumil on kohal korraga kolme demokraatliku tuumariigi liitlasüksused.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ukraina vabadussõda on seega osa maailma suurte jõujoonte muutumisest. Kuigi tegemist on justkui kahe riigi omavahelise sõjaga, on sellel suur rahvusvaheline mõju. Ukraina selja taga on vähemalt 54 abiandvat demokraatlikku riiki. Agressorriik Venemaa leiab aga tuge Iraanilt ja Hiinalt. Kui viimane on tuumariik, siis Iraan flirdib juba aastaid uraani rikastamise tõstmisega tuumarelva tootmiseks vajalikule tasemele.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Tuumarelvadega ähvardamine on olnud Putini üks mõjusamaid hirmutamisvahendeid, mis on hoidnud lääneriikide liidreid Ukrainat abistades kammitsates. Läänes kardetakse Venemaa suunal jõulisema poliitika kujundamist, sest levib ekslik arvamus, et see võib viia ohtliku eskalatsioonini ning koguni Kolmanda maailmasõjani. Lääne tuumariikides on endiselt kesksel kohal strateegilise stabiilsuse ehk tuumarelvastuse üle elementaarse kontrolli tagamine, mis muutuks mõnede arvates keerulisemaks, kui Venemaa peaks saama Ukrainas täieliku strateegilise lüüasaamise osaliseks. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Samal ajal näitab Hiina Vene-Ukraina sõja rahuplaani ideed välja käies justkui konstruktiivset ja samas Venemaad ära kasutavat hoiakut. Hiina huvides on aidata Venemaa Ukrainas vähemalt piiratud võidule, mis tähendaks Ukraina territooriumi osalist kaotust. Kui see peaks saama kasvõi mingigi rahvusvahelise toetuse, kasutab Hiina selle ära Taiwani üle kontrolli saavutamiseks. Viimast on raske ilma jõu kasutamiseta ette kujutada.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa sõda Ukraina vastu kurnab samal ajal ka Lääne võimekusi, mis omakorda on heaks uudiseks Pekingi sõjalistele planeerijatele. Hiina kasvatab samal ajal jõudu ning keskendub oma globaalse liidrirolli võitmiseks. Võtmetähendusega episoodiks või isegi kulminatsiooniks siin saabki Taiwani küsimuse lahendamine. Analüütikud on arvanud, et veel selle kümnendi jooksul eksisteerib reaalne oht sõjalise jõu rakendamiseks Taiwani hõivamiseks Hiina poolt.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kui see peaks teostuma, võib see viia Hiina ja USA sõjalise kokkupõrkeni. Mängus oleks korraga ühe Hiina doktriini kaitsmine ja USA tõsiseltvõetavus oma liitlaste julgeoleku tagamisel. See kõik võib juhtuda veel enne, kui Ukrainas on sõda lõppenud. Pole välistatud, et Hiina presidendi Xi Jinpingi peatse Moskva visiidi ajal tuleb ka Taiwani teema jutuks. Putinile sobiks suurepäraselt nn teise rinde avamine Ida-Aasias, mis seoks USA ja tema regionaalsed liitlased hoopis Taiwani kaitsele ja kahandaks suutlikkust aidata samaaegselt Ukrainat või ka NATO idatiiba.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Üheski nimetatud stsenaariumis pole tuumasõda lõpuni välistatud, kuid on ikkagi pigem vähetõenäoline. Suurem oht peitub taktikaliste tuumarelvade kasutamises, kuid isegi siin on Venemaa jäänud ainult ähvardavate sõnade tasemele. Pole välistatud, et just Hiina on siin mänginud kõige olulisemat rolli Venemaa ohjeldamisel. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;">Kõige selle juures pole lääneriikidel eesotsas USAga mingit alternatiivi Ukraina võidule. Vaid nii on võimalik tagada püsiv rahu Euroopas ja tasakaalustada Venemaa ning eriti Hiina maailmakorda muuta püüdvad ambitsioonid.</span></span><div><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></div><div><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;"><i>Arvamuslugu ilmus veebiväljaandes Edasi.org</i></span></span></div>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-62518264810797587802023-02-05T17:43:00.002+02:002023-02-05T17:43:48.607+02:00VAHETUD MULJED UKRAINA SÕIDULT<p><span style="color: #060606; font-family: Georgia, serif; text-align: justify;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1gi8pNa67vYyGN_tFnaBI2RaPDRavgCpXxbWhyMbIZ8myDQoCPiwUa6DMUbf3MYuZEimM7JHlW61vv6FUocBkKJ7lJPP2dEC1yH86Jh5heY9NMLaXsapMw5pyVFdJ4X7WlXAOlHr31LntDff05TIxUTNMv8KE5QEDKxg41TRmXY8VMVWvBA/s4032/EE69DB27-2FE3-46FB-A305-1E598691A987.heic" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="4032" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1gi8pNa67vYyGN_tFnaBI2RaPDRavgCpXxbWhyMbIZ8myDQoCPiwUa6DMUbf3MYuZEimM7JHlW61vv6FUocBkKJ7lJPP2dEC1yH86Jh5heY9NMLaXsapMw5pyVFdJ4X7WlXAOlHr31LntDff05TIxUTNMv8KE5QEDKxg41TRmXY8VMVWvBA/w400-h300/EE69DB27-2FE3-46FB-A305-1E598691A987.heic" width="400" /></a></div><br />Seekordne sõit Ukrainasse viis mind nädala jooksul Harkivisse, Izjumi, Lõmani, Slovjanskisse, Kramatorskisse, Druzhkivkasse, Hersoni, Mõkolajevisse ja Kiievisse. Võtan siin kokku olulisemad järeldused, mida teel kogesin või mida teada sain:<p></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">1) Ukraina kaitsevägi on küll kurnatuse piiril, kuid võidutahe on nii sõjaväelaste kui rahva seas murdumatu. Kelle iganes käest ma seda ka ei küsinud, kõik kinnitasid vaid ühte, nende jaoks on sõja ainus võimalik lõpplahendus Vene okupantide riigist väljalöömine. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">2) Võidutahte üheks oluliseks teguriks on meeletult kõrge hind, mida ukrainlased on maksnud ja maksavad oma ja meie vabaduse eest. Langenud sõbrad, tuttavad ja okupantide kordasaadetud metsikused (minu saatja, 80. ründedessantbrigaadi võitleja on oma silmaga näinud Ida-Ukraina külade vabastamise järel 3-aastast vägistatud ja julmalt tapetud tüdruku laipa, kinniseotud kätega ülespoodud ja enne seda vägistatud lapsi) ei jäta vähimatki võimalust muuks kui ainult võiduks Venemaa üle. Võib arvata, et praeguseks on Ukraina kaotanud lahingutes ainuüksi hukkunutena umbes 100 000 meest ja naist, lisaks veel haavatud. Iga nädal kaotab rinnetel elu umbes pataljonijagu ehk 500-600 Ukraina kaitsjat. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">3) Suured kaotused ja rindeüksuste kurnatus nõuavad ukrainlastelt suuremat tähelepanu mobilisatsioonile ja uute üksuste väljaõpetamisele. Minu saatja asubki kohe formeerima uut, 82. brigaadi. Tema pataljonist, mille koosseisus asus ta Ukrainat kaitsma sõja esimesel päeval Hersoni all, on tänaseks rivis vaid 3-4 protsenti võitlejatest.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">4) Mobilisatsioon pole kaugeltki enam nii populaarne, kui sõja algusajal. Sõjaväkke võidakse mobiliseerida täna mehi lausa tänavalt. Mind sellel ringsõidul aidanud autojuht (38-aastane) ootab kutset lähiajal. Ta teab, et esimesest lahingust kaugemale on tal vähe võimalusi ellu jääda. Seda võimaliku puuduliku väljaõppe pärast. Kuid ta ei kurda ega põgene kohustuse eest.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">5) Ukraina kaitsjate peamine soov on - pidev vajadus raskerelvade, moona ja varustuse järele. Intensiivses sõjategevuses kulub raud ja riie. Näiteks vajab ründedessantbrigaadi võitleja rasketes välitingimustes iga teatud aja tagant vormivahetust, katkiläinud tahvelarvutitele (info, kaardid jms ) ja sidevahenditele asendust, annetatud või nende endi ostetud maasturite keskmine eluiga on rindel kuni kaks kuud, puudu on isikukaitsevahenditest jne. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">6) Ida-Ukrainas on hetkel initsiatiiv Venemaa käes. Pärast edukat Kupjanski-Lõmani operatsiooni on Ukraina rünnak takerdunud, Venemaa on muutnud taktikat ja toonud suures koguses reserve nii inimjõus kui tehnikas. Veebruari lõpul oodatakse selle jõu paiskamist ukrainlaste kaitse murdmiseks. Näitena - kui Venemaa suudab oma moonaga teha rünnakuks ettevalmistavat suurtükituld ööpäeva, siis ukrainlased tund või paar. Tuleb silmas pidada, et kõigist surmadest või haavatasaamistest 90 protsenti tuleb killuhaavadest ehk suurtüki- või miinipilduja tule alla jäämisest. Seepärast on ülioluline jätkata Ukraina varustamisest raskerelvade ja moonaga. Tankide saatmise otsusele peavad järgnema teised samaväärsed (ründelennukid, kaugmaaraketid jne) otsused. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">7) Kuna õhutoetus on ukrainlastel piiratud ja rindepiirkonna õhutõrje vajab täiustamist, siis on näiteks lõunasuunaline pealetung praegu palju keerulisem ja ohtlikum. Stepi ületamiseks ning Ukraina vabastamiseks on hädavajalik õhujõudude tugevdamine kaasaegsete Lääne ründelennukite näol, mida omakorda toetaks hästi organiseeritud õhukaitse süsteem.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">8) Ukraina kaitse üheks salarelvaks on vabatahtlike meeletu julgus ning oskus aidata eesliini võitlejaid hädavajaliku varustuse tarnimisega. Nii on eestlasest Harrist kujunenud Ida-Ukrainas sõnaotseses mõttes sõdurite ebajumal, kes suudab täita tellimusi ja need otse rindele toimetada. Meeletu risk, aga töötab paremini, kui sageli aeglased logistikaahelad.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">9) Ukraina õpib selles sõjas kiirelt uusi relvi, relvasüsteeme ja taktikat kasutama. Näiteks on droonide arendus olnud silmatorkav. Sellega tegeleb Ukrainas endas üle 100 firma. Mulle tutvustati lahendusi, mis on juba tekitanud ja peagi tekitavad veel enam okupantides õudu ja kaost. Seda rindest nii lähi- kui kaugraadiuses.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">10) Ukraina kaitse organiseerimise probleemiks on endiselt korruptsioon ja reeturlus. Eriti viimane on toonud kaasa paljude kaitsjate hukkumise, kuna reeturid on suunanud okupantide tuld või andnud inimesi üles. Mõlemas suunas tegutsetakse, sealhulgas ka vabastatud aladel inimeste meelsushoiakute tundmaõppimise ja mõjutamisega. Näiteks Hersonis tuvastati vabastamise järel, et viiendik küsitletutest olid okupatsiooni suhtes neutraalsed või isegi soosivad.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">11) Karm ja ohvriterohke sõda esitab juba praegu Ukrainale suure sisemise väljakutse. Kuidas ühiskonnana hakkama saada kümnete tuhandete haavatute raviga ning samuti sõjastressi leevendamisega läbi professionaalse psühholoogilise abi? Siin on mõtlemiskoht ka meile, kas oleme suutelised selles valdkonnas Ukrainat abistama. Miks mitte võtta ka Eestisse (taastus)ravile haavatuid. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">12) Venemaa katsed suruda raketirünnakutega ukrainlased külma ja pimedusse pole töötanud. Terve nädala jooksul kogesin ma vaid korra elektrikatkestust. Inimesed on sellega harjunud. Näiteks Mõkolajevis on elekter 4 tundi sees ja siis 2 tundi väljas. Raskem on olukord Odessas, aga inimesed on piirangutega harjunud. Toasoojus oli olemas kõikjal, kust seekord läbi liikusin. Ukrainlasi on aidanud ka suhteliselt soe ja pehme talv. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">13) Kokkuvõtteks - Ukraina elab ja võitleb. Eelolevad nädalad ja kuud saavad olema väga rasked ning sellest võib sõltuda sõja kestvus ja Ukraina edu oma vabadussõjas. Eesti tuge ja toetust teatakse igal pool ning seda hinnatakse kõrgelt. Meid nähakse abi andmise ja rahvusvahelise toetuse seisukohalt tõelise suurriigina, kes seisab Ukraina kõrval kuni võiduka lõpuni.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #060606; font-family: Georgia, serif;">Elagu Ukraina! <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span style="color: #060606; font-family: "Helvetica Neue", sans-serif; font-size: 15pt;"><img height="32" src="blob:https://www.blogger.com/ef70abdb-8d8a-4ba4-9b26-386b812e54b2" v:shapes="Picture_x0020_2" width="32" /></span><span style="color: #060606; font-family: "Helvetica Neue", sans-serif; font-size: 15pt;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span style="color: #060606; font-family: "Helvetica Neue", sans-serif; font-size: 15pt;"><img height="32" src="blob:https://www.blogger.com/21a60494-bfc2-4cb3-a04b-cb79bac801fb" v:shapes="Picture_x0020_1" width="32" /></span><span style="color: #060606; font-family: "Helvetica Neue", sans-serif; font-size: 15pt;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><o:p> </o:p></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-53007604041691209142023-01-11T12:14:00.003+02:002023-01-11T12:14:28.377+02:002023 - UKRAINA VABADUSSÕDA MÄÄRAB MEIE SAATUSE<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span style="caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuG33eBfMs59jpcJtGdep27dV0nVvh8Rqi6NV2lgJBvt-jbICH2Z-Tt6X0h0aLDSmq7ahk8jKVngxYSXIN8WkIZN098vLXXYMlZUXSbufZIGDLUTYcTF1JU7C_5KR7GSoFOZhUhRKeaJweUc5rbmq5wBmRq7qg74pmufbgZ6HEWk8856gJeg/s2048/FmLjWE8WQAEQCdR.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2048" data-original-width="1536" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuG33eBfMs59jpcJtGdep27dV0nVvh8Rqi6NV2lgJBvt-jbICH2Z-Tt6X0h0aLDSmq7ahk8jKVngxYSXIN8WkIZN098vLXXYMlZUXSbufZIGDLUTYcTF1JU7C_5KR7GSoFOZhUhRKeaJweUc5rbmq5wBmRq7qg74pmufbgZ6HEWk8856gJeg/w300-h400/FmLjWE8WQAEQCdR.jpeg" width="300" /></a></div><br />Ukraina kaitsesõda riigi säilimise ja rahva vabaduse nimel on alanud aasta keskseim teema, millega on seotud kõik Eestile olulisemad rahvusvahelised arengud. Ukraina vabadussõja kulg mõjutab otseselt meie saatust ja määrab ära maailma, kus hakkame edasi elama. Uue maailma piirjoonte kujundamisel on aga Eestil esimest korda vaba ja iseseisva riigina võimalus olla otsustaja, mitte see, kelle saatuse otsustavad teised.</span></span></div><p></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="box-sizing: border-box; overflow-wrap: break-word; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Kartus Kolmanda maailmasõja ees on halvav</span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on kaugelt suurema kaaluga kui pelgalt regionaalne konflikt. Me teame seda hästi, sest Venemaa eesmärk on lammutada läänemaailma turvaruum ja paisata Eesti ühes sellega geopoliitiliste tormide meelevalda.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Samal ajal on mitmed meie liitlased püüdnud viimasel ajal diplomaatilises keelekasutuses hoolikalt vältida sõna "sõda", lootes sellega justkui maandada ohtu laiaulatuslikuma sõjalise kokkupõrke puhkemiseks. Kartus Kolmanda maailmasõja ees on halvav ja piirab lääneriikidel strateegilise eesmärgi ning selle saavutamiseks vajalike sammude astumist.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Just siin tuleb mängu Eesti ja meiega sarnaselt mõtlevate riikide roll. Mitte ühelgi varasemal hetkel meie iseseisvuse ajaloos pole Eestil olnud võimalust sedavõrd kandva hääle ja rahvusvaheliselt tagatud võimuga (Euroopa Liit, NATO, ÜRO) ise mõjutada maailma kulgu. Meie enda vabadussõda enam kui sada aastat tagasi oligi ehk viimane hetk, kus võit agressorjõu üle aitas kaudselt kaasa enamlaste maailmavallutuslike unistuste tõrjumisele.</span></p><aside class="small-double" style="border-bottom-color: rgba(0, 84, 166, 0.15); border-bottom-style: solid; border-bottom-width: 1px; box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; display: flex; flex-direction: column; float: left; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-left: 0px; margin-right: 10px; max-width: 50%; overflow: hidden; padding-bottom: 0px; width: 267px;"><a class="img-scale" href="https://www.err.ee/1608842221/airi-alakivi-nato-ja-liitlasriikide-kerksusest" style="box-sizing: border-box; color: #0054a6; display: block; float: left; height: 167px; margin-bottom: 0px; margin-right: 24px; overflow: hidden; position: relative; text-decoration: none; width: 267px;" target="_self"><img alt="" class="art-img" src="https://s.err.ee/photo/crop/2023/01/06/1735612h5dd6t22.jpg" style="box-sizing: border-box; display: block; height: 167px; max-width: 100%; object-fit: cover; opacity: 0.96; overflow: hidden; text-align: justify; transform: translateZ(0px) scale(1.008); transition: all 0.4s ease-in-out; vertical-align: bottom; width: 267px;" /></a><div class="small-double-content flex-col" style="box-sizing: border-box; display: flex; flex-direction: column; height: auto; margin: 0px; overflow: hidden; padding: 0px;"><h1 class="small-two-font header-font" style="box-sizing: border-box; font-size: 16px; letter-spacing: -0.02em; line-height: 1.2; margin: 0px; padding: 10px 0px; text-align: justify; word-break: break-word; word-wrap: break-word;"><a href="https://www.err.ee/1608842221/airi-alakivi-nato-ja-liitlasriikide-kerksusest" style="box-sizing: border-box; color: #333333; text-decoration: none; word-break: break-word; word-wrap: break-word;" target="_self"><span style="font-family: georgia;">Airi Alakivi: NATO ja liitlasriikide kerksusest</span></a></h1></div></aside><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Kahjuks Tartu rahu ega hilisem lootus neutraalsusele meid ei päästnud. 1917. aastal sündinud terroristlik režiim Venemaal saavutas kiirelt esimesest suurest sõjast väsinud maailmas dominantse positsiooni ning oli valmis jõuga muutma piire endale sobiva korra kehtestamiseks Euroopas.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Stalin tegutses suure sõja vallapäästmisel küll kogu läänemaailma hävitamise nimel, kuid pidi lõpuks leppima vaid osalise võiduga. Sellele vaatamata saavutas Nõukogude impeerium 20. sajandi teisel poolel maksimaalse füüsilise ulatuse ja globaalse mõjujõu, mille kaotust peab praegune Venemaa diktaator Vladimir Putin suureks geopoliitiliseks katastroofiks ning mille tagasipööramise nimel on ta käimasolevas sõjas valmis riskima suurte panustega.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Venemaa kollektiivses teadvuses on aastakümneid kestnud massilise propagandaga kultiveeritud kindel arusaam riigi olemusest, piiride ulatusest ja suhtumisest ülejäänud maailma, mille kohaselt selle sõja taga pole vaid üks kuri geenius nimega Putin.</span></p><aside style="background-image: url("https://s.err.ee/photo/crop/2021/11/09/1216661hb6fct68.png"); background-position: left top; background-repeat: no-repeat no-repeat; box-sizing: border-box; color: #0054a6; float: right; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin: 0px 13px 13px 20px; max-width: 340px; padding: 13px; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">"Mängus pole mitte üksnes Ukraina ja Venemaa tulevik, selle sõja tulemus mõjutab otseselt kogu maailmakorraldust."</span></aside><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Eestis mõistame hästi, millise ajaloolise ja ruumilise magnituudiga on Venemaa imperialistlik sõda Ukraina vastu, mis algas 20. veebruaril 2014. aastal Krimmi okupeerimisega. Kogu seda ajaloolist konteksti on oluline meeles pidada, kui püüame ennustada alanud aasta võimalikke arenguid nii Ukraina lahinguväljal kui ka rahvusvahelises poliitikas. Mängus pole mitte üksnes Ukraina ja Venemaa tulevik, selle sõja tulemus mõjutab otseselt kogu maailmakorraldust.</span></p><aside class="small-double" style="border-bottom-color: rgba(0, 84, 166, 0.15); border-bottom-style: solid; border-bottom-width: 1px; box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; display: flex; flex-direction: column; float: left; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-left: 0px; margin-right: 10px; max-width: 50%; overflow: hidden; padding-bottom: 0px; width: 267px;"><a class="img-scale" href="https://www.err.ee/1608840640/kristi-raik-peame-kartma-venemaa-voitu-mitte-kaotust" style="box-sizing: border-box; color: #0054a6; display: block; float: left; height: 167px; margin-bottom: 0px; margin-right: 24px; overflow: hidden; position: relative; text-decoration: none; width: 267px;" target="_self"><img alt="" class="art-img" src="https://s.err.ee/photo/crop/2023/01/05/1734088h4390t22.jpg" style="box-sizing: border-box; display: block; height: 167px; max-width: 100%; object-fit: cover; opacity: 0.96; overflow: hidden; text-align: justify; transform: translateZ(0px) scale(1.008); transition: all 0.4s ease-in-out; vertical-align: bottom; width: 267px;" /></a><div class="small-double-content flex-col" style="box-sizing: border-box; display: flex; flex-direction: column; height: auto; margin: 0px; overflow: hidden; padding: 0px;"><h1 class="small-two-font header-font" style="box-sizing: border-box; font-size: 16px; letter-spacing: -0.02em; line-height: 1.2; margin: 0px; padding: 10px 0px; text-align: justify; word-break: break-word; word-wrap: break-word;"><a href="https://www.err.ee/1608840640/kristi-raik-peame-kartma-venemaa-voitu-mitte-kaotust" style="box-sizing: border-box; color: #333333; text-decoration: none; word-break: break-word; word-wrap: break-word;" target="_self"><span style="font-family: georgia;">Kristi Raik: peame kartma Venemaa võitu, mitte kaotust</span></a></h1></div></aside><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="box-sizing: border-box; overflow-wrap: break-word; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Alanud aasta võib tuua murrangulisi arenguid</span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Kui lähtuda meile kõige olulisemast eesmärgist ehk Ukraina absoluutsest võidust (ehk kogu 1991. aastal tunnustatud territooriumi vabastamine) ja Venemaa terroristliku režiimi strateegilisest lüüasaamisest, siis just alanud aasta võib siin tuua murrangulisi arenguid.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Vaatamata lootusrikastele soovidele ja ennustustele peame valmis olema, et nende eesmärkide saavutamine võib võtta rohkem aega kui selle aasta kaksteist kuud. Kuigi aeg on kriitilise tähendusega, sest Venemaa panustab lääne arvatavale tüdimusele ja ühtsuse lagunemisele, ei tohi see eksitada meid peamisest eesmärgist – Ukraina võidule aitamisest. </span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">2023. aasta üheks olulisemaks küsimuseks pole mitte ukrainlaste võitlustahe ja võimekus okupeeritud alasid vabastada, vaid just lääneriikide seas ühtse arusaamise kujundamine Euroopas rahu ja stabiilsuse saavutamiseks vajalike rahvusvaheliste jõupingutuste tegemiseks.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Põhimõtteliselt on küsimus selles, kas peale jääb lühiajaline kaitseriivi loogika (surve ennatlikule rahule) ja ühes sellega terroristliku Venemaaga (ajutise)<em style="box-sizing: border-box; overflow-wrap: break-word; word-break: break-word;"> modus vivendi</em> leidmine või innustab Ukraina sitkus ja edu lahinguväljal tegema läänt põhimõttelise käiguvahetuse ning viima Venemaa terroristliku režiimi strateegilise kaotuseni.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Kaitseriivi loogika, mis vähemalt aasta algul näib olevat suurtes pealinnades soosituim lahendus, ei taga püsivat rahu ega stabiilsust Euroopas. See oleks halvim lahendus, sest võimaldaks Venemaa juhtkonnal konsolideerida jõuga saavutatut, legaliseerida agressioonikuriteo ning valmistuda uueks ja veelgi mastaapsemaks sõjaks lääne vastu.</span></p><aside class="small-double" style="border-bottom-color: rgba(0, 84, 166, 0.15); border-bottom-style: solid; border-bottom-width: 1px; box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; display: flex; flex-direction: column; float: left; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-left: 0px; margin-right: 10px; max-width: 50%; overflow: hidden; padding-bottom: 0px; width: 267px;"><a class="img-scale" href="https://www.err.ee/1608840439/harri-tiido-hiina-investeeringutest-euroopas" style="box-sizing: border-box; color: #0054a6; display: block; float: left; height: 167px; margin-bottom: 0px; margin-right: 24px; overflow: hidden; position: relative; text-decoration: none; width: 267px;" target="_self"><img alt="" class="art-img" src="https://s.err.ee/photo/crop/2022/04/21/1441702hc488t22.jpg" style="box-sizing: border-box; display: block; height: 167px; max-width: 100%; object-fit: cover; opacity: 0.96; overflow: hidden; text-align: justify; transform: translateZ(0px) scale(1.008); transition: all 0.4s ease-in-out; vertical-align: bottom; width: 267px;" /></a><div class="small-double-content flex-col" style="box-sizing: border-box; display: flex; flex-direction: column; height: auto; margin: 0px; overflow: hidden; padding: 0px;"><h1 class="small-two-font header-font" style="box-sizing: border-box; font-size: 16px; letter-spacing: -0.02em; line-height: 1.2; margin: 0px; padding: 10px 0px; text-align: justify; word-break: break-word; word-wrap: break-word;"><a href="https://www.err.ee/1608840439/harri-tiido-hiina-investeeringutest-euroopas" style="box-sizing: border-box; color: #333333; text-decoration: none; word-break: break-word; word-wrap: break-word;" target="_self"><span style="font-family: georgia;">Harri Tiido: Hiina investeeringutest Euroopas</span></a></h1></div></aside><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Ennatlikule rahule mängivaid lääne liidreid eksitab eeldus, et seoses Venemaaga on saavutatav kasvõi osaliselt <em style="box-sizing: border-box; overflow-wrap: break-word; word-break: break-word;">status quo ante bellum</em>. Demokraatlike tuumariikide ettevaatlikkus on mõistetav, sest ühtsema Venemaa poliitika puudumisel võib strateegilise tasakaalu häirimine kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. Just sellele hirmule ning lääne ühtse poliitika puudumisele Moskva mängibki. Kremlis loodetakse, et lääs kardab ise olukorda eskaleerida ega anna Ukrainale relvastust, mis võimaldaks näiteks kiiremini ja tõhusamalt Krimmi vabastada.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="box-sizing: border-box; overflow-wrap: break-word; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Hea aeg keskenduda ühtsema poliitika kujundamisele</span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Kuna alanud aastal pole lääneriikide sisepoliitilises kalendris suuri valimisi tulemas, on see hea aeg keskenduda ühtsema poliitika kujundamisele, aga mis veel olulisem, ka olukorda muutvate otsuste tegemisele.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Venemaa loodab aga, et lääs jätab selle võimaluse kasutamata ja 2024. aasta valimised nii USA-s kui Suurbritannias neelavad Ukraina kahe kõige aktiivsema suurtoetaja tähelepanu. Järgmine aasta on segasem ka Euroopa Liidus, sest siis keskendutakse valimistele ja uue komisjoni moodustamisele. </span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Seega on eelolevad kuud kriitilise tähtsusega Ukraina vabadussõja lõppmängu ja sellele järgneva rahvusvahelisel mõjutamisel. Arvestades Eesti senist aktiivset rolli nii abi andmisel (Eesti on andnud suhtarvuna SKP-sse Ukrainale rohkem abi kui lääne suurriigid kokku) kui ka diplomaatilise rinde hoidmisel, pole rahvusvahelises plaanis sugugi vähetähtis, millega märtsis toimuvad riigikogu valimised päädivad.</span></p><aside class="small-double" style="border-bottom-color: rgba(0, 84, 166, 0.15); border-bottom-style: solid; border-bottom-width: 1px; box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; display: flex; flex-direction: column; float: left; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-left: 0px; margin-right: 10px; max-width: 50%; overflow: hidden; padding-bottom: 0px; width: 267px;"><a class="img-scale" href="https://www.err.ee/1608839626/martin-herem-meil-tuleb-valmis-olla-venemaa-jargmiseks-agressiooniks" style="box-sizing: border-box; color: #0054a6; display: block; float: left; height: 167px; margin-bottom: 0px; margin-right: 24px; overflow: hidden; position: relative; text-decoration: none; width: 267px;" target="_self"><img alt="" class="art-img" src="https://s.err.ee/photo/crop/2022/10/10/1643371h55c0t22.jpg" style="box-sizing: border-box; display: block; height: 167px; max-width: 100%; object-fit: cover; opacity: 0.96; overflow: hidden; text-align: justify; transform: translateZ(0px) scale(1.008); transition: all 0.4s ease-in-out; vertical-align: bottom; width: 267px;" /></a><div class="small-double-content flex-col" style="box-sizing: border-box; display: flex; flex-direction: column; height: auto; margin: 0px; overflow: hidden; padding: 0px;"><h1 class="small-two-font header-font" style="box-sizing: border-box; font-size: 16px; letter-spacing: -0.02em; line-height: 1.2; margin: 0px; padding: 10px 0px; text-align: justify; word-break: break-word; word-wrap: break-word;"><a href="https://www.err.ee/1608839626/martin-herem-meil-tuleb-valmis-olla-venemaa-jargmiseks-agressiooniks" style="box-sizing: border-box; color: #333333; text-decoration: none; word-break: break-word; word-wrap: break-word;" target="_self"><span style="font-family: georgia;">Martin Herem: meil tuleb valmis olla Venemaa järgmiseks agressiooniks</span></a></h1></div></aside><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Kui Eesti peaks tegema Ukraina toetamisel ja Venemaa vastustamispoliitika kujundamisel kannapöörde, vähendab see arvestatavalt nende riikide ühisrinde tugevust, kes seisavad vastu ennatliku ja tingimusliku rahu soovijatele ning näevad kujunenud olukorras unikaalset võimalust senisest veelgi ühtsema ja tugevama vaba Euroopa kujundamiseks. Viimase keskseks elemendiks on Ukraina integreerimine Euro-Atlandi julgeolekuruumiga.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Positiivse stsenaariumi kohaselt tugevdavad selle aasta valimised nii Eestis, Soomes kui ka Poolas kogu Põhja- ja Ida-Euroopa mõjujõudu tervikuna ning loovad eelduse Euroopa Liidu julgema tulevikuvisiooni aruteludeks liikmete vahel.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Kui hetkeks mõelda, kui kaugel oli Euroopa Liit Ukrainale liitumisperspektiivi andmise suhtes veel aasta tagasi ja kus ollakse nüüd, siis eksisteerib reaalne võimalus, et ukrainlaste püüdlustele alustada liitumiskõnelusi annab veel see komisjon heakskiidu. Et see aga ka päriselt teoks saaks, peavad Euroopa Liidu liikmed leidma koos viisi, kuidas ühendus adapteerub ja samal ajal kujundab kiirelt muutuvat geopoliitilist keskkonda nii idas kui ka lõunas.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Seepärast on Euroopa Liidule 2023. aasta eriti oluline, et luua hea sisuline baas järgmise aasta valimisteks ja uue komisjoni välis- ja julgeolekupoliitilise strateegia kujundamiseks. Skeptikud võivad muidugi öelda, et kiiresti ei juhtu midagi ja Ukraina jääb veel aastateks ukse taha ootama. Paraku aga ei arvesta need alalhoidlikud hääled käimasoleva sõja mõjujõuga.</span></p><aside class="small-double" style="border-bottom-color: rgba(0, 84, 166, 0.15); border-bottom-style: solid; border-bottom-width: 1px; box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; display: flex; flex-direction: column; float: left; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-left: 0px; margin-right: 10px; max-width: 50%; overflow: hidden; padding-bottom: 0px; width: 267px;"><a class="img-scale" href="https://www.err.ee/1608839128/soja-315-paev-koige-karmimaid-lahinguid-on-oodata-martsis" style="box-sizing: border-box; color: #0054a6; display: block; float: left; height: 167px; margin-bottom: 0px; margin-right: 24px; overflow: hidden; position: relative; text-decoration: none; width: 267px;" target="_self"><img alt="" class="art-img" src="https://s.err.ee/photo/crop/2023/01/04/1732492hf4cft22.jpg" style="box-sizing: border-box; display: block; height: 167px; max-width: 100%; object-fit: cover; opacity: 0.96; overflow: hidden; text-align: justify; transform: translateZ(0px) scale(1.008); transition: all 0.4s ease-in-out; vertical-align: bottom; width: 267px;" /></a><div class="small-double-content flex-col" style="box-sizing: border-box; display: flex; flex-direction: column; height: auto; margin: 0px; overflow: hidden; padding: 0px;"><h1 class="small-two-font header-font" style="box-sizing: border-box; font-size: 16px; letter-spacing: -0.02em; line-height: 1.2; margin: 0px; padding: 10px 0px; text-align: justify; word-break: break-word; word-wrap: break-word;"><a href="https://www.err.ee/1608839128/soja-315-paev-koige-karmimaid-lahinguid-on-oodata-martsis" style="box-sizing: border-box; color: #333333; text-decoration: none; word-break: break-word; word-wrap: break-word;" target="_self"><span style="font-family: georgia;">Sõja 315. päev: kõige karmimaid lahinguid on oodata märtsis</span></a></h1></div></aside><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Nii nagu Teine maailmasõda muutis Euroopa poliitilist kaarti, muudab seda ka Venemaa algatatud imperialistlik sõda. Parem on selleks valmis olla ning Eestil on siin oma sõnaga kaalukas roll.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="box-sizing: border-box; overflow-wrap: break-word; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">NATO ja Krimm</span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Vaba, ühtne ja rahus elav uuenenud Euroopa pole mõeldav ilma Ukrainata NATO-s. Kuigi eelmise aasta sügisel Ukraina presidendi esitatud liitumistaotlus võeti mitmel pool NATO liikmete seas vastu varjamatu ehmatuse ja diplomaatilise tõrjeretoorikaga, siis selle aasta juulis Vilniuses toimuv alliansi tippkohtumine on suurepäraseks võimaluseks juba 14 aastat tagasi Bukarestis lubatu täideviimise alustamiseks (seal lubati, et Ukrainast ja Gruusiast saavad kunagi NATO liikmed).</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Leedulased teevad võõrustajatena kõik, et kohtumise tulemusena kujuneks kõigil ühtne arusaamine sellest, mis ja kuidas peaks juhtuma, et Mustast merest kujuneks Läänemerele sarnaselt NATO sisemeri.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Vilniuse tippkohtumise ettevalmistamisele lisab kaalu seegi, et eeldatavalt Ungari ja Türgi otsuste järel saavad Soome ja Rootsi seal osaleda juba täisliikmetena. Ungari on lubanud liitumisprotokollid ratifitseerida veebruaris ning Türgis ootab parlament veel enne juunikuiseid valimisi president Recep Tayyip Erdoğanilt jah-sõna. Viimase eelduseks on omakorda edasiliikumine Ankara ja Stockholmi vahelistes suhetes. Igatahes ei looda keegi imele, vaid tulemuslikule tööle diplomaatilisel tasandil.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">NATO tippkohtumine Vilniuses peaks olema tähenduslik sellegi poolest, et allianss saab endale uue, järjekorras 14. peasekretäri. Jens Stoltenberg on ametis olnud alates 2014. aastast. Tema tööga ollakse rahul, mida tõestas ka ametiaja pikendamine. Kuna peasekretäri roll on olla alliansi liikmesriikide koostööd juhtiv kõrgeim diplomaat ja kõneisik, omab uue juhi määramine varasemast kaalukamat rolli.</span></p><aside class="small-double" style="border-bottom-color: rgba(0, 84, 166, 0.15); border-bottom-style: solid; border-bottom-width: 1px; box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; display: flex; flex-direction: column; float: left; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-left: 0px; margin-right: 10px; max-width: 50%; overflow: hidden; padding-bottom: 0px; width: 267px;"><a class="img-scale" href="https://www.err.ee/1608838876/ukraina-ja-euroopa-liit-vaidlevad-vene-ravimisanktsioonide-ule" style="box-sizing: border-box; color: #0054a6; display: block; float: left; height: 167px; margin-bottom: 0px; margin-right: 24px; overflow: hidden; position: relative; text-decoration: none; width: 267px;" target="_self"><img alt="" class="art-img" src="https://s.err.ee/photo/crop/2023/01/03/1732159h15fdt22.jpg" style="box-sizing: border-box; display: block; height: 167px; max-width: 100%; object-fit: cover; opacity: 0.96; overflow: hidden; text-align: justify; transform: translateZ(0px) scale(1.008); transition: all 0.4s ease-in-out; vertical-align: bottom; width: 267px;" /></a><div class="small-double-content flex-col" style="box-sizing: border-box; display: flex; flex-direction: column; height: auto; margin: 0px; overflow: hidden; padding: 0px;"><h1 class="small-two-font header-font" style="box-sizing: border-box; font-size: 16px; letter-spacing: -0.02em; line-height: 1.2; margin: 0px; padding: 10px 0px; text-align: justify; word-break: break-word; word-wrap: break-word;"><a href="https://www.err.ee/1608838876/ukraina-ja-euroopa-liit-vaidlevad-vene-ravimisanktsioonide-ule" style="box-sizing: border-box; color: #333333; text-decoration: none; word-break: break-word; word-wrap: break-word;" target="_self"><span style="font-family: georgia;">Ukraina ja Euroopa Liit vaidlevad Vene ravimisanktsioonide üle</span></a></h1></div></aside><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Valitavast persoonist sõltub, millise signaali annab NATO oma suurimale eksistentsiaalsele ohule Venemaale. Kas konsensus tekib kaitseriivi taktikat ajavate jõudude soovil või leiab allianss endas julgust olla osa Euroopa uueneva julgeolekuruumi suunamisel. Viimasel juhul oleks head võimalused peasekretäriks tõusta ka mõnel alliansi idatiiva riigi kandidaadil.</span></p><aside style="background-image: url("https://s.err.ee/photo/crop/2021/11/09/1216661hb6fct68.png"); background-position: left top; background-repeat: no-repeat no-repeat; box-sizing: border-box; color: #0054a6; float: right; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin: 0px 13px 13px 20px; max-width: 340px; padding: 13px; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">"Ukrainlaste edu Kiievi, Harkivi ja Hersoni all on muutnud Krimmi vabastamise kaugest unistusest reaalseks võimaluseks."</span></aside><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Ukraina vabadussõja otsustavaim lahing peetakse Krimmi pärast – nii sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt. Ukrainlaste edu Kiievi, Harkivi ja Hersoni all on muutnud Krimmi vabastamise kaugest unistusest reaalseks võimaluseks. See võib juhtuda 2023. aastal ja see oleks tõeliseks pöördepunktiks nii käimasolevas sõjas kui kogu Euroopa julgeolekuvälja muutmisel.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Venemaal muidugi mõistetakse, mis on kaalul. Sevastoopoli ja kogu Krimmi kaotus oleks eelduslikult suur löök praeguse terroristliku režiimi ladvikule. Ukraina lipp Sevastoopoli kohal võib Kremlile mõjuda sama valusalt kui tsaarivõimule laevastiku häving Tsushima merelahingus 1905. aasta mais. Seetõttu pole välistatud, et ukrainlaste heidutamiseks ja jõudude sidumiseks üritatakse sellel aastal teha uus katse Kiievit rünnata. Selle teostamine nõuab uut ja senisest suuremat mobilisatsioonilainet, mis paratamatult peaks hõlmama ka Venemaa suurlinnade elanikke.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Putini retoorika ja propagandaarmeele antud juhtnöörid kinnitavad, et Kreml ei mõtlegi oma strateegilistest eesmärkidest loobumisele. Nende püsiv siht on tegutseda Ukraina riikluse hävitamise nimel, nõrgestades samal ajal lääneriikide ühtsust ja valmistades ette otsustavat lööki NATO lammutamiseks.</span></p><aside class="small-double" style="border-bottom-color: rgba(0, 84, 166, 0.15); border-bottom-style: solid; border-bottom-width: 1px; box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; display: flex; flex-direction: column; float: left; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-left: 0px; margin-right: 10px; max-width: 50%; overflow: hidden; padding-bottom: 0px; width: 267px;"><a class="img-scale" href="https://www.err.ee/1608838117/prigozin-ukrainlased-on-iga-bahmuti-maja-muutnud-kindluseks" style="box-sizing: border-box; color: #0054a6; display: block; float: left; height: 167px; margin-bottom: 0px; margin-right: 24px; overflow: hidden; position: relative; text-decoration: none; width: 267px;" target="_self"><img alt="" class="art-img" src="https://s.err.ee/photo/crop/2023/01/03/1730806hdb40t22.jpg" style="box-sizing: border-box; display: block; height: 167px; max-width: 100%; object-fit: cover; opacity: 0.96; overflow: hidden; text-align: justify; transform: translateZ(0px) scale(1.008); transition: all 0.4s ease-in-out; vertical-align: bottom; width: 267px;" /></a><div class="small-double-content flex-col" style="box-sizing: border-box; display: flex; flex-direction: column; height: auto; margin: 0px; overflow: hidden; padding: 0px;"><h1 class="small-two-font header-font" style="box-sizing: border-box; font-size: 16px; letter-spacing: -0.02em; line-height: 1.2; margin: 0px; padding: 10px 0px; text-align: justify; word-break: break-word; word-wrap: break-word;"><a href="https://www.err.ee/1608838117/prigozin-ukrainlased-on-iga-bahmuti-maja-muutnud-kindluseks" style="box-sizing: border-box; color: #333333; text-decoration: none; word-break: break-word; word-wrap: break-word;" target="_self"><span style="font-family: georgia;">Prigožin: ukrainlased on iga Bahmuti maja muutnud kindluseks</span></a></h1></div></aside><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="box-sizing: border-box; overflow-wrap: break-word; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Ukraina vajab rohkem tulejõudu</span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Kui küsida, millise strateegiaga lääneriigid Venemaa eesmärkidele vastu astuvad, siis 2023. aasta on alanud endiselt suurte küsimärkidega. Lääne suuremates pealinnades puudub siiani ühtne arusaam Ukraina sõjalise toetamise määrast eriti ründerelvastuse osas (Leopard tankide saaga on vaid üks näide).</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Senised sammud abi andmisel ja sanktsioonipoliitikas on küll aidanud Ukrainal edu saavutada, kuid otsustavateks lahinguteks on neil vaja rohkem tulejõudu nii lahinguväljal kui ka diplomaatias.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Ainuüksi Ameerika Ühendriikide panuse tõstmine Eestiga võrreldavale tasemele ehk ühele protsendile SKP-st (umbes 260 miljardit dollarit) ning sõjajärgse Euroopa visandamine koos liitlastega aitaksid vältida ohtliku patiseisu teket Ukraina lahingutandril.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Washington kulutas Afganistanis 20 aastaga ümmarguselt kaks triljonit dollarit terroriohu tõrjumiseks ja regionaalse stabiilsuse tugevdamiseks, kuid tulemused on küsitavad. Ukraina toetamine käimasolevas sõjas on kaugelt suurema reaalse rahudividendiga, kui seda on olnud ükski varasem lääneriikide otsene või kaudne sekkumine konfliktidesse. Sellega tehakse muuhulgas ka globaalsele lõunale selgeks, kas lääs on suuteline viimastel kümnenditel kujundatud maailmakorraldust kaitsma või mitte.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">Eriti suure tähelepanuga jälgib sündmuste kulgu Hiina, kes võib lääne nõrgenemist kasutada näiteks Taiwani mõjutamisel kuni sõjalise sekkumiseni välja.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0.9em; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">2023. aasta tuleb rahvusvahelises poliitikas väga keeruline aasta, sest maskide langemise järel on vähemalt Euroopas rahu saavutamine ja suurema katastroofi ärahoidmine võimalik vaid julgete ja põhimõttekindlate liidrite olemasolul.</span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(51, 51, 51); color: #333333; font-size: 20px; letter-spacing: -0.3199999928474426px; margin-bottom: 0px; margin-top: 0.9em; overflow-wrap: break-word; text-align: justify; word-break: break-word;"><span style="font-family: georgia;">2022. aasta kujundas üheks selliseks liidriks Volodõmõr Zelenski, kuid suureks võiduks temast üksi ei piisa. Eesti ja teised väikeriigid annavad kindlasti oma panuse, aga määravaks saab ikkagi USA tahe ja valmisolek võtta koos liitlastega senisest jõulisem ja aktiivsem liidripositsioon uue maailmakorralduse kujundamisel. Võib-olla annab 2023. aasta selleks viimase võimaluse.<span style="box-sizing: border-box; overflow-wrap: break-word; word-break: break-word;"> </span></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-67673571765516469152022-12-15T08:27:00.002+02:002022-12-15T08:27:41.537+02:00MIKS SUUNAB USA UKRAINAT RAHUKÕNELUSTELE?<p><span style="text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6yef2pEqnFWJwIfyMyqnSW6MpRTogHDXCfXR9HA1GTpZfx_SyCOmRTeLgGeoOSg_Fv69E2wYUlwqmVNTvhdjqmiMSTi7TKHpYrsr1e8YQt2IMQFL6ivDr0QZWFh8kiThpIoLvQYgHcRoi3ENCJvLZ25Vv0Zgw2CbKSuMmSh3wTSfg6es7Uw/s813/zelensky-austin-anthony.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="558" data-original-width="813" height="275" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6yef2pEqnFWJwIfyMyqnSW6MpRTogHDXCfXR9HA1GTpZfx_SyCOmRTeLgGeoOSg_Fv69E2wYUlwqmVNTvhdjqmiMSTi7TKHpYrsr1e8YQt2IMQFL6ivDr0QZWFh8kiThpIoLvQYgHcRoi3ENCJvLZ25Vv0Zgw2CbKSuMmSh3wTSfg6es7Uw/w400-h275/zelensky-austin-anthony.jpg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Mitte ükski edusamm ei tule Ukraina jaoks kergelt. Võidelda tuleb korraga mitmel rindel. Samal ajal, kui Ukraina kodumaa eest ihu ja hingega võitlev armee vabastab Vene okupantidest üha uusi asulaid ja linnu, tilgub avalikkuse ette vihjeid sellest, kuidas Ameerika Ühendriigid ja mõned teised riigid on otsimas teid rahusobitamiseks Kiievi ja Moskva vahel. Vähemalt praegu on Ukraina juhtkond ja rahvas sellise allaandmisena tunduva rahusobitamise tagasi lükanud. Miks USA ja mõni Euroopa riik seda siiski saavutada üritavad?</span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Lihtne on mõelda, et kes ei tahaks sõja lõppu ja rahu Euroopas. Kui üldse keegi, siis ehk ihkavad sõja jätkumist vaid Venemaa „impeeriumitaastajad“. Nende eesmärk on endine – hävitada Ukraina riiklus tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, taastada Vene impeerium, lüüa kõikuma lääneriikide kujundatud maailmakord ning sundida Euroopat muutma oma julgeolekuarhitektuuri, et NATO kaotaks oma tähenduse ja läheks laiali.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kõige enam tahab rahu loomulikult Ukraina, kes peab ränkrasket sõda tuumariigist agressori vastu. Kogu maailma üllatuseks on nad suutnud ellu jääda ja vapralt vastu hakata. Alates 24. veebruarist on Ukraina armee vabastanud üle poole okupeeritud territooriumist. Hersoni äsjane vabastamine avab reaalse võimaluse Krimmi kampaania alustamiseks. Samal ajal peavad ukrainlased ebainimlikke kaitselahinguid Bahmuti ja teiste Donbassi linnade pärast. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ukraina relvajõud on näidanud, et kõigi okupeeritud alade, sealhulgas Krimmi, vabastamine on täiesti reaalne. Selleks on vaja jätkuvat abi lääneriikidelt ja senisest veelgi jõulisemat toetust kaasaegse ründerelvastuse tarnimisega.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ometi just nüüd, kui Ukraina lipud kerkisid taas Hersoni kohale, on hakanud siit-sealt ilmnema katseid survestada Ukraina juhtkonda (vahe)rahukõnelustele. Kohese vaherahu ja kõneluste eest on kostnud paljud, nende seas isegi Rooma paavst. Kuid eriti just USA administratsiooni esindajate viimaste nädalate väljaütlemised ja tegevus vihjavad palju tõsisemale kavatsusele, kui seda on olnud varasemad diplomaatilised hüüatused. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Üksteise järel on rahust rääkinud või selle nimel tegutsenud president Bideni rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, USA kõrgeim ohvitser, staabiülemate komitee esimees kindral Mark Milley, Luure Keskagentuuri direktor William Burns ja mitmed teised, kes on jäänud kaadri taha. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Ajalehe </span><span lang="EN-US"><a href="https://www.wsj.com/articles/as-ukraine-retakes-kherson-u-s-looks-to-diplomacy-before-winter-slows-momentum-11668345883" style="color: #954f72;"><span lang="ET">The Wall Street Journali</span></a></span><span lang="ET"> allikate andmetel on Jake Sullivan soovitanud Ukraina presidendi meeskonnal tõsiselt mõelda rahukõneluste realistlikele raamidele. Seejuures on erilise tähelepanu all Krimmi tulevik, mille osas soovitatakse Kiievil olla vabastamisplaanidega ettevaatlik ning kaaluda poolsaare staatust otsustavate sammude ajas edasilükkamist. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Kindral Milley ütles New Yorgi Majandusklubis </span><span lang="EN-US"><a href="https://edition.cnn.com/2022/11/11/politics/ukraine-mark-milley-negotiations-biden-administration-debate" style="color: #954f72;"><span lang="ET">peetud ettekandes</span></a></span><span lang="ET"> paljudele ootamatult, et Ukraina relvajõud on küll surunud Venemaa tupikusse, kuid nende võitu kusagilt ei paista. Milley soovitas ukrainlastel võimalust kasutada ja rahu saavutamiseks läbirääkimisi alustada. Ukrainas suurt pahameelt tekitanud kindrali seisukohad sundisid ka Valget Maja kiirelt reageerima ning Milley näitas mõned päevad hiljem antud kommentaarides üles juba tunduvalt suuremat ettevaatlikkust. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Luure Keskagentuuri direktor </span><span lang="EN-US"><a href="https://www.reuters.com/world/russian-us-officials-holding-talks-turkey-kommersant-2022-11-14/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">Burns lendas hiljuti salaja Ankarasse</span></a></span><span lang="ET">, et seal kohtuda Venemaa välisluureteenistuse ülema Sergei Narõškiniga. Kummalisel kombel jõudis informatsioon sellest kohtumisest avalikkuse ette alles pärast seda, kui Vene ajaleht Kommersant sellest kirjutas. Mingil põhjusel oli seega Moskval vaja avalikustada Burnsi tagaukse diplomaatia. Burns ise ütles hiljem, et tema eesmärgiks oli Venemaa hoiatamine tuumarelva kasutamise eest ning Venemaa vangistuses olevate USA kodanike vabastamine. Pole välistatud, et endise Moskva suursaadiku ja tagaukse diplomaatia asjatundja Burnsi jaoks oli kohtumisel ka teisi teemasid, sealhulgas võimaluste kompamine Venemaa valmisolekuks läbirääkimisteks Ukrainaga.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Moskvale see rahusobitamine sobiks. Venemaa on valmis oma õnnetut vallutuskampaaniat külmutama, sest neil on vaja aega jõudude kogumiseks ja illegaalselt annekteeritud aladel terrori kaudu inimeste meelsuse mõjutamiseks. Rahukõnelused annaksid agressioonikuriteo peamistele süüdlastele indulgentsi ning asetaks nad väljapoole sõjakurjategijate nimekirja.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ukrainale oleks selline lahendus aga võrdne enesetapuga. Kui Venemaa ei nõustu enne kõneluste algust vägede väljaviimisega kõigilt okupeeritud aladelt ning ei ole valmis tühistama nende alade illegaalset annekteerimist, siis on ülimalt vähetõenäoline, et see ka kõneluste käigus sünniks. Eriti veel selles osas, mis puudutab Krimmi tulevikku. Lisaks Ukrainale tähendaks eeltingimusteta rahukõnelused agressorriigiga viitsütikuga pommi kogu Euroopa julgeolekule. Mäletame ju hästi, milleni viis Lääne lünklik rahusobitamine 2008. aastal Gruusias.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Nii Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kui Ukraina relvajõudude ülem kindral Valeri Zalužnõi on eeltingimusteta rahusobitamise ühemõtteliselt tagasi lükanud. </span><span lang="EN-US"><a href="https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/11/14/7376350/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">Kindral Zalužnõi ütles</span></a></span><span lang="ET"> seejuures oma USA kolleegile kindral Milley’le: „Ukraina võitleb seni, kuni tal on jõudu. Meie eesmärk on vabastada kogu Ukraina territoorium Vene okupatsiooni alt. Me ei peatu sellel teel mingil tingimusel. Ukraina relvajõud ei aktsepteeri läbirääkimisi, kokkuleppeid ega kompromisse. Meil on kõnelusteks ainult üks tingimus – Venemaa peab taganema kõigilt vallutatud aladelt.“ <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Selle sõja võidu ja rahu tingimused peab eeskätt defineerima Ukraina. Seda mõistetakse ka Washingtonis ja teistes Lääne pealinnades. Probleem on aga selles, et Ukraina on vastakuti maailma suurima tuumaarsenaliga riigiga, kes on pealekauba veel ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige. See on olnud peamine põhjus, miks on nii raske kujundada sihikindlamat käitumist Venemaa terroristliku režiimi rahvusvahelisel vastustamisel tema agressioonikuritegude eest. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">President Bideni administratsioonil näib hetkel suurimaks prioriteediks olevat globaalse strateegilise tasakaalu ja julgeoleku tagamine. Teiste sõnadega võidakse Ühendriikides rahukõnelustest rääkides silmas pidada Venemaa tuumarelvade edasist saatust ja kontrolli nende üle. Pole välistatud, et sarnaselt 1991. aasta augustile, kui president George H. W. Bush hoiatas Kiievis Ukrainat Nõukogude Liidu lammutamise eest, võidakse ka nüüd arvata, et Ukraina võit sõjas ja Krimmi vabastamine võivad lükata Venemaa sisemiselt ettearvamatute arenguteni. Selle tulemusel eksisteerib paratamatult Lääne riskianalüüsides küsimus – kes ja kuidas hakkab kontrollima Vene tuumaarsenali.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">USA on olnud absoluutnumbrites Ukraina suurim sõjaline toetaja ja vaatamata vabariiklaste kriitikale see hoiak vahevalimiste järel ei muutu. Pigem on küsimus selles, kas USA on valmis viima sõjalise abi kvalitatiivselt uuele tasandile ehk andma Ukrainale tanke, lennukeid, õhukaitsesüsteeeme, kaugmaarakette ja tagama moonaga varustamise nii kaua kui vaja. See eeldaks poliitilist otsust kaitsetööstuse suuremaks kaasamiseks ja ka lääneliitlaste veenmist, kuid eeldaks samas ühtset strateegilist nägemust selle sõja lõpptulemustest. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Washingtonis on neid, kes peavad Ukrainat hävitada püüdva Venemaa viimist strateegilise lüüasaamiseni ainuõigeks eesmärgiks. Samas pole see siiski president Bideni ja tema julgeolekumeeskonna selgepiiriline strateegia. Valges majas on ilmselt lisaks tuumarelvade ja sõja ohtliku eskalatsiooni teemale laual ka sisepoliitilised argumendid nagu kõrge inflatsioon, vabariiklaste saavutatud enamus Kongressi Esindajatekojas ning valmistumine 2024. aasta presidendivalimisteks. Afganistanist väljunud USA ei põle soovist pikendada sõda Ukrainas või veel vähem viiia see nende meelest ohtliku eskalatsiooni piirini.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Eestist vaadates on meie peamise liitlase selline strateegiline hägusus Venemaa suunal murettekitav. Moskvas tunnetatakse sõjaväsimust ja panustatakse sisemiste lõhede võimendamisele liitlasriikide vahel (sic! Ungari) ja nende sees. Mis seal USAst rääkida, kui Eestiski on EKRE näol olemas poliitiline jõud, kelle meelest pole oluline, kumb sõjas peale jääb – Ukraina või Venemaa. Nende seas leidub ju neidki, kes soosiksid lausa </span><span lang="EN-US"><a href="https://www.delfi.ee/artikkel/95932767/varro-vooglaid-on-valmis-aktsepteerima-venemaa-okupatsiooni-ei-saa-loputult-vaita-emotsionaalse-argumendiga-et-tornis-peab-olema-sinimustvalge" style="color: #954f72;"><span lang="ET">Vene lipu tõusu Pika Hermanni tornis</span></a></span><span lang="ET">. Milline suurepärane mänguväli Eesti kui avatud ühiskonna segipaiskamiseks! <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Bideni mõõdukamale joonele noogutatakse kaasa Euroopa suuremates pealinnades, sest ka seal valitseb <i>kollektiivse ostpolitiki </i>pankroti järel suur segadus Venemaa suunal. Ühest küljest toetatakse Ukrainat, sest avalik arvamus ei lase poliitikutel sõjast mööda vaadata. Teisalt jääb see toetus aga pidevalt justkui lõputute kändude taha kinni. Vägisi jääb mulje, et Euroopa lääneservas vaadatakse pisukese kartusega oma võimu võimalikku lahjenemist idatiiva laienemise ja tugevnemise tõttu. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Igal juhul on just praegu kriitilise tähtsusega kujundada lääneliitlaste ühtne strateegiliselt ettenägelik plaan Venemaa terroristliku režiimi algatatud agressioonisõja lõpetamiseks Ukrainale täiemahulise toetuse andmisega ning seejärel ka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kindlustamiseks viimase kiire integreerimisega NATOsse. Seejuures on oluline, et lääneriigid ei unustaks Venemaa strateegilise lüüasaamise lõplikul vormistamisel ka tõsiasja, et <i>de facto</i>okupeeritud Valgevene ja viiendiku ulatuses okupeeritud Gruusia vajavad sarnaselt Ukrainale rahvusvahelist tähelepanu ja toetust. </span><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><i>Arvamuslugu ilmus veebiväljaandes Edasi.org</i></span></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-11355299271758237572022-09-15T12:26:00.000+03:002022-09-15T12:26:12.823+03:00VENEMAA KUI TERRORISMI KASUTAV RIIK<p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1x3slyqTHd-cnNrJ38A66EJjYhinyL76K9iC2rgLGsKrNVvDmLG5MflTGQ4d-O46JfA_z60Pc6jTPVi2gL-n-7VDjhTM1yh_Vqx0cRPYgoH_rYXszRJGao-N5NJNVNP2L18HAKrDuwjJ6GIL0P3auFgV0qJQUmQA9z0I1pVmVWEKzHYdXVA/s1136/5ab185a9b341e71f008b45ad.webp" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="852" data-original-width="1136" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1x3slyqTHd-cnNrJ38A66EJjYhinyL76K9iC2rgLGsKrNVvDmLG5MflTGQ4d-O46JfA_z60Pc6jTPVi2gL-n-7VDjhTM1yh_Vqx0cRPYgoH_rYXszRJGao-N5NJNVNP2L18HAKrDuwjJ6GIL0P3auFgV0qJQUmQA9z0I1pVmVWEKzHYdXVA/w400-h300/5ab185a9b341e71f008b45ad.webp" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Aastaid tagasi Venemaa võimuladvikule lähedal asunud inimesega vesteldes vaatas ta mulle ühel hetkel kavalalt silma ja ütles muheledes: “Marko, kas sa tõesti usud, et me oleme Kurdi Töölisparteiga (PKK) sidemed katkestanud”? Tema vihje ei jätnud ruumi kahtlustele – Putini režiim mitte ainult ei soovinud kuulutada PKK terroristlikuks organisatsiooniks, nagu seda olid tolleks hetkeks teinud enamik lääneriike, vaid jätkas nende ja teiste kunagi KGB kaasabil loodud terroristlike võrgustike kasutamist oma rahvusvaheliste eesmärkide saavutamiseks. </span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">PKK loodi 1978. aastal suure tõenäosusega KGB erioperatsiooni tulemusel selleks, et kurdi iseseisvusliikumist oma huvides ära kasutades mõjutada Lähis-Ida arenguid ning võidelda USA ja teiste lääneriikide huvide vastu regioonis, sealhulgas NATO liikme Türgi sisepingete kultiveerimiseks. Võimalik, et PKK-d aitasid luua toona Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aserbaidžaani juhid eesotsas </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.hurriyet.com.tr/gundem/elcibeyle-aliyevin-pkk-davasi-39060120" style="color: #954f72;"><span lang="ET">kindralmajor Heidar Alijeviga</span></a></span><span lang="ET">, kes enne Aserbaidžaani parteibossiks tõusmist 1969. aastal oli teeninud veerand sajandit KGBs, tõustes 1967. aastal liiduvabariigi KGB juhiks. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Esimesed PKK võitlejad said sissitegevuse kogemuse Süüria kontrolli all olnud Bekaa orus Liibanonis, kus Nõukogude Liidust sõltunud Hafez al-Assad võimaldas KGB-l rajada väljaõppelaagri. 2006. aastal Londonis FSB terroristide poolt tapetud FSB endise ohvitseri Aleksander Litvinenko kinnitusel sai ka PKK juht Abdullah Öcalan vastava väljaõppe KGB poolt. Aastaid hiljem, 1998. aastal põgenes Öcalan Damaskuse kaudu Moskvasse, kuid pidi sealt siiski edasi liikuma, kuna Tšetšeenia sõja tõttu surve all olnud Venemaa valitsus eelistas häid suhteid Türgiga. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Venemaa salateenistuse ajaloolised seosed PKKga on vaid jäämäe imepisike tipp, mille all laiub aastakümnete jooksul KGB osalusel loodud rahvusvahelise terrorismi laiaulatuslik võrgustik. Terror kui poliitilise võitluse meetod oli Venemaal tuntud juba </span><span lang="EN-GB"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Narodnaya_Volya" style="color: #954f72;"><span lang="ET">19. sajandi lõpul</span></a></span><span lang="ET">, kuid rahvusvahelise mõõtme sai see ikkagi alles pärast enamlaste võimupööret 1917. aastal. Unistus maailmarevolutsioonist ja selle tagant tõukamine jõuga esile kutsutud riigipöördekatsete kaudu (nende seas ka 1924. aasta detsembrimäss Eestis) polnud miskit muud, kui juuretise tekitamine rahvusvaheliseks terrorismiks. Samal ajal jälitasid ja likvideerisid tšekistid režiimivastaseid üle maailma, millest mõistagi kõlavaimaks oli Lev Trotski tapmine Mehhikos 1940. aastal. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Tšekistliku Vene impeeriumi toimimise algoritmiks on terror. Enamlaste võimupöörde järel tervete ühiskonnakihtide karistamatu hävitamine kujundas hilisemates põlvkondades teadmise, et massivägivald ja genotsiid on õigustatud, kui see on vajalik oma “püha õigeuskliku impeeriumi” huvide kaitsmiseks. Just seda me näeme kahjuks kõige ehedamal moel praegu ka Ukrainas, kus Venemaa peab koletuslikku hävitussõda terve riigi ja rahva hävitamiseks. Sealjuures rakendatakse võitlusse ka enda loodud terrorirühmituse Wagner palgasõdureid. Kõrvalepõikena olgu mainitud, et lääneriigid võiksid viivitamatult lisada Wagneri rahvusvaheliste terroriorganisatsioonide nimistusse ning käsitleda nende tegevust üle maailma Venezuelast Süüriani kui süstemaatilist terroritegevust.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Sihipärasema vormi võttis KGB tegevus terrori kui läänevastase rahvusvahelise võitlusvahendi kasutuselevõtmiseks siis, kui selle uueks juhiks tõusis Juri Andropov. Rumeenia kommunistliku salateenistuse Securitate üks kunagistest juhtidest Ion Mihai Pacepa (1928-2021), kes põgenes 1978. aastal Läände, on oma </span><span lang="EN-GB"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Disinformation_(book)" style="color: #954f72;"><span lang="ET">raamatutes</span></a></span><span lang="ET"> ja </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.nationalreview.com/2006/08/russian-footprints-ion-mihai-pacepa/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">artiklites</span></a></span><span lang="ET"> näiteks detailselt kirjeldanud, kuidas KGB Andropovi juhtimisel ja muuhulgas ka Rumeenia teenistust kasutades pani 1970. aastate alguses aluse rahvusvaheliste terrorirühmituste loomisele islamimaailmas. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Vahetuks ajendiks oli olnud 1967. aasta juunis toimunud Kuuepäevane sõda, mille käigus Iisrael suutis korralikult alandada Venemaa eriteenistuste mõju all olnud Egiptust ja Süüriat. Sellele vastureaktsioonina otsustati KGB peakorteris Lubjankal kasutada palestiinlaste kannatusi ja viha ning varustada nad võitluseks Iisraeli ning laiemalt USA mõjude vastu terroristliku taktikaga. Nii õnnestus </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.readcube.com/articles/10.2139/ssrn.2387087" style="color: #954f72;"><span lang="ET">KGB-l luua Palestiina Vabastusorganisatsioon</span></a></span><span lang="ET"> (PLO) ja leida sellele sobiv liider Yasser Arafati näol. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Pacepa meenutab, et rahvusvahelise terrorismi loomise üks juhtfiguure, KGB kindral Aleksander Sahharovski öelnud talle sageli sõna-sõnalt: ”Praeguses maailmas, kus tuumarelvad on muutnud sõjajõu aegunuks, kujuneb meie peamiseks relvaks terrorism”. 1972. aastal otsustati KGBs esimeste edusammude järel pöörata kogu islamimaailm Iisraeli ja USA vastu. Andropov oli Pacepale maininud, et üks miljard moslemit suudab ära teha palju rohkem kui mõni miljon. Eesmärgiks oli süstida islamimaailma Iisraeli-vastast emotsionaalset viha nii palju ja nii järjekindlalt, et see hakkaks terrorismi ise taastootma. Vähem kui kümnendiga oli KGB koos satelliitidega suunanud islamimaailma umbes 4000 agenti mõjutustööd tegema, sealhulgas terrorismi õhutama ja suunama.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Vahemikus 1968-78 saatis ainuüksi Securitate palestiinlastele Liibanoni igal nädalal kaks kaubalennukitäit sõjavarustust. Vaclav Haveli kinnitusel vahendasid KGB kontrolli all olnud Tšehhoslovakkia eriteenistused Lähis-Itta tuhat tonni lõhnatut Semtex-H lõhkeainet, mida jätkuks vabalt 150 aastaks. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kindral Sahharovski leiutas 1968. aastal terroritaktika, mida on paljud terroristid hiljem edukalt rakendanud – lennukiröövid. Ainuüksi 1969. aastal toimus maailmas 82 lennukiröövi. 1971. aastal, kui Pacepa kohtus Sahharovskiga viimase kabinetis Lubjankal, olevat seinal rippunud kaardil punaste lipukestega tähistatud kõik maailma lennukiröövid. Sahharovski oli uhkusega rõhutanud, et “lennukikaaperdamine on minu leiutis”. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Ajas edasi kerides on kohane vähemalt korrakski mõelda ja küsida, mida õppis hiljuti Kabulis USA droonirünnakus tapetud Al Qaeda liider Ayman al-Zawahiri FSB treeninglaagris Dagestanis, kui ta seal </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.upi.com/Defense-News/2005/07/19/Al-Qaida-Zawahiri-trained-by-Russians/58211121786326/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">Litvinenko kinnitusel</span></a></span><span lang="ET"> 1997. aastal kuus kuud viibis. Pärast Dagestani suundus al-Zawahiri Afganistani ja temast sai Osama bin Ladeni parema käena 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute üks peaarhitekte. Õhku jääb ka teadmine, et 2013. aasta Bostoni maratoni pommipanijad vennad Tsarnajevid olid tšetšeenid, keda FSB samuti “kogemata” kahe silma vahele jättis.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Väitele, et praegune Putini tšekistlik režiim Venemaal on valmis kasutama terrorit ja terroristlikke rünnakuid oma eesmärkide saavutamiseks nii kodumaal kui piiri taga, leiab viimasest paarikümnest aastast palju näiteid. Seejuures kõige otsustavama ja hilisemaid arenguid mõjutavamana võiks eraldi välja tuua 1999. aasta septembris </span><span lang="EN-GB"><a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Blowing_Up_Russia" style="color: #954f72;"><span lang="ET">FSB korraldatud nelja kortermaja õhkulaskmised</span></a></span><span lang="ET"> Moskvas (pildil), Buinakskis ja Volgodonskis. 307 hukkunu ja enam kui 1000 haavatasaanu hinnaga viis Venemaa salateenistus lõpule võimupöörde, mille nimel oldi sihikindlalt tegutsetud aastakümneid. Sellest on väga huvitavalt ja paljudele faktidele toetudes kirjutanud oma eelmisel aastal valminud </span><span lang="EN-GB"><a href="file:///%D0%A4%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D1%88%D1%82%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B8%CC%86%20%D0%AE.%20%D0%93.,%D0%9F%D0%BE%D0%BF%D0%BE%D0%B2%20%D0%92.%D0%9A.%20%D0%9E%D1%82%20%D0%9A%D1%80%D0%B0%D1%81%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%20%D1%82%D0%B5%D1%80%D1%80%D0%BE%D1%80%D0%B0%20%D0%BA%20%D0%BC%D0%B0%D1%84%D0%B8%D0%BE%D0%B7%D0%BD%D0%BE%D0%BC%D1%83%20%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D1%83/%20%D1%81%D0%BF%D0%B5%D1%86%D1%81%D0%BB%D1%83%D0%B6%D0%B1%D1%8B%20%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B8%20%D0%B2%20%D0%B1%D0%BE%D1%80%D1%8C%D0%B1%D0%B5%20%D0%B7%D0%B0%20%D0%BC%D0%B8%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%B5%20%D0%B3%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%BE%20(1917-2036).%20%E2%80%94%20%D0%9A./%20%D0%9D%D0%B0%D1%88%20%D0%A4%D0%BE%D1%80%D0%BC%D0%B0%D1%82,%202021.%20%E2%80%94%20673%20%D1%81." style="color: #954f72;"><span lang="ET">mahukas uurimuses</span></a></span><span lang="ET"> ajaloolane Juri Felštinski.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kogu selle pildi taustal on täiesti õigustatud küsimus – kuidas on vabal ja demokraatlikul maailmal võimalik ennast kaitsta, kui tuumariiki juhib maailma ohtlikem terroriorganisatsioon? Tšekistidel õnnestus Tšetšeenia sõdade ajal tekitada osava desinformatsioonikampaaniaga Lääne liidrite seas võltsmulje, et Kreml on võitluses rahvusvahelise terrorismiga samal pool rindejoont, et me oleme liitlased. Putin oli esimene, kes 2001. aasta septembris avaldas kaastunnet USA presidendile vahetult pärast terrorirünnakuid ning Venemaa oli kaasamängiv Afganistani suunal lääneliitlastele logistilise toetuse andmisel. Kuid tegelikkuses oli see vaid silmamoondus. Kremlile oli hädavajalik Lääne vaikus Tšetšeenia teemadel, mis omakorda võimaldas KGB korporatsioonil konsolideerida võim riigis.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Praeguseks on asi jõudnud niikaugele, et Lääne kunagine “liitlane” sõjas rahvusvahelise terrorismi vastu kasutab oma eesmärkide saavutamiseks ei rohkem ega vähem kui tuumaterrorismi, ähvardades õhku lasta Euroopa suurimat tuumaelektrijaama Zaporižžjas. Sellega püüavad Vene okupatsioonijõud hirmutada Ukrainat alustamaks vastupealetungi vallutatud alade vabastamiseks.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa terroristlik hävitussõda Ukrainas on avanud viimaks teema, mida veel hiljuti peeti täielikuks tabuks. Kui Venemaad juhib terroristlik salateenistus, kas poleks asjakohane kuulutada nad terrorismi toetavaks riigiks? USA vastavas nimekirjas on hetkel reas Süüria, Iraan, Põhja-Korea ja Kuuba. Venemaal oleks küllaga põhjust olla nende seas.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Loomulikult eksisteerib terve rida </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.crisisgroup.org/united-states/why-us-should-not-designate-russia-state-sponsor-terrorism" style="color: #954f72;"><span lang="ET">ratsionaalseid argumente</span></a></span><span lang="ET">, miks hoiduda ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme kuulutamisest terrorit toetavaks riigiks. Sisuliselt tähendaks sellise seisukoha võtmine Venemaaga suhete katkestamist ning maailma paiskamist veelgi ohtlikumasse teadmatusse. Kuid samas võib ka küsida, kas sõda Ukrainas ja tuumaterrorismi rakendamine Venemaa tegevuses pole siis piisavaks argumendiks, et lõpuks on vaja jõuda rahvusvahelist julgeolekut krooniliselt ähvardava haiguse põhjustajani. On ilmne, et kosmeetika enam ei aita, veel vähem naiivne lootus, et tšekistlik süsteem ise meelemuutuse läbib. Seepärast on esmaoluline, et lääneriigid rakendaksid kogu oma poliitilise energia Venemaa strateegilise lüüasaamise kindlustamiseks Ukrainas. See on esimene kõige olulisem samm ka terrorismi väljajuurimiseks Venemaal. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-68496443486308881582022-07-06T17:30:00.002+03:002022-07-06T17:30:30.565+03:00UNISTUS ÜHTSEST PÕHJALAST ON TÄITUMAS<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiojmtxvZLQE6d9gGiE4toehzALFPmugSfBvsZGfjeXnLzPGIhqBZyeYYIU7mBYqj9W7uwpyVfj7n0n4RB5TtudYJV91H8JjwbwjCO68muROjc7jBlU-GXeEyct19ojS5Em7bLXo-6yLF-SOH8lqNvxl6AXGxbtGOXvQ-3akgYOrsPoi-kN4Q/s1661/fullsizeoutput_ccbd.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1111" data-original-width="1661" height="268" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiojmtxvZLQE6d9gGiE4toehzALFPmugSfBvsZGfjeXnLzPGIhqBZyeYYIU7mBYqj9W7uwpyVfj7n0n4RB5TtudYJV91H8JjwbwjCO68muROjc7jBlU-GXeEyct19ojS5Em7bLXo-6yLF-SOH8lqNvxl6AXGxbtGOXvQ-3akgYOrsPoi-kN4Q/w400-h268/fullsizeoutput_ccbd.jpeg" width="400" /></a></div><br /><span style="color: #262626; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Veidi enam kui kuus aastat tagasi oli mul suur au pidada kõne Soome väärikas välispoliitilises kogus, Paasikivi Seltsis. Pühendasin toona oma tähelepanekud Balti regiooni julgeolekule, lõpetades kõne mõttega, et “meid ootavad ees keerulised väljakutsed, kus ühelgi Balti ja Põhjala regiooni vabal ja demokraatlikul riigil pole alternatiivi tihedale omavahelisele kaitsekoostööle ning rahvusvahelise õiguse ülimuslikkusele julgeolekuohtude tõrjumisel. Rootsi ja Soome liitumine NATOga looks kogu Põhjalas esmakordselt ajaloos olukorra, kus meie julgeolekuväli oleks ühtne ja jagamatu.”</span></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET" style="color: #262626;">Ma olin saanud innustust oma mõtetele </span><span lang="ET" style="background-color: white; color: #262626;">2016. aasta algul ilmunud Soome ja Rootsi peaministrite ühisartiklist, kus rõhutati, et Venemaa agressioon Ukraina vastu on esitanud Euroopa julgeolekule suurima väljakutse külma sõja aegadest saadik. «Me mõlemad rõhutame vajadust pikaajalise strateegia järele, mis tagaks rahu ja stabiilsuse Põhja-Euroopas ja Balti regioonis,» kirjutasid Juha Sipilä ja Stefan Löfven, kuid lisasid siiski, et nende riikide neutraliteedipoliitika omab jätkuvalt kõrget väärtust. </span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Kuus aastat hiljem, aga täpsemini pärast Venemaa hävitusrünnaku algust Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 oleme aga juba olukorras, kus korraga nii Soomele kui Rootsile on ühiselt parimaks pikaajaliseks strateegiaks kogu Põhjala julgeoleku tagamisel NATOga liitumine. Seega alles hiljutine unistus ühtsest ja tugevast Põhjalast on nüüd NATO iga liitlase ratifitseerimisotsusega muutumas reaalsuseks. Sellesse tugevasse Põhjalasse kuulub ka Eesti. <o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Eesti ja teiste Balti riikide liitumine NATOga 2004. aastal oli täna tagasivaates murrangulise tähendusega kogu Põhjala julgeoleku tugevdamisel. Soome ja Rootsi täidavad oma otsustega viimase lünga julgeolekuarhitektuuris, mis üksnes kinnitab kogu meie regiooni ühtset veendumust ja valmisolekut stabiilse ja rahumeelse keskkonna kaitseks. <o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Et tajuda Soome ja Rootsi rahva ajaloolise otsuse sisu ning meie tänase hääletuse kaalu, tuleb hetkeks pöörata pilk minevikku. <o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Balti ja Põhjala regioon on viimase saja aasta jooksul olnud Venemaa julgeolekuhuvide teravdatud tähelepanu all. Juba 1920–30ndatel aastatel püüdis Moskva leida juriidilisi käike endale soodsa positsiooni saavutamiseks Taani väinade üle ning teha kõik, et Balti piirkonna riigid ei suudaks rajada tugevaid liitlassuhteid. <o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Stalini-Hitleri pakt 1939. aastal andis Moskvale kauaoodatud võimaluse ekspansiooniks Baltikumis. Teine maailmasõda ja Stalini võit selles kasvatasid Vene impeeriumi mõju Läänemere piirkonnas tasemeni, mida Kremli valitsejad polnud kunagi varem saavutanud. Balti riigid olid okupeeritud, Saksamaa lõhestatud, Poola raudse kontrolli all, Põhjala oli aga nõrgestatud killustatud julgeolekuvälja ning finlandiseerimispoliitika abil.<o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">1983. aastal Balti regiooni julgeolekuaspekte uurinud Monterey mereväekooli magistrant Jan Cody Gaudio rõhutas, et alates Teise maailmasõja lõpust oli Nõukogude Liidul koos oma satelliitidega Läänemere regioonis silmanähtav strateegiline ülekaal lääneriikide ees. Näiteks oli Varssavi pakti riikidel üksnes mereväes NATO ees kuuekordne ülekaal.<o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">See oli loonud olukorra, kus tuumasõda vältides võis Nõukogude Liit saavutada strateegilist edu ootamatu rünnakuga näiteks Taani väinade vastu. Ennetava löögi taktika täiustatud versioon oli Venemaal välja töötatud juba 1968. aastal. <o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Gaudio tõi oma töös välja ka poliitilised aspektid Kremli Balti regiooni julgeolekut mõjutavas tegevuses, rõhutades, et neutraalsus ja Põhjala killustatus olid eeskätt Nõukogude Liidu huvides. Ta kirjutas, et otsesest sõjalisest interventsioonist Skandinaavias kujutab suuremat ohtu finlandiseerimispoliitika.<o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Kuid mis kõige hämmastavam, praeguseks juba USA mereväe eruadmirali Gaudio hinnang 40 aastat tagasi meie regiooni julgeolekukeskkonnale on kui eile sõnastatud. Ta kirjutas: «Balti regioonis on väga oluline vaadata uue pilguga nii elavjõu kui varustuse eelpositsioneerimisele. Tänast tehnoloogia taset arvestades areneb kaasaegne sõda väga kiiresti ja jätab vähe aega mobilisatsiooniks. «Ekspeditsioonifilosoofia» jõudude toetamisega kaugelt ei oma enam sellist sõjalist ega poliitilist tähendust kui mõni aasta tagasi. Allianss peab loobuma mõttest, et iga kaitse- või ettevalmistusmeede vastuseks Nõukogude ekspansioonile oleks Kremlis käsitletav kui provokatsioon. Liitlaste kaitse, mida võidakse käsitleda nõrgana, loob iseenesest kutse agressiooniks.»<o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Gaudio tsitaat juhatab meid otseteed tänapäeva. NATO Madridi tippkohtumine keskendus täpselt samadele heidutuse ja kaitse põhiprintsiipidele, mis olid aktuaalsed Balti regioonis juba aastakümneid tagasi. See paraku vaid kinnitab, et Venemaa kavatsused ja valmisolek oma välispoliitiliste eesmärkide rakendamiseks sõjajõuga ähvardada või seda kasutada pole ajas muutunud. <o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Venemaa kustumatu impeeriumiihalus koos autoritaarse riigikorraldusega on vabale ja demokraatlikule Euroopale suurim eksistentsiaalne oht, mille tõrjumiseks on parimaks lahenduseks viimase 73 aastaga ennast läänemaailma edukaima kaitsealiansina tõestanud NATO. Selle parimaks kinnituseks on Soome ja Rootsi rahva otsus tagada oma julgeolek NATO liikmetena.<o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Loodetavasti annab Riigikogu tänane otsus hoogu ratifitseerimiseprotsessile, et hiljemalt 2023. aasta esimesel poolel võiksime tervitada oma Põhjala naabreid NATO täieõiguslike liikmetena. <o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 18pt 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #262626;"><span style="font-family: georgia;">Põhjala ühtne ja jagamatu julgeolekuväli loob täiesti uue dünaamika kogu vabas ja demokraatlikus Euroopas. Selle läbi tugevnevad atlandiülesed suhted ja NATO heidutusvõime ning rikastub Euroopa välispoliitiline suutlikkus seista vastu paljudele tõsistele väljakutsetele nii idas kui lõunas. Samuti Mis aga on kõige olulisem, NATO laienemine loob täiesti uued võimalused Eestile, Rootsile ja Soomele niigi tihedate ja sõbralike suhete edendamiseks. <o:p></o:p></span></span></p><span lang="ET" style="color: #262626; font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;">Elagu ühtne Põhjala! </span></span><span lang="ET" style="color: #262626; font-family: Calibri, sans-serif; font-size: 12pt;"> </span><div><span lang="ET" style="color: #262626; font-family: Calibri, sans-serif; font-size: 12pt;"><br /></span></div><div><span lang="ET" style="color: #262626; font-family: Calibri, sans-serif; font-size: 12pt;"><i>Kõne Riigikogus 6. juulil 2022 Soome ja Rootsi NATOga liitumise protokollide ratifitseerimisel. </i></span></div>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-1849214556065623472022-07-06T17:26:00.004+03:002022-07-06T17:26:52.246+03:00UKRAINA VABADUSSÕJAS ON KAKS VÕIMALIKKU LÕPPLAHENDUST<p style="margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; text-align: justify;"><span class="dropcap"><span lang="ET" style="background-color: white; color: #3d3e40;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; font-family: "Times New Roman", serif; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLOEf569gs8Vg9VRo6Vo7X7TW4MqKO9Eeu0yqInwtQL4lLWcZNORdOzOB3NWUMzG-YGCjZSECHS_NBL70RFBZ4tGV2xiUsA0xTK8cIG0ZYM68MqXqiw0a44-SXmCZ45obcIng_DNzz0Ddy9sgh2QARo-w3HyAjoDyQ5HhfIxZDjaOSHKUl5Q/s1481/IMG_1451.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="864" data-original-width="1481" height="234" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLOEf569gs8Vg9VRo6Vo7X7TW4MqKO9Eeu0yqInwtQL4lLWcZNORdOzOB3NWUMzG-YGCjZSECHS_NBL70RFBZ4tGV2xiUsA0xTK8cIG0ZYM68MqXqiw0a44-SXmCZ45obcIng_DNzz0Ddy9sgh2QARo-w3HyAjoDyQ5HhfIxZDjaOSHKUl5Q/w400-h234/IMG_1451.JPG" width="400" /></a></div><br /><span style="font-family: georgia;">Sellise mastaabiga sõda, nagu selleks on Venemaa barbaarne agressioon Ukraina iseseisvuse hävitamiseks, ei saa lõppeda viigiga. Üks pool võidab, teine kaotab. Nii lihtne see ongi.</span><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><o:p></o:p></span></span><p></p><p style="margin-left: 0cm; margin-right: 0cm; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span style="caret-color: rgb(61, 62, 64);"><span lang="ET" style="color: #3d3e40;">Kui edu saavutaks Venemaa, tähendaks see Ukraina riikluse kadu nendes piirides, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud. See tähendaks ka kogu läänemaailma strateegilist lüüasaamist, millel on Euroopa julgeolekule ja tervele maailmakorrale raputav mõju. Kui aga Ukraina suudab ennast kaitsta ja võita, tähendaks see omakorda Venemaa strateegilist lüüasaamist ning rahvusvahelist nõrgenemist. Seega on mängus väga kõrged ja kogu maailmale suure mõjuga panused.</span></span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 0cm 0cm 27pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">Vältimaks iseenda strateegilist lüüasaamist tuleb demokraatlikul maailmal, ennekõike aga Euroopa riikidel teha kõik selleks, et Ukraina suudaks selle sõja võita ning oma riikluse säilitada. Arvestades ukrainlaste võimast kaitsetahet ja ka oskuslikku tegutsemist lahinguväljal, tuleks lääneriikidel kõige olulisema prioriteedina toetada Ukrainat vajaliku relvastuse ja muu võiduks vajaliku abiga. Seejuures tuleb arvestada, et see sõda võib kesta kuid või isegi aastaid, kuid kuna mängus on ühe või teise poole strateegiline lüüasaamine, tuleks kõigiti vältida juba praegu kallale kippuvat poliitilist väsimust.</span></span></p><p style="margin: 0cm 0cm 27pt; text-align: justify;"><span style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">Lääneriikidel on viimasel kolmel aastakümnel olnud keeruline kokku leppida toimivas ja reaalsusega kohakuti olevas Venemaa-poliitikas. Pigem on see olnud reageeriv, naiivselt lootusrikas ja lootusetult lahus igasugusest ajaloolisest kogemusest. See on võimaldanud Venemaal oma imperiaalset ambitsiooni karistamatult kasvatada, mille tulemuseks on hävitussõda otse Euroopa südames. Nendel päevadel räägivad Vene propagandaohvitserid juba Kolmanda maailmasõja algusest, mille eesmärgiks olevat kogu NATO demilitariseerimine. Ehk isegi siis, kui me kohe kuidagi ei tahaks sõda Venemaaga, tahab Venemaa sõda meiega. Nii otseses kui kaudses tähenduses.</span></span></p><p style="margin: 0cm 0cm 27pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">Seepärast on just praegu viimane hetk leppida ühiselt kokku poliitikas, kuidas saavutada rahu taastamine Euroopas nii, et Venemaa ei ähvardaks pidevalt vaba maailma ei agressiooni ega veelgi enam tuumasõjaga. Selle eesmärgi aitab saavutada üksnes Venemaa strateegiline lüüasaamine tema enda algatatud hävitussõjas ja fašistlike tunnustega režiimi rahvusvaheline isoleerimine.<o:p></o:p></span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(61, 62, 64); margin: 0cm 0cm 27pt; text-align: justify; transform: translateY(0.4145em);"><span lang="ET" style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">Lisaks Ukraina aitamisele võidule, milleta pole Venemaa strateegiline kaotus võimalik, tuleb tegutseda korraga mitmel tasandil. Ukraina säilimine demokraatliku, suveräänse ja kogu oma territooriumi kontrolliva riigina on võtmetähendusega Euroopa ja ka rahvusvahelisele julgeolekule (Hiina jälgib tähelepanelikult Taiwani kontekstis, kas jõuga on võimalik kehtestada uusi piire), aga ka sellele, kas Venemaal on lootust kunagi põlvkondade möödudes saada vabaks riigiks või mitte.<o:p></o:p></span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(61, 62, 64); margin: 0cm 0cm 27pt; text-align: justify; transform: translateY(0.4145em);"><span lang="ET" style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">Ukraina tuleb ankurdada euroatlandi demokraatliku ruumiga, kus esimeseks sammuks peaks olema Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmine. Mida kindlam on Ukraina, aga ka teiste assotsieerunud liikmete Moldova ja Gruusia liikumine Euroopa Liidu täisliikmesuse poole, seda vähem jääb võimalusi Venemaal oma koloniaalpoliitikat ellu viia.<o:p></o:p></span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(61, 62, 64); margin: 0cm 0cm 27pt; text-align: justify; transform: translateY(0.4145em);"><span lang="ET" style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">Pärast Ukraina võitu vabadussõjas tuleks täita NATO lubadus aastast 2008 ning alustada viivitamatult riigi liitumisprotsessi alliansiga. See on ainuke reaalselt vettpidav julgeolekutagatis Ukrainale.<o:p></o:p></span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(61, 62, 64); margin: 0cm 0cm 27pt; transform: translateY(0.4145em);"><span style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga tuleks näha samuti osana Venemaa strateegilisest lüüasaamisest. Veel detsembris esitatud ultimaatumites nõudis Venemaa sisuliselt NATO laialisaatmist. Tulemuseks on aga hoopis NATO liikmesriikide kaitseinvesteeringute kiire kasvatamine ja alliansi laienemine. See on Kremlile korralik haamer.<o:p></o:p></span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(61, 62, 64); margin: 0cm 0cm 27pt; transform: translateY(0.4145em);"><span style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">NATO-liitlastel on juba Madridi tippkohtumisel juuni lõpul võimalik teha järgmine oluline samm alliansi heidutusstrateegia muutmisel, et vähendada miinimumini Venemaa võimalikku avantüüri artikkel 5 testimiseks näiteks Balti riikide vastu. Selleks tuleb tugevdada nii arvuliselt kui täiendava võimekusega (õhukaitse, tulejõud) võitlusvalmis liitlasüksusi NATO idatiival, sealhulgas Balti riikides.<o:p></o:p></span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(61, 62, 64); margin: 0cm 0cm 27pt; transform: translateY(0.4145em);"><span style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">Venemaa strateegilise lüüasaamise tagatiseks on ka lääneriikide sanktsioonirežiimi karmistamine. See tähendab eeskätt energiakandjate täielikku embargot, aga ka kaasaegse tehnoloogia ekspordikeeldu Venemaale ja maksimaalseid piiranguid finantssektoris. Seejuures on oluline, et vaatamata võimalikele erimeelsustele peavad lääneriigid säilitama ühtsuse. Viimane pole lihtne, nagu näeme üksikutest pooliku rahu sobitamise katsetest, kuid samas puudub alternatiiv.<o:p></o:p></span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(61, 62, 64); margin: 0cm 0cm 27pt; transform: translateY(0.4145em);"><span style="color: #3d3e40;"><span style="font-family: georgia;">Ükski Euroopa riik pole piisavalt suur selleks, et turbulentses maailmas turvaliselt hakkama saada. Mitmed maailma mõjukeskused hoiavad praegu strateegilist neutraalsust ja jälgivad tähelepanelikult, kes väljub sõjast Ukrainas võitjana. Maailma paratamatus muutumises ja lääne suhtelise mõjujõu kahanemises on meie julgeolekule ülimalt oluline, et selles sõjas jääks peale kaitstud õigus, aga mitte brutaalne piire nihutav jõud.<o:p></o:p></span></span></p><p style="box-sizing: border-box; caret-color: rgb(61, 62, 64); margin: 0cm 0cm 27pt; transform: translateY(0.4145em);"><span style="color: #3d3e40; font-family: georgia;"><i>Arvamuslugu ilmus veebiväljaandes Edasi.org</i></span></p><p><span class="dropcap" style="box-sizing: border-box; float: left; line-height: 1; margin-bottom: -0.14634em; margin-right: 0.07317em; margin-top: -0.1em;"></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="EN-GB"> </span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-26712081682223640872022-05-09T08:38:00.000+03:002022-05-09T08:38:03.454+03:00UKRAINA VÕIDUPÜHA OOTUSES<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgE40jvDA1RGpWGI_MONyNyFVIOUGo0OnMoH_K9CAjFiDf-EhlgKJt1hOTGt4bJj9HnMHplrOlJr3Fshtkz9wOpSR2k2SxYK7o5jYbz3wt5g-11mncmvCL_UfxVeid8XBKwh-GLd5qvrGmYN6KQv5i8-TO235eIUIyXchHrftM48MAVcFoSmA/s900/suhhankinlugu.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="527" data-original-width="900" height="234" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgE40jvDA1RGpWGI_MONyNyFVIOUGo0OnMoH_K9CAjFiDf-EhlgKJt1hOTGt4bJj9HnMHplrOlJr3Fshtkz9wOpSR2k2SxYK7o5jYbz3wt5g-11mncmvCL_UfxVeid8XBKwh-GLd5qvrGmYN6KQv5i8-TO235eIUIyXchHrftM48MAVcFoSmA/w400-h234/suhhankinlugu.jpg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Kaasaegses maailmas on riikidel tavapäraselt nende kõige olulisemaks rahvuspühaks iseseisvuspäev või riiki loova murrangulise sündmuse – nagu näiteks revolutsioon – tähistamine. Eestil on selleks 24. veebruar, Ameerika Ühendriikidel 4. juuli, Soomel 6. detsember, Prantsusmaal 14. juuli, Saksamaal 3. oktoober ja nii edasi. Venemaa on ainus suurriik maailmas, kelle olulisimaks pühaks on teiste riikide ja rahvaste anastamise tähistamine ehk 9. mai võidupüha.<span style="text-align: justify;"> </span></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Muidugi võib keegi viimasele väitele vastu vaieldes kohe rõhutada, et Punaarmee ohvrite hinnaga vabanes maailm Natsi-Saksamaa painest ja terrorist. See on osaliselt tõsi. Kuid eestlastele pole vaja kaks korda meelde tuletada, milline terror meil siin algas 1940. aastal ja jätkus 10. maist 1945 rohkem kui 46 aasta jooksul. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Putini Venemaa orjalik kiindumus võidupüha vastu on mõistetav ja kirjeldab hästi naaberriigi tegelikku minapilti. 9. mai esitlemine “suure võiduna” kätkeb endas korraga mitut Venemaa olemust ja tema rahvusvahelist asetumist hästi seletavat tegurit. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kõigepealt ajalugu ise. 9. mai massiivse propagandistliku tähistamisega püüab Venemaa muuta olematuks Stalini režiimi rolli suure sõja vallapäästjana. Molotov-Ribbentropi pakt oli seejuuress vaid maailmavallutusplaanidega enamlastele pika poliitika apoteoos, millega Stalin lootis maailmas suure sõja sütitada ning kapitalistlike riikide varemetel oma rünnakukava ellu viia. Hitler päästis maailma silmis Stalini, kui 1941. aasta juunis andis Barbarossaga ennetava löögi rünnakuvalmis Nõukogude Liidu vägede pihta. See andis Stalinile hiljem indulgentsi vallutada vabastaja sildi all pool Euroopat, õigustada Balti riikide allaneelamist ja kasutada Nürnbergi protsessi kommunistlike kuritegude marginaliseerimiseks.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Praeguse Venemaa haiglaslik katse repressioonide hirmus välistada Hitleri ja Stalini režiimide võrdlemine ning püha sõja laadne võitlus ajaloo “ümberkirjutamise” vastu üksnes kinnitavad seda, kui väga kardetakse Kremlis kümnendite vältel ja miljoneid inimelusid nõudnud kuritegude eest vastutada. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Võidupüha peaaegu religioosse tähistamisega püüab Venemaa manada nii oma alamate kui kogu maailma teadvusesse mõtet, et fašismi hävitas Euroopas üksnes Punaarmee sõdur. Nõukogude ja hilisem Vene propaganda jätab Suure Isamaasõja glorifitseerimisega teadlikult kõrvale liitlaste rolli ja mis veelgi olulisem, Ameerika Ühendriikide ja teiste massiivse sõjalise abi Hitleriga sõjas olevale Stalini Venemaale. Lend-Lease’i programmi alusel sai Nõukogude Liit abi, milleta oleks selline edu idarindel olnud mõeldamatu. Vahemikus 1941-45 sai Nõukogude Liit ameeriklastelt relvastust, toidu- ja muud abi 11,3 miljardi dollari ulatuses, sealhulgas 7000 tanki, 11400 lennukit, 400 000 maastikuautot ja nii edasi.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Pealegi võimaldas president Franklin D. Roosevelti vastutulelikkus Stalinil saata Ühendriikidesse sadu spioone, kes hankijate sildi all tegid puhta töö ameeriklaste sõjalis-tehnoloogilise võimekuse kopeerimisel. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Suure Isamaasõja mantra ja lõputu võidutants selle ümber on olnud pikka aega suurepäraseks vahendiks Vene totalitaarse süsteemi kooshoidmisel ja rahvaga manipuleerimisel. Nii on ka lihtne mõista, miks siseriiklikke teisitimõtlejaid või oma vabadust hindavaid naaberrahvaid “fašistideks” või “natsideks” tembeldatakse. Sellega luuakse kõigile arusaadav vaenlasekuju ja kuna Stalin kindlustas omal ajal Venemaale justkui monopoolse õiguse fašismiga võitlemiseks, jõuab Kreml võimaliku vastase dehumaniseerimisega kiirelt massideni. Just täpselt seda taktikat on kasutatud ka Ukraina vastase agressiooni ja genotsiidi algatamisel. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">9. mai 1945 tähistas Euroopa jagamist demokraatliku Lääne ja autoritaarse Nõukogude Liidu vahel. See ajalooline reaalsus legitimeerib Venemaa praeguse eliidi silmis nende enda agressiivse välispoliitika, mille tuumikeesmärgiks on Vene impeeriumi osaline taastamine piiride jõuga nihutamisega. 9. mai metafoor annab Putinile justkui veendumuse, et jõud suudab lõpuks kehtestada õiguse ja reeglid, mida teised järgima hakkavad. Seeläbi on 9. mai kui püsivalt vilkuv roheline tuli Kremli vallutuspoliitikale.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Propagandafilmide ja koolitundidega on aastakümnete jooksul miljonite teadvusse tahutud ettekujutus Vene soldatist kui vabastajast. See on loonud lihtsustatud ettekujutuse, et õiglast ja õilsat võitlust pidav sõdur ei vägista, ei röövi ega tapa nõrgemaid. Nii on ka mõistetav inimeste šokk, kui saabusid teated Butšast. Aga paljud venemaalased jäid kohe kiirelt uskuma Kremli propagandat, mis tegi musta valgeks ning süüdistas hoopis ukrainlasi veretööde korraldamises, et ikka “vaeseid ja õiglasi” venelasi süüdlaseks teha. Eks peetakse samasuguseks russofoobseks valeks ka 2 miljoni Saksa naise vägistamist Teise maailmasõja lõpukuudel Vene “vabastajate” poolt. Antony Beevori “Berliin”, mis nendest kuritöödest räägib, lisati Venemaal 2015. aastal paljudes koolides keelatud kirjanduse nimistusse.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Fašismi üle võidu saavutamisele rõhumine on aidanud Kremlil aastakümneid edukalt mängida rahvusvaheliselt kannataja rolli ja teenida nii oma välispoliitikale miljonite vere hinnaga dividende. Väga edukas on Venemaa olnud näiteks Saksamaa süütunde ärakasutamisel. Isegi veel praegu on ametlik Berliin ülimalt ettevaatlik Teise maailmasõja teemasid käsitledes, olgugi, et Venemaa tegevus Ukrainas on kinnitanud senise “Ostpolitiki” täielikku läbikukkumist. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaal on võitjariigina pikka aega vedanud, et Hitleri kui igavese kurjuse kehastus on maailmas palju sügavamale juurdunud võrreldes temast kordi verisema Staliniga. Nii on ka Ukraina vastu peetavas sõjas kohe esil Putini võrdlemine Hitleri ja mitte Staliniga. Hitlerile pole püstitatud ühtegi monumenti, Stalini haud on aga lillesülemitega kaetult auväärsel kohal Kremli müüri ääres. Ja justkui vaikselt vuntsi muiates jälgib diktaator teisest ilmast Putini ohvritoomist iga-aastasel 9. mai sõjaväeparaadil.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kuid kogu sellel verest läbi imbunud fassaadil on ühel päeval lõpp. Inimsusevastased kuriteod on aegumatud ning ükskõik kui palju Venemaa end ka võitjana kaitsta ei püüa, variseb see petuskeem ühel päeval kokku.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Putini otsus alustada hävitussõda Ukraina rahva vastu on tšekistide režiimi lõpu algus. Tänaseks peaks kõik maskid langenud olema, sest 24.veebruar oli paljudele murdepunktiks. Soome ja Rootsi on teel NATOsse ning maailm nõuab Vene sõjakuritegude eest karistust. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ja siis, kui Moskvas Punasel väljakul tehakse järjekordne kummardus Stalinile, võitlevad Ukrainas uskumatut vaprust üles näitavad kangelased selle kurjuse vastu, mis on maailma alates Teise maailmasõja lõpust hirmul ja ärevuses hoidnud. Mariupol on kujunenud Vene kurjuse impeeriumi Achilleuse kannaks. Neid ridu kirjutades mõtlen Deniss Prokopenkole, kes Aasovi polgu komandörina on meie ajastu kangelase võrdkuju. Enam kui 70 päeva on tema juhtimisel Mariupolis ebainimlikke kaitselahinguid peetud. Ja need jätkuvad Azovstali tehases ka praegu. Olukord näib juba ammu lootusetu, kuid valmisolek vabaduse eest elu anda ületab igasuguse hirmu ja kurjuse väe.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Denissi abikaasa Katerina ütles hiljuti ühes intervjuus Itaalia meediale, et tema abikaasa on “erakordselt tugev inimene, kivist raiutud mees, mees, kes peab sõna ja teab, mis on au. Ma olen ta üle uhke ja ma toetan teda. Ma abikaasas on koondunud kõik parimad iseloomujooned”. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Mariupol võib langeda ja Deniss Prokopenko koos oma kaaslastega võivad kangelastena hukkuda, kuid üks on kindel – Venemaa on oma võidupüha mantraga täielikus tupikus. Stalinistide paraad ei veena varsti enam mitte kedagi. See muidugi ei tähenda, et me ei peaks meenutama ka edaspidi Teise maailmasõja kõiki ohvreid. Kuid Venemaa praegune juhtkond on ise teinud kõik selleks, et leppimise asemel käib sõdimine. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ukraina võidupäeva tuleb nii või teisiti. Ja kui see päev on käes, variseb 9. mai müüt kolinal kokku. Riigil, kes ei austa oma hukkunud sõdureid, pole tulevikku. Rahval, kes veel praegugi pimesi diktaatorit usub, saab oleme pikk tee tõe juurde. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Mingist leppimisest pole võimalik rääkida enne, kui Venemaa tunnistab oma süüd miljonite inimeste tapmises. Alles pärast selle omaksvõtmist ja sooritatud kuritegude lunastamist tekib mingigi võimalus püsivaks rahuks Euroopas.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;">Aga meil tuleb 9. mai rahulikult. Eriti hea päev on see lillemüüjatele.</span></span><div><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></div><div><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;"><i>Arvamuslugu ilmus ekspress.ee</i></span></span></div>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-3320736919351651392022-03-22T18:23:00.000+02:002022-03-22T18:23:06.477+02:00BALTIC SECURITY CHALLENGES<p><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgN5ICuO-Fi-iU_d2EwQO5f3MYMfJgPqTD_DgwMifi7flylaz3ChXuWfIElGqwJ9ly3PNNs9f2UnJ0R88ggsJYAVmWtBtgrlMVj6leqZBTCls48WCxrlZl9h3sxmWhcGGzXEzriP2mym3xd_H33kWNB2kaBODnQUYqjgUvfi_-7EE19E0kYqQ/s1274/0CC31FDC-A33C-4D64-9198-32C7BE511E6C.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="1274" height="226" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgN5ICuO-Fi-iU_d2EwQO5f3MYMfJgPqTD_DgwMifi7flylaz3ChXuWfIElGqwJ9ly3PNNs9f2UnJ0R88ggsJYAVmWtBtgrlMVj6leqZBTCls48WCxrlZl9h3sxmWhcGGzXEzriP2mym3xd_H33kWNB2kaBODnQUYqjgUvfi_-7EE19E0kYqQ/w400-h226/0CC31FDC-A33C-4D64-9198-32C7BE511E6C.jpeg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />What is the difference between NATO enlargement and the expansion of Russia? While the first takes place on voluntary terms and with the agreement of its members for the sake of defending democratic countries, the second shows an authoritarian nuclear power in the grip of nostalgia for its empire trying to extend its limits (of influence) through a brutal breach and self-serving interpretation of international law.<span style="text-align: justify;"> </span></span><p></p><style class="WebKit-mso-list-quirks-style">
<!--
/* Style Definitions */
p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal
{mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:"";
margin:0cm;
margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-fareast-font-family:Calibri;
mso-fareast-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:EN-GB;}
p.MsoFootnoteText, li.MsoFootnoteText, div.MsoFootnoteText
{mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-link:"Footnote Text Char";
margin:0cm;
margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman",serif;
mso-fareast-font-family:Calibri;
mso-fareast-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:ET;}
span.MsoFootnoteReference
{mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
vertical-align:super;}
p.MsoListParagraph, li.MsoListParagraph, div.MsoListParagraph
{mso-style-name:"List Paragraph\,Dot pt\,F5 List Paragraph\,List Paragraph1\,No Spacing1\,List Paragraph Char Char Char\,Indicator Text\,Colorful List - Accent 11\,Numbered Para 1\,Bullet 1\,Bullet Points\,MAIN CONTENT\,List Paragraph12\,List Paragraph2\,Normal numbered\,Recommendatio";
mso-style-priority:34;
mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-link:"List Paragraph Char\,Dot pt Char\,F5 List Paragraph Char\,List Paragraph1 Char\,No Spacing1 Char\,List Paragraph Char Char Char Char\,Indicator Text Char\,Colorful List - Accent 11 Char\,Numbered Para 1 Char\,Bullet 1 Char\,Bullet Points Char\,MAIN CONTENT Char";
margin-top:0cm;
margin-right:0cm;
margin-bottom:8.0pt;
margin-left:36.0pt;
mso-add-space:auto;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
mso-bidi-font-size:11.0pt;
font-family:"Times New Roman",serif;
mso-fareast-font-family:Calibri;
mso-fareast-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:ET;}
p.MsoListParagraphCxSpFirst, li.MsoListParagraphCxSpFirst, div.MsoListParagraphCxSpFirst
{mso-style-name:"List Paragraph\,Dot pt\,F5 List Paragraph\,List Paragraph1\,No Spacing1\,List Paragraph Char Char Char\,Indicator Text\,Colorful List - Accent 11\,Numbered Para 1\,Bullet 1\,Bullet Points\,MAIN CONTENT\,List Paragraph12\,List Paragraph2\,Normal numbered\,RecommendatioCx";
mso-style-priority:34;
mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-link:"List Paragraph Char\,Dot pt Char\,F5 List Paragraph Char\,List Paragraph1 Char\,No Spacing1 Char\,List Paragraph Char Char Char Char\,Indicator Text Char\,Colorful List - Accent 11 Char\,Numbered Para 1 Char\,Bullet 1 Char\,Bullet Points Char\,MAIN CONTENT Char";
mso-style-type:export-only;
margin-top:0cm;
margin-right:0cm;
margin-bottom:0cm;
margin-left:36.0pt;
margin-bottom:.0001pt;
mso-add-space:auto;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
mso-bidi-font-size:11.0pt;
font-family:"Times New Roman",serif;
mso-fareast-font-family:Calibri;
mso-fareast-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:ET;}
p.MsoListParagraphCxSpMiddle, li.MsoListParagraphCxSpMiddle, div.MsoListParagraphCxSpMiddle
{mso-style-name:"List Paragraph\,Dot pt\,F5 List Paragraph\,List Paragraph1\,No Spacing1\,List Paragraph Char Char Char\,Indicator Text\,Colorful List - Accent 11\,Numbered Para 1\,Bullet 1\,Bullet Points\,MAIN CONTENT\,List Paragraph12\,List Paragraph2\,Normal numbered\,RecommendatioCx";
mso-style-priority:34;
mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-link:"List Paragraph Char\,Dot pt Char\,F5 List Paragraph Char\,List Paragraph1 Char\,No Spacing1 Char\,List Paragraph Char Char Char Char\,Indicator Text Char\,Colorful List - Accent 11 Char\,Numbered Para 1 Char\,Bullet 1 Char\,Bullet Points Char\,MAIN CONTENT Char";
mso-style-type:export-only;
margin-top:0cm;
margin-right:0cm;
margin-bottom:0cm;
margin-left:36.0pt;
margin-bottom:.0001pt;
mso-add-space:auto;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
mso-bidi-font-size:11.0pt;
font-family:"Times New Roman",serif;
mso-fareast-font-family:Calibri;
mso-fareast-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:ET;}
p.MsoListParagraphCxSpLast, li.MsoListParagraphCxSpLast, div.MsoListParagraphCxSpLast
{mso-style-name:"List Paragraph\,Dot pt\,F5 List Paragraph\,List Paragraph1\,No Spacing1\,List Paragraph Char Char Char\,Indicator Text\,Colorful List - Accent 11\,Numbered Para 1\,Bullet 1\,Bullet Points\,MAIN CONTENT\,List Paragraph12\,List Paragraph2\,Normal numbered\,RecommendatioCx";
mso-style-priority:34;
mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-link:"List Paragraph Char\,Dot pt Char\,F5 List Paragraph Char\,List Paragraph1 Char\,No Spacing1 Char\,List Paragraph Char Char Char Char\,Indicator Text Char\,Colorful List - Accent 11 Char\,Numbered Para 1 Char\,Bullet 1 Char\,Bullet Points Char\,MAIN CONTENT Char";
mso-style-type:export-only;
margin-top:0cm;
margin-right:0cm;
margin-bottom:8.0pt;
margin-left:36.0pt;
mso-add-space:auto;
line-height:107%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
mso-bidi-font-size:11.0pt;
font-family:"Times New Roman",serif;
mso-fareast-font-family:Calibri;
mso-fareast-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;
mso-ansi-language:ET;}
span.ListParagraphChar
{mso-style-name:"List Paragraph Char\,Dot pt Char\,F5 List Paragraph Char\,List Paragraph1 Char\,No Spacing1 Char\,List Paragraph Char Char Char Char\,Indicator Text Char\,Colorful List - Accent 11 Char\,Numbered Para 1 Char\,Bullet 1 Char\,Bullet Points Char\,MAIN CONTENT Char";
mso-style-priority:34;
mso-style-unhide:no;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-locked:yes;
mso-style-link:"List Paragraph\,Dot pt\,F5 List Paragraph\,List Paragraph1\,No Spacing1\,List Paragraph Char Char Char\,Indicator Text\,Colorful List - Accent 11\,Numbered Para 1\,Bullet 1\,Bullet Points\,MAIN CONTENT\,List Paragraph12\,List Paragraph2\,Normal numbered\,Recommendatio";
mso-bidi-font-size:11.0pt;
font-family:"Times New Roman",serif;
mso-ascii-font-family:"Times New Roman";
mso-hansi-font-family:"Times New Roman";
mso-ansi-language:ET;}
span.FootnoteTextChar
{mso-style-name:"Footnote Text Char";
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-unhide:no;
mso-style-locked:yes;
mso-style-link:"Footnote Text";
mso-ansi-font-size:10.0pt;
mso-bidi-font-size:10.0pt;
font-family:"Times New Roman",serif;
mso-ascii-font-family:"Times New Roman";
mso-hansi-font-family:"Times New Roman";
mso-ansi-language:ET;}
span.hgkelc
{mso-style-name:hgkelc;
mso-style-unhide:no;}
.MsoChpDefault
{mso-style-type:export-only;
mso-default-props:yes;
font-family:"Calibri",sans-serif;
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-fareast-font-family:Calibri;
mso-fareast-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;
mso-bidi-font-family:"Times New Roman";
mso-bidi-theme-font:minor-bidi;}
/* Page Definitions */
@page
{mso-footnote-separator:url("/Users/markomihkelson/Library/Group Containers/UBF8T346G9.Office/TemporaryItems/msohtmlclip/clip_header.htm") fs;
mso-footnote-continuation-separator:url("/Users/markomihkelson/Library/Group Containers/UBF8T346G9.Office/TemporaryItems/msohtmlclip/clip_header.htm") fcs;
mso-endnote-separator:url("/Users/markomihkelson/Library/Group Containers/UBF8T346G9.Office/TemporaryItems/msohtmlclip/clip_header.htm") es;
mso-endnote-continuation-separator:url("/Users/markomihkelson/Library/Group Containers/UBF8T346G9.Office/TemporaryItems/msohtmlclip/clip_header.htm") ecs;}
@page WordSection1
{size:612.0pt 792.0pt;
margin:72.0pt 72.0pt 72.0pt 72.0pt;
mso-header-margin:36.0pt;
mso-footer-margin:36.0pt;
mso-paper-source:0;}
div.WordSection1
{page:WordSection1;}
/* List Definitions */
@list l0
{mso-list-id:67844391;
mso-list-type:hybrid;
mso-list-template-ids:487996496 67698703 67698713 67698715 67698703 67698713 67698715 67698703 67698713 67698715;}
@list l0:level1
{mso-level-tab-stop:none;
mso-level-number-position:left;
text-indent:-18.0pt;}
@list l0:level2
{mso-level-number-format:alpha-lower;
mso-level-tab-stop:none;
mso-level-number-position:left;
text-indent:-18.0pt;}
@list l0:level3
{mso-level-number-format:roman-lower;
mso-level-tab-stop:none;
mso-level-number-position:right;
text-indent:-9.0pt;}
@list l0:level4
{mso-level-tab-stop:none;
mso-level-number-position:left;
text-indent:-18.0pt;}
@list l0:level5
{mso-level-number-format:alpha-lower;
mso-level-tab-stop:none;
mso-level-number-position:left;
text-indent:-18.0pt;}
@list l0:level6
{mso-level-number-format:roman-lower;
mso-level-tab-stop:none;
mso-level-number-position:right;
text-indent:-9.0pt;}
@list l0:level7
{mso-level-tab-stop:none;
mso-level-number-position:left;
text-indent:-18.0pt;}
@list l0:level8
{mso-level-number-format:alpha-lower;
mso-level-tab-stop:none;
mso-level-number-position:left;
text-indent:-18.0pt;}
@list l0:level9
{mso-level-number-format:roman-lower;
mso-level-tab-stop:none;
mso-level-number-position:right;
text-indent:-9.0pt;}
-->
</style><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;">In all this, Russia has not been provoked by the enlargement of NATO, which has created a peaceful and stable neighbourhood around the Russian borders, but rather by the pain of losing a totalitarian empire and witnessing the success of its former vassals in building democratic and free societies. And that poses an existential threat to the authoritarian regime in Russia.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;">Through the decades since the end of WWI, Russia has painted the democratic Western countries as a scary enemy figure who is trying to obtain access to its riches and destroy the “thousand year old civilisation”. People have been told since childhood that the United States and NATO are trying to surround Russia on all sides and annihilate its nationhood. This lie has been used to manipulate millions at home and abroad to justify Russia’s aggressive foreign policy vis-à-vis the democratic West. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;">Historical parallels offer us food for thought. Just like in the 1930s, Russia has come to the realisation that the situation in Europe is ripe for changing the current status quo. In addition to restoring the empire, the totalitarian Russia dreams of forcing its rules on the democratic West, setting up new zones of influence, and marginalising the role of the United States in global politics. To this end, even the nuclear button is not out of bounds, at least in words. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;">Those who have witnessed the advance of the Russian brutal war machine with their own eyes, are probably keenly aware that it cannot be stopped by gentle words alone. As a young journalist covering the First Chechen War (1994–1996), I learned what Russian authorities were capable of. The carpet bombings of Grozny killed thousands upon thousands of their own citizens. For what? To stop the empire from disintegrating and the free will of the people from becoming the norm.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;">Just like the destruction of the Chechens benefited from the mass dehumanisation campaign of the entire nation back then, the current propaganda is attempting to obliterate the Ukrainian independence and nation. The Kremlin’s appetite has only grown in 30 years and has not been thwarted by Western diplomacy, which is built on good will and hope for peaceful coexistence. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;">Russian society has been taken hostage by its own history and has not succeeded in breaking free, for objective or subjective reasons, from the repressive grip of the deeply rooted authoritarian regime. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;">As the Kremlin’s intention to destroy the democratic Ukraine is only a part of its quest to erode the European security architecture, it makes it particularly hard to find even a somewhat sustainable modus vivendi in the relations between Russia and the West.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;">What is to be done? Absolutely no country can have the right to hegemony in democratic Europe, nor the veto right when the security of the continent is shaped. The European security architecture has withstood the test of time well and there is no good reason to bring it down. Instead, there are always opportunities to fortify it.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Russia’s blatant aggression and military invasion in Ukraine has caused a fundamental shift in the European security architecture and threatens the peace and stability of democratic nations in Europe. I argue that the future of our common security will be decided in Ukraine. This is why the Western allies should do everything to coordinate and supply a wide range of lethal weaponry and other help to Ukraine as long and as much as it is needed. At the same time our leaders should not let Russia feel that it has the green light to destroy one of the biggest democracies in Europe. Putin must be stopped in Ukraine!<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">In this ongoing crisis we have accomplished stronger Allied unity than ever, despite Russia’s attempts to undermine it. I would also like to thank the U.S. for sharing your intelligence and making a part of it public immediately <b><span lang="EN-GB">–</span></b> this shed light on Russia’s evil intent and bought time to consolidate ourselves at home.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">We took the situation very seriously in Estonia already before the crisis erupted. The first question we asked ourselves was what can we do? For almost a decade, Estonia has spent more than 2 per cent of its GDP on defense. In addition, already before Putin’s invasion into Ukraine we decided to allocate an extra one-off 1% of GDP to defense, mostly to increase ammunition stocks and enhance early warning.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Estonia was one of the first European nations that supported Ukraine with lethal aid in cooperation with the United States, the United Kingdom, Latvia, and Lithuania already in December 2021. On that note, I would like to thank the Congress for your support to speeding up the Third Party Transfer process authorizing the transfer.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Over the last weeks Estonia has provided or is in the process of providing Ukraine with military aid with the total replacement cost of approximately 221 million dollars. Estonia continues to provide lethal and non-lethal aid to Ukraine, including additional Javelin missiles, 122mm howitzers with ammunition, anti-tank mines, anti-tank grenade launchers with ammunition, rifles, as well as helmets, medical supplies, MRE<a href="applewebdata://C402426D-E397-45E6-99E6-142282E01F20#_ftn1" name="_ftnref1" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-size: 12pt;">[1]</span></span></span></a>-s etc. Most of this has already reached Ukraine, but the list is being updated constantly. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Dear Colleagues, Putin’s war against Ukraine is the biggest threat to the Euro-Atlantic security since the End of WWII. What we need the most now is a strong and loud Allied message that is not only loud in words but will decisively strengthen the deterrence and defense posture on the Eastern flank of NATO. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="color: #222222;"><span style="font-family: georgia;">Russian military forces in the Western Military District and Kaliningrad hold a geographic advantage and outnumber NATO forces postured in the Baltic region. Russia’s permanent deployment of land forces, fighter jets and air defense assets in Belarus will strengthen Russia’s force advantage even further. It remains the only part of NATO where Russia can create credible military strategic dilemmas for the Alliance, even during this crisis and with short notice, if necessary. This is the region of greatest risk of further Russian aggression.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span style="color: #222222;">Taking into account the precarious security situation on the borders of NATO’s Eastern flank, I would like to highlight that continuous U.S. engagement and presence in the Baltics is of paramount importance, given the vulnerabilities of the region. We welcome the efforts already made by the U.S. and NATO to bolster the deterrence and defense posture in the Baltic region, but more is needed to effectively deter Russia and avoid the risk of miscalculation, and we rely on your support for this.</span><span lang="EN-GB" style="color: #222222;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span style="color: #222222;">President Biden’s decision to reinforce the Baltic region with various assets and personnel has been much appreciated and the recent deployments have been of crucial importance in maintaining a credible deterrence posture.</span><span lang="EN-GB" style="color: #222222;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">We are doing a lot for our own self-defense. All three Baltic states have their annual defense budgets above 2 % of GDP and defense cooperation between our countries is at historical high.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="color: #222222;"><span style="font-family: georgia;">However, the worsening security situation has highlighted the need for further U.S. support to immediately fill out a number of critical capability gaps in Estonia, Latvia, and Lithuania. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">I would like to thank the Congress for increasing the resources for Baltic Security Initiative for this year and hopefully also in the future. This sends a strong message to our citizens of U.S. support to Estonia, Latvia, and Lithuania and, more importantly, it enables us to continue our critical regional capability development projects. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="color: #222222;"><span style="font-family: georgia;">We need your support with Ground Based Air Defense (Patriot) as the Baltics should not be left out as the only region in NATO still uncovered by air defense. We are also in need of a long-range fires (MLRS – <i>Multiple Launch Rocket System</i>) capability. These are capabilities that the Baltic states plan to develop on their own with the help U.S. security assistance, but such large-scale capability developments take time and the shortfalls in our defense need to be addressed expeditiously.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">These are shared objectives among the Baltics that are endorsed by the United States European Command (EUCOM). We hope for the United States’ substantial and consistent security assistance on this, on top of the on-going projects under the Baltic Security Initiative, such as maritime domain awareness, C4I<a href="applewebdata://C402426D-E397-45E6-99E6-142282E01F20#_ftn2" name="_ftnref2" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span class="MsoFootnoteReference"><span style="font-size: 12pt;">[2]</span></span></span></a> and secure communications, stockpiling of large caliber ammunition stocks, and Special Forces. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Allow me to add that we would also request the U.S. to swiftly restock our Javelin anti-tank missiles, as a large part of our current stocks is being donated to Ukraine.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Large-scale capability developments take time, but I would like to emphasize that strengthening our regional capabilities will also strengthen the Alliance. I also welcome the steps that NATO has taken so far in response to this situation. However, the Allies should voice their expectation more actively to increase the credibility of NATO’s deterrence and defense posture.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">We need to keep bolstering NATO’s deterrence and defense posture also in the long term. NATO needs a forward defense strategy. This requires strong political will as well as courage to take action. It is detrimental that the U.S. as the most credible deterrent would take leadership role in bolstering the NATO’s eastern flank. We consider it critical to have the U.S. presence in the Baltics through NATO framework.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-size: medium; margin-bottom: 6pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">NATO should prepare to defend the most vulnerable part of the Alliance – the Baltic states. This includes:<o:p></o:p></span></p><p class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="line-height: normal; margin-bottom: 6.0pt; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="font-family: georgia;">1.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;"> </span><!--[endif]-->Establishing a permanent increased Allied forward presence in the Baltic states in the land domain;<o:p></o:p></span></p><p class="MsoListParagraphCxSpMiddle" style="line-height: normal; margin-bottom: 6.0pt; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="font-family: georgia;">2.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;"> </span><!--[endif]-->Establishing a sound and appropriate NATO Command and Control (C2) structure, that is able to plan and conduct military operations with the Baltic states national home defense forces and Allied reinforcement forces;<o:p></o:p></span></p><p class="MsoListParagraphCxSpLast" style="line-height: normal; margin-bottom: 6.0pt; mso-add-space: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">3.<span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; line-height: normal;"> </span></span><!--[endif]-->Establishing a credible air defense posture, with additional fighter aircraft and ground-based air defense assets.<span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p><span lang="EN-GB" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;">Thank you to this Commission for the service that you provide for security and stability in the transatlantic community, including the Baltic region. I look forward to your questions.</span></span><div><span style="font-family: georgia;"><br /></span></div><div><span style="font-family: georgia;"><i>This is my testimony for the Helsinki Commission of the US Congress. March 17, 2022</i></span></div><div><span style="font-family: georgia;"><br clear="all" /></span><hr align="left" size="1" width="33%" /><div id="ftn1"><p class="MsoFootnoteText"><span style="font-family: georgia;"><a href="applewebdata://C402426D-E397-45E6-99E6-142282E01F20#_ftnref1" name="_ftn1" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET"><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-size: 10pt;">[1]</span></span></span></span></a><span lang="ET"> MRE – <i>meal, ready-to-eat</i><o:p></o:p></span></span></p></div><div id="ftn2"><p class="MsoFootnoteText"><a href="applewebdata://C402426D-E397-45E6-99E6-142282E01F20#_ftnref2" name="_ftn2" title=""><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET"><span class="MsoFootnoteReference"><span lang="ET" style="font-size: 10pt;"><span style="font-family: georgia;">[2]</span></span></span></span></span></a><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> C4I - <span class="hgkelc"><i>command, control, communications, computers, and intelligence</i></span></span><o:p></o:p></span></p></div></div>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-46275372389037259462022-03-06T19:59:00.001+02:002022-03-06T20:00:52.182+02:00RUSSIA FEELS PROVOKED BY DEMOCRACY AND LOSS OF EMPIRE<p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgBZswc_t715pN3N86kZWASuQhAaGJyojC_9Y-f64frbzw6R_MzZlk5plIsOmjS1PMSRq6uI4Wv2I8nffO7ZIGyEHj_Ruk1URvvsNosaNq0lhUWr58UWYl1rSLKbW1je9n9W-7v8XWgAW-sKuc6Gm_wd3mLhswAfEWokHEOhhp7dpMG5y9B-Q=s587" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="330" data-original-width="587" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgBZswc_t715pN3N86kZWASuQhAaGJyojC_9Y-f64frbzw6R_MzZlk5plIsOmjS1PMSRq6uI4Wv2I8nffO7ZIGyEHj_Ruk1URvvsNosaNq0lhUWr58UWYl1rSLKbW1je9n9W-7v8XWgAW-sKuc6Gm_wd3mLhswAfEWokHEOhhp7dpMG5y9B-Q=w400-h225" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />What is the difference between NATO enlargement and the expansion of Russia? While the first takes place on voluntary terms and with the agreement of its members for the sake of defending democratic countries, the second shows an authoritarian nuclear power in the grip of nostalgia for its empire trying to extend its limits (of influence) through a brutal breach and self-serving interpretation of international law. In all this, Russia has not been provoked by the enlargement of NATO, which has created a peaceful and stable neighbourhood around the Russian borders, but rather by the pain of losing a totalitarian empire and witnessing the success of its former vassals in building democratic and free societies. And that poses an existential threat to the authoritarian regime in Russia.</span><div><span style="font-family: georgia;"><br /></span><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Some days ago, between meetings in Moscow, I took a moment to lay flowers on the spot where one of the best known democrats of modern Russia – Boris Nemtsov – was killed on Bolshoi Moskvoretsky Bridge in the shadow of the Kremlin. Boris had been a good friend of mine and we had always had fascinating discussions about the present and the future of Russia. His miss is profoundly felt in Russia today. The authorities are doing everything they can to erase Nemtsov from the popular memory because a country with totalitarian leanings cannot allow the existence of freedom of expression or debates about alternative routes to development among its citizens.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Through the decades, Russia has painted the democratic Western countries as a scary enemy figure who is trying to obtain access to its riches and destroy the “thousand year old civilisation”. People have been told since childhood that the United States and NATO are trying to surround Russia on all sides and annihilate its nationhood. This lie has been used to manipulate millions at home and abroad to justify Russia’s aggressive foreign policy vis-à-vis the democratic West. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Historical parallels offer us food for thought. Just like in the 1930s, Russia has come to the realisation that the situation in Europe is ripe for changing the current status quo. In addition to restoring the empire, the totalitarian Russia dreams of forcing its rules on the democratic West, setting up new zones of influence, and marginalising the role of the United States in global politics. To this end, even the nuclear button is not out of bounds, at least in words. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">One question has been asked repeatedly of late: why has Russia been amping up the tension now of all times? Minister of Foreign Affairs Sergey Lavrov said at a press conference last year that it was all the fault of the West who had set out to destroy the architecture of international relations that is based on the Charter of the United Nations, and had no consideration for Russia’s security fears or honouring its own promises. Lavrov reiterated the Kremlin’s narrative of how NATO had broken its promise and enlarged, and how the “coup” in Ukraine was a threat to Russia’s security. As expected, not a word about Russia’s own aggressiveness, using force to move borders, or neutralising internal democratic institutions and dismantling the civil society, which has pressurised Russia’s democratic neighbours into seeking a security guarantee by joining NATO.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Those who have witnessed the advance of the Russian war wagon with their own eyes, are probably keenly aware that it cannot be stopped by gentle words alone. As a young journalist covering the First Chechen War (1994–1996), I learned what Russian authorities were capable of. The carpet bombings of Grozny killed thousands upon thousands of citizens. For what? To stop the empire from disintegrating and the free will of the people from becoming the norm.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Just like the destruction of the Chechens benefited from the mass dehumanisation campaign of the entire nation back then, the current propaganda is attempting to obliterate the Ukrainian independence and nation. The Kremlin’s appetite has only grown in 30 years and has not been thwarted by Western diplomacy, which is built on good will and hope for peaceful coexistence. In all this, NATO’s enlargement has not been directed against Russia, but against threats to use total force and surround us on all sides. Russian society has been taken hostage by its own history and has not succeeded in breaking free, for objective or subjective reasons, from the repressive grip of the deeply rooted authoritarian regime. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">As the Kremlin’s intention to destroy the democratic Ukraine is only a part of its quest to erode the European security architecture, it makes it particularly hard to find even a somewhat sustainable modus vivendi in the relations between Russia and the West. Russia’s leaders seem prepared to escalate the relations to the maximum. This is done through direct threats of war, use of force, as well as by permitting a public belittling rhetoric towards one’s partners in diplomacy. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">What is to be done? Russian authorities are in fact fully aware that NATO is not a threat. Just like no democratic neighbouring country is a threat to Russia’s security or territorial integrity. If Moscow has even the slightest wish to step back from the edge of the cliff, this is the last moment to do so. Cutting out the threats of violence and ending the aggression against Ukraine would prepare the ground for a functional dialogue. However, the alternative road leads to the deepening of the dangerous confrontation and the closing of a new curtain, which certainly feels like iron.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Absolutely no country can have the right to hegemony in Europe, nor the veto right when the security of the continent is shaped. The European security architecture has withstood the test of time well and there is no good reason to bring it down. Instead, there are always opportunities to fortify it.</span><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><i>This Op-Ed was published by <a href="https://www.themoscowtimes.com/2022/02/25/russia-feels-provoked-by-democracy-and-loss-of-empire-a76594">The Moscow Times</a>.</i></span></p></div>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-39084419291520290832022-03-06T19:53:00.003+02:002022-03-06T19:54:06.790+02:00VENEMAAD PROVOTSEERIB DEMOKRAATIA JA IMPEERIUMI KAOTUS<p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman", serif;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjCs-w5D0dlFTG3LZ2xvc3Q60zbHa7CUZjdfgXQqk1-3qMWNCN45Rwrw4dI6kNHuhRBnSKah8J9WGawwslUuIzp0nwEATd66x6Oz6Mp97YYWtT-iStAIRG7M7MqroXb0aSEZeaZfhYGH7xJp_Asy2JVvNUACo0cmmQy7mmd2wdjm0u7ozTusg=s750" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="445" data-original-width="750" height="238" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjCs-w5D0dlFTG3LZ2xvc3Q60zbHa7CUZjdfgXQqk1-3qMWNCN45Rwrw4dI6kNHuhRBnSKah8J9WGawwslUuIzp0nwEATd66x6Oz6Mp97YYWtT-iStAIRG7M7MqroXb0aSEZeaZfhYGH7xJp_Asy2JVvNUACo0cmmQy7mmd2wdjm0u7ozTusg=w400-h238" width="400" /></a></div><br /><span style="font-family: georgia;">Mis vahe on NATO laienemisel ja Venemaa laienemisel? Kui esimene toimub vabatahtlikkuse alusel ja liikmete nõusolekul demokraatlike riikide kaitseks, siis teisel juhul püüab impeeriumi nostalgias autoritaarne tuumariik oma (mõju)piire laiendada brutaalse jõuga rahvusvahelist õigust rikkudes või enda tahtmise järgi seda tõlgendades. Seejuures pole Venemaad provotseerinud mitte NATO laienemine, mis on loonud Venemaa piiridele rahumeelse ja stabiilse naabruse, vaid seda on teinud totalitaarse impeeriumi kaotusvalu ning endiste vasallide edu demokraatliku ja vaba ühiskonna loomisel. See on aga eksistentsiaalne oht isevalitsejalikule korrale Venemaal.</span><div><span style="text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;">Mõned päevad tagasi Moskvas kohtumistel olles leidsin aja ja võimaluse ning viisin lilled kaasaegse Venemaa ühe tuntuima demokraadi Boriss Nemtsovi tapmispaigale Kremli külje all Moskvoretski sillal. Boriss oli minu hea sõber, kellega oli alati põnev arutleda Venemaa oleviku ja tuleviku üle. Temast on praegu Venemaal väga palju puudu. Võimud teevad kõik, et Nemtsovi venemaalaste mälust kustutada, sest totalitaarsusele kalduvas riigis ei saa eksisteerida kodanike väljendusvabadust ega vaidlust alternatiivsete arenguteede üle.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;">Venemaal on demokraatlikest lääneriikidest aastakümnetega loodud hirmutav vaenlasekuju, kes justkui püüab saavutada juurdepääsu tema rikkustele ning hävitada „tuhandeaastase tsivilisatsiooni“. Inimestele on maast madalast püütud selgeks teha, et Ameerika Ühendriigid ja NATO püüavad Venemaad ümber piirata ning tema riikluse hävitada. Selle valega on manipuleeritud miljoneid nii kodus kui piiri taga, et õigustada oma agressiivset välispoliitikat demokraatliku läänemaailma suhtes. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;">Paralleelid ajalooga on mõtlemapanevad. Sarnaselt 1930. aastatega on Venemaal jõutud täna arusaamisele, et Euroopas on kujunenud soodne olukord senise <i>status quo</i> muutmiseks. Lisaks impeeriumi taastamisele ihkab totalitaarne Venemaa demokraatlikule Läänele peale suruda oma reegleid, kehtestada uusi mõjutsoone ning marginaliseerida Ameerika Ühendriikide rolli maailmapoliitikas. Selleks ollakse valmis vähemalt sõnades kuni tuumanupuni välja minema. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;">Viimasel ajal on korduvalt küsitud, miks Venemaa just nüüd pinged üles on kruvinud. Välisminister Sergei Lavrov ütles aastaalguse pressikonverentsil, et kõiges on süüdi Lääs, kes on võtnud kursi ÜRO hartal põhineva rahvusvaheliste suhete arhitektuuri hävitamisele, kes ei hooli Venemaa julgeolekumuredest ega enda antud lubadustest. Lavrov kordas Kremli narratiivi sellest, kuidas NATO on sõnamurdlikult laienenud ja kuidas Ukraina “riigipööre” on ohustamas Venemaa turvalisust. Mõistagi ei sõnagi Venemaa enda agressiivsusest, piiride jõuga muutmisest ega siseriiklikult demokraatlike institutsioonide tasalülitamisest ja kodanikuühiskonna hävitamisest, mis on survestanud Venemaa demokraatlikke naaberriike otsima julgeolekutagatist NATOsse kuuludes.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;">Need, kes on oma silmaga näinud Vene sõjavankri veeremist, tajuvad ilmselt hästi, et selle peatamiseks pelgalt headest sõnadest ei piisa. Noore ajakirjanikuna kogesin Tšetšeenia esimest sõda (1994-96) kajastades, milleks Venemaa juhtkond võimeline on. Groznõi vaippommitamistes hukkusid tuhandete kaupa oma riigi kodanikud. Mille eest? Selle eest, et impeerium ei laguneks ja rahva vaba tahe ei muutuks normiks.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;">Nii nagu siis aitas tšetšeene hävitada terve rahva massiivne dehumaniseerimine, nii ka praegu püüab propaganda teha olematuks Ukraina riikluse ja rahvuse. Kremli isu on 30 aastaga kasvanud ja seda pole suutnud peatada lääneriikide heast tahtest ja rahumeelse kooseksistentsi soovist lähtuv diplomaatia. NATO laienemine ei ole seejuures olnud suunatud mitte Venemaa, vaid totaalse jõuga ähvardamise ja piiramise vastu. Vene ühiskond on jäänud oma enda ajaloo pantvangi ega ole suutnud nii objektiivsetel kui subjektiivsetel põhjustel vabaneda sügavate traditsioonidega autoritaarse võimu repressiivsest haardest.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;">Kuna Kremli soov hävitada demokraatlik Ukraina on vaid üks osa Euroopa julgeolekuarhitektuuri kõigutamiskatsest, siis teeb see Vene-Lääne suhetes eriti keeruliseks vähegi kestliku <i>modus vivendi</i> leidmise. Näib, et Venemaa juhtkond on valmis eskaleerima suhted maksimumini. Selleks kasutatakse nii vahetut sõjaga ähvardamist, jõu kasutamist kui ka diplomaatias partnerit avalikult alavääristava retoorika lubamist. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;">Mida teha? Venemaa juhtkond teab tegelikult väga hästi, et NATO teda ei ähvarda. Nii nagu ei ähvarda Venemaa julgeolekut ega territoriaalset terviklikkust ka ükski demokraatlik naaberriik. Kui Moskval on kasvõi vähimgi tahe kuristiku servalt tagasi astuda, siis on selleks viimane hetk. Jõuga ähvardamisest loobumine ja Ukraina vastase agressiooni lõpetamine loob eelduse sisuliseks dialoogiks. Alternatiivne tee viib aga ohtliku konfrontatsiooni süvenemise ja uue raudsena tunduva eesriide langemiseni.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Mitte ühelgi riigil ei saa olla õigust hegemooniale Euroopas või vetoõigust kontinendi julgeoleku kujundamisel. Euroopa julgeolekuarhitektuur on ajas hästi vastu pidanud ning pole mingit sisulist põhjust seda lammutada. Selle täiustamiseks on aga alati võimalusi.</span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: georgia;"><i>Artikkel on kirjutatud enne 24.02.2022</i></span></p></div>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-63534804264391730542022-02-15T14:01:00.002+02:002022-02-15T14:01:17.848+02:00LÄÄNEL ON AEG KOOPAST VÄLJA TULLA<p><span style="text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgEBxVWjfhCu0XCDoVlJ52dZjQIBqbsynISsg0AQ7K4JKyfGi_FjCC6KvQNMJQ6hppecjGL_QI9w7X0rmrnIq4L4f3gKGvedBOwkPxky7ZkS2Y_cpTFwNobBZtWcJcqCLOH9-TroEs1p3m93rwexvaiIOhCCeL3moVBvCS2MXY2aR-Yi0N97A=s2333" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1613" data-original-width="2333" height="276" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgEBxVWjfhCu0XCDoVlJ52dZjQIBqbsynISsg0AQ7K4JKyfGi_FjCC6KvQNMJQ6hppecjGL_QI9w7X0rmrnIq4L4f3gKGvedBOwkPxky7ZkS2Y_cpTFwNobBZtWcJcqCLOH9-TroEs1p3m93rwexvaiIOhCCeL3moVBvCS2MXY2aR-Yi0N97A=w400-h276" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Mõned päevad tagasi Moskvas kohtumistel olles leidsin aja ja võimaluse ning viisin lilled kaasaegse Venemaa ühe tuntuima demokraadi Boriss Nemtsovi tapmispaigale Kremli külje all Moskvoretski sillal. Boriss oli minu hea sõber, kellega oli alati põnev arutleda Venemaa oleviku ja tuleviku üle. Temast on praegu Venemaal väga palju puudu. Võimud teevad kõik, et Nemtsovi venemaalaste mälust kustutada, sest totalitaarsusele kalduvas riigis ei saa eksisteerida kodanike väljendusvabadust ega vaidlust alternatiivsete arenguteede üle.</span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Venemaal on demokraatlikest lääneriikidest aastakümnetega loodud hirmutav vaenlasekuju, kes justkui püüab saavutada juurdepääsu tema rikkustele ning hävitada „tuhandeaastane tsivilisatsioon“. Inimestele on maast madalast püütud selgeks teha, et Ameerika Ühendriigid ja NATO püüavad Venemaad ümber piirata ning tema riikluse hävitada. Selle valega on manipuleeritud miljoneid nii kodus kui piiri taga, et õigustada oma agressiivset välispoliitikat demokraatliku läänemaailma suhtes. </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kuid mõelgem korraks, mis vahe on NATO laienemisel ja Venemaa laienemisel? Kui esimene toimub vabatahtlikkuse alusel ja liikmete nõusolekul demokraatlike riikide kaitseks, siis teisel juhul püüab impeeriumi nostalgias autoritaarne tuumariik oma (mõju)piire laiendada brutaalse jõuga rahvusvahelist õigust rikkudes või enda tahtmise järgi seda tõlgendades. Seejuures pole Venemaad provotseerinud mitte NATO laienemine, mis on loonud Venemaa piiridele rahumeelse ja stabiilse naabruse, vaid seda on teinud totalitaarse impeeriumi kaotusvalu ning endiste vasallide edu demokraatliku ja vaba ühiskonna loomisel. See on aga eksistentsiaalne oht isevalitsejalikule korrale Venemaal.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Paralleelid ajalooga on mõtlemapanevad. Sarnaselt 1930. aastatega on Venemaal jõutud täna arusaamisele, et Euroopas on kujunenud soodne olukord senise <i>status quo</i> muutmiseks. Lisaks impeeriumi taastamisele ihkab totalitaarne Venemaa demokraatlikule Läänele peale suruda oma reegleid, kehtestada uusi mõjutsoone ning marginaliseerida Ameerika Ühendriikide rolli maailmapoliitikas. Selleks ollakse valmis vähemalt sõnades kuni tuumanupuni välja minema. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Viimasel ajal on korduvalt küsitud, miks Venemaa just nüüd pinged üles on kruvinud. Välisminister Sergei Lavrov ütles aastaalguse pressikonverentsil, et kõiges on süüdi Lääs, kes on võtnud kursi ÜRO hartal põhineva rahvusvaheliste suhete arhitektuuri hävitamisele, kes ei hooli Venemaa julgeolekumuredest ega enda antud lubadustest. Lavrov kordas Kremli narratiivi sellest, kuidas NATO on sõnamurdlikult laienenud ja kuidas Ukraina “riigipööre” on ohustamas Venemaa turvalisust. Mõistagi ei sõnagi Venemaa enda agressiivsusest, piiride jõuga muutmisest ega siseriiklikult demokraatlike institutsioonide tasalülitamisest ja kodanikuühiskonna hävitamisest, mis on survestanud Venemaa demokraatlikke naaberriike otsima julgeolekutagatist NATOsse kuuludes.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Need, kes on oma silmaga näinud Vene sõjavankri veeremist, tajuvad ilmselt hästi, et selle peatamiseks pelgalt headest sõnadest ei piisa. Noore ajakirjanikuna kogesin Tšetšeenia esimest sõda (1994-96) kajastades, milleks Venemaa juhtkond võimeline on. Groznõi vaippommitamistes hukkusid tuhandete kaupa oma riigi kodanikud. Mille eest? Aga selle eest, et impeerium ei laguneks ja rahva vaba tahe ei muutuks normiks.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Nii nagu siis aitas tšetšeene hävitada terve rahva massiivne dehumaniseerimine, nii ka praegu püüab Vene propaganda teha olematuks Ukraina riikluse ja rahvuse. Kremli isu on 30 aastaga kasvanud ja seda pole suutnud peatada lääneriikide heast tahtest ja rahumeelse kooseksistentsi soovist lähtuv diplomaatia. NATO laienemine ei ole seejuures olnud suunatud mitte Venemaa, vaid totaalse jõuga ähvardamise ja selle kasutamise vastu. Vene ühiskond on jäänud oma enda ajaloo pantvangi ega ole suutnud nii objektiivsetel kui subjektiivsetel põhjustel vabaneda sügavate traditsioonidega autoritaarse võimu repressiivsest haardest.</span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kuna Kremli soov hävitada demokraatlik Ukraina on vaid üks osa Euroopa julgeolekuarhitektuuri kõigutamiskatsest, siis teeb see Vene-Lääne suhetes eriti keeruliseks vähegi kestliku <i>modus vivendi</i> leidmise. Näib, et Venemaa juhtkond on valmis eskaleerima suhted maksimumini. Selleks kasutatakse nii vahetut sõjaga ähvardamist, jõu kasutamist kui ka diplomaatias partnerit avalikult alavääristava retoorika lubamist. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Mida teha? Venemaa juhtkond teab tegelikult väga hästi, et NATO teda ei ähvarda. Nii nagu ei ähvarda Venemaa julgeolekut ega territoriaalset terviklikkust ka ükski demokraatlik naaberriik. Kui Moskval on kasvõi vähimgi tahe kuristiku servalt tagasi astuda, siis on selleks viimane hetk. Jõuga ähvardamisest loobumine ja Ukraina vastase agressiooni lõpetamine loob eelduse sisuliseks dialoogiks. Alternatiivne tee viib aga ohtliku konfrontatsiooni süvenemise ja uue raudsena tunduva eesriide langemiseni.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Moskvas loodetakse, et väljapressimise ja sõjaohu maksimeerimisega sunnitakse Lääne võtmeriigid järeleandmistele. Siiani pole see õnnestunud, kuigi Venemaa on saavutanud mõned taktikalised võidud. Moskva on suutnud panna Läänt arutama Kremli esitatud ultimaatumeid ja otsima pingete leevendamiseks erinevaid <i>ad hoc</i> variante, kuid liitlaste üksmeel on Venemaa survele seni hästi vastu pidanud. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa agressiooni üheks väga oluliseks elemendiks on olnud oma narratiivi massiivne pealesurumine. Selle keskmes on justkui „legitiimsed julgeolekuhuvid“, mis tähendab sisuliselt ultimatiivset nõuet aeg tagasi keerata mitte üksnes 1997. aastasse, kui sõlmiti NATO-Vene suhete alusakt, vaid Teherani-Jalta aegsesse maailma, kus suurriigid otsustasid Euroopa jagamise demokraatliku ja diktaatorliku maailma vahel. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa katsetele lõhkuda ja lammutada aastakümneid toiminud julgeolekusüsteemi vabas ja demokraatlikus Euroopas tuleb anda selge ja põhimõtteline vastus. See eeldab esmalt kõige süütumat sammu. Tuleb lõpuks ometi hakata asju nimetama nende õigete nimedega. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Prantsuse julgeolekuanalüütik Nicolas Tenzer lõpetab oma suurepärase analüüsi Lääne poliitika senisest läbikukkumisest Ukraina suunal sõnadega, mis kehtivad täiel määral ka Lääne Venemaa poliitikast rääkides: „Lääne liidrid peavad lahkuma illusioonide maailmast. Platonist alates teame, et koopast lahkumine on riskantne. Kuid veelgi tähtsamad on tõe eiramisega seonduvad ohud“. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Moskvale tuleb kindlas kõneviisis selgeks teha, et selline pigem vanglamaailma kuuluv väljapressimistaktika, mida Venemaa ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena praegu teeb, on rahvusvahelist julgeolekut sügavalt lõhestav ja tervikuna ÜRO harta põhimõtteid õõnestav. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Mitte ühelgi riigil, sealhulgas autoritaarsel Venemaal, ei saa olla õigust hegemooniale Euroopas või vetoõigust meie julgeoleku kujundamisel. Euroopa julgeolekuarhitektuur on ajas hästi vastu pidanud ning pole mingit sisulist põhjust seda muuta. See, et Venemaa on demokraatliku arengu teelt eemaldunud totalitaarsuse suunas, ei saa olla põhjuseks vaba maailma enesekaitse hävitamiseks.</span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kui Venemaa praeguse juhtkonna üks mõjukamaid liikmeid, endine FSB direktor Nikolai Patrušev kirjeldab olukorda suhetes Läänega kui Külma sõja jätkumist, siis tuleb ka Läänel lõpetada illusoorne lootus ilusate sõnade ja pidevate järeleandmistega pingeid lõdvendada, vaid hästi läbimõeldud ja mitmekihilise strateegiaga Venemaale vastu seista. Strateegia aluseks võiks olla NATOs juba aastakümneid tagasi Belgia toonase välisministri Pierre Harmeli esitatud mudel: nii palju usutavat heidutust läbi poliitilise ja sõjalise tugevuse ja ühtsuse kui vaja ning nii palju valmidust dialoogiks kui võimalik.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Lääne, eriti NATO riikide ühtsus omab praeguses olukorras eriti suurt tähendust. NATO-Vene Nõukogus näitasid kõik 30 liitlast ühist hoiakut. Kui Venemaa lootis sealt mõrasid leida, siis ta pidi pettuma. Kuid ühtsuse tegelik tugevusproov ilmneb tegudes – valmisolekus Venemaa agressiooni vastustada, kindlameelsuses oma liitlasi kaitsta ning toetada demokraatlikke partnereid nagu Ukraina.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Euroopa Liit ja NATO peaksid uue Vene strateegia elemendid sõnastama just praegu valmivates dokumentides (Strateegiline kompass ja Strateegiline kontseptsioon), et seejärel juba taktikalistele sammudele keskenduda. Venemaa hindab tegelikult kollektiivse Lääne sõjalis-poliitilist heidutusjõudu väga kõrgelt, mistõttu peaksid pealinnad olema enesekindlad ja veenvad ka Venemaale oma strateegiliste eesmärkide lahti seletamises. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa peab teadma, kust jooksevad Lääne punased jooned ning mis on nende ületamise hind. Tegelikkuses on need jooned juba ületatud, sest iseseisva riigi territooriumi okupeerimine (Gruusia, Ukraina) ja illegaalne annekteerimine (Krimm) on rahvusvaheliste normide, õiguse ja lepete (Budapesti memorandum) jäme rikkumine, millele reeglitele rajanevast korrast hoolivad riigid ei saa ega tohi ükskõikselt reageerida. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Selleks, et mõjutada Venemaad oma agressiooni lõpetama, tuleb Läänel tegutseda nüüd ja kohe. Eeskätt puudutab see heidutuse kasvatamist NATO idatiival, sealjuures Balti riikides. Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaksid kiiremas korras süvendama NATO raames kaitsealast koostööd ning töötama sõjalist mobiilsust takistada võivate juriidiliste tõkendite eemaldamise nimel. Ülioluline on USA kaitseabi kiire kasutuselevõtt ning Balti Kaitseinitsiatiivi edasise rahastamise kasvatamine vähemalt 200 miljonile dollarile aastas. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ukrainale relvaabi andmine ei ole sündmuste eskaleerimine, vaid tõkendheidutuse tekitamine. Krimmi loovutamisega või Ukraina NATO suuna blokeerimisega, nagu mõned analüütikud soovitavad, sõja laienemist ära ei hoia. Ukrainale tuleb täna näidata mitte ust, vaid teekonda, kuidas saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks<b>.</b> Kuna maailmas on demokraatia olnud viimased tosin aasta pideva surve all, siis ei tohi ühelgi lääneriigil vaatamata autoritaarse Venemaa ähvardustele olla luksust öelda „ei“ demokraatliku Ukraina pürgimustele vaba maailma täieõiguslikuks liikmeks. Need, kes tegelikult Euroopa julgeolekust hoolivad, peavad seisma vabade ja demokraatlike riikide kaitsel. Ukraina langemine mõjutaks kogu kontinendi julgeolekut väga negatiivselt ja suunaks Venemaa edasise surve otse NATO riikide vastu. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Head kolleegid!<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Riigikogu väliskomisjon jätkas viimasel aastal aktiivselt järelevalvet valitsuse välispoliitilise tegevuse üle, andes vajadusel ka suuniseid tekkinud ebakõlade korrastamiseks. Viimane nendest puudutas Valgevene sanktsioonipoliitikat, kus ajakirjanduse hea töö tulemusel ilmnesid küsitavused. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Samuti on väliskomisjon juhtinud valitsuse tähelepanu sellele, et Eestile nii olulise Euroopa ühtse poliitika kujundamisel Hiina suunal on meil endil vaja tegudega näidata sellesse panustamist. See aga tähendab, et Eesti peaks eemalduma Euroopa Liidu ühtsust riivavast 16+1 formaadist ning andma ka Hiinale sellest diplomaatiliselt ja tulevikusuhete raame kirjeldavalt teada. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Vaatamata pandeemia põhjustatud piirangutele suutis Riigikogu väliskomisjon viimasel aastal olla rahvusvaheliselt aktiivne. Töötasime selle nimel, et tugevdada üksmeelt meie lähimate liitlaste seas ning kasvatada olukorrateadlikkust kolleegide hulgas nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eelmisel aastal tõusis täiesti uuele tasemele Balti riikide omavaheline koostöö parlamentaarse diplomaatia vallas. Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide esimeeste algatatud ühisavaldused ja ühisvisiidid leidsid laiemat tähelepanu ning andsid hea võimaluse meie ühiste välis- ja julgeolekupoliitiliste seisukohtade selgitamiseks. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ainuüksi viimase kümne kuuga tegid komisjoni esimehed ühised visiidid Ukrainasse, Saksamaale, Prantsusmaale, Moldovasse, Lätti ja Leetu. Sama tööd jätkame ka sellel aastal, sest juba täna pärastlõunal lendan koos Balti kolleegidega Rooma ning märtsi keskpaigas ootab meid ees USA Kongressi Helsingi komisjoni kuulamine Washingtonis.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Riigikogu väliskomisjon tegi eelmisel sügisel mitu väga sisukat visiiti, kui külastati Suurbritanniat, Hispaaniat, Ameerika Ühendriike ning ÜRO peakorterit New Yorgis. Viimasega seoses tahan tunnustada meie diplomaate, kes kahe aasta jooksul hoidsid Eesti lippu ÜRO julgeolekunõukogus kõrgel. Saadud kogemus tuleb nüüd targalt investeerida meie rahvusvahelisse koostöösse.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Riigikogu täiskogu menetles viimasel aastal mitmeid liikmete poolt algatatud rahvusvahelise suunitlusega avaldusi. Teinekord küsitakse, mis kasu sellistel parlamentaarsetel avaldustel on. Mõned nädalad tagasi Kiievis viibides kogesin aga vahetult, kui oluline oli meie Ukraina kolleegidele see solidaarsusavaldus, mille Riigikogu selle aasta algul vastu võttis. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Lõpetuseks paar sõna oma hiljutisest visiidist Moskvasse. Eesti saatkonna organiseeritud ümarlaud MGIMO tudengitega ja sinna juurde saatkonna poolt küsitud kohtumised andsid hea võimaluse esitada selles ülimalt keerulises julgeolekuolukorras meie vaate toimuvale. Kohtumistel Vene parlamendi mõlema koja väliskomisjoni esimehega rõhutasin aga seda, et kahepoolsetes suhetes sisulise ja edasiviiva suhtluse aluseks on rahvusvahelisest õigusest ja selle normidest kinnipidamine. Sellest lähtuvalt on ka Eesti-Vene suhetes eksisteerivate probleemide või lahendust ootavate küsimuste käsitlemine nagu näiteks piirilepingute ratifitseerimine võimalik siis, kui kõnelusi ei peeta piltlikult öeldes püssitorude ees. Suhtluskanalite olemasolu on aga sedavõrd ohtlikul ajahetkel eriti oluline, mistõttu sõltuvalt eelolevate päevade arengutest püüame jätkata otsekontakte ka Vene parlamendisaadikutega. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Head kolleegid!<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eelolevad päevad, nädalad, kuud ja võibolla isegi aastad saavad olema Eesti välis- ja julgeolekupoliitikale tõsiste katsumuste perioodiks. Pole mingit alust väita, et eksistentsiaalne oht meie julgeolekule lähiajal taanduks. Me peame olema valmis kõikideks võimalikeks arenguteks. See aga nõuab kõigilt meilt siin pühendumist kõige olulisemale – Eesti suveräänsuse ja julgeoleku tagamisele.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Aitäh! Elagu Eesti! Elagu Ukraina!</span><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><i>Kõne välispoliitika arutelul Riigikogus, 15.02.2022</i></span></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-69040623504053959002022-02-04T16:34:00.000+02:002022-02-04T16:34:15.333+02:00KUIDAS PEATADA PUTINI SÕJAVANKER?<p><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjvgM7CsR6PP6SadO2Yp1z61ZsXAobnvk1m5YNG7tT15zSlf4oaoZcTuvTsLBaABUb9hN7JxS4n7rPqs-mIaWUbI3JA9HmLsmdjuU8jhjy0mee17oRuGD8NaGKxMvyIcmMp1V8ofBt6seU_TQsuUXTJB4EpEf_RFDWiruDyTWGhURheirav-w=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1448" data-original-width="2048" height="283" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjvgM7CsR6PP6SadO2Yp1z61ZsXAobnvk1m5YNG7tT15zSlf4oaoZcTuvTsLBaABUb9hN7JxS4n7rPqs-mIaWUbI3JA9HmLsmdjuU8jhjy0mee17oRuGD8NaGKxMvyIcmMp1V8ofBt6seU_TQsuUXTJB4EpEf_RFDWiruDyTWGhURheirav-w=w400-h283" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;">Need, kes on oma silmaga näinud Vene sõjavankri veeremist, tajuvad ilmselt hästi, et selle peatamiseks pelgalt headest sõnadest ei piisa. Noore ajakirjanikuna kogesin Tšetšeenia esimest sõda (1994-96) kajastades, milleks Venemaa juhtkond võimeline on. Groznõi vaippommitamistes hukkusid tuhandete kaupa mitte üksnes sõjaväelased, vaid ka oma riigi kodanikud. Mille eest? Selle eest, et impeerium ei laguneks.<span style="text-align: justify;"> </span></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa on peaaegu vahet pidamata olnud sõjas või sõja kursil alates 1979. aastast, kui toonased Kremli peremehed otsustasid anda “vennalikku abi” Afganistanile. Nõukogude impeeriumi lagunemine polnud sugugi veretu, nagu petlik narratiiv püüab väita. Lahingud impeeriumi päästmiseks algasid veel enne selle lagunemist. Verised üleminekukonfliktid (Almatõst Vilniuseni, Tbilisist Moskvani, Mägi-Karabahhist Moldovani)) päädisid Tšetšeenia sõdadega, kusjuures KGB ohvitseride võimuhaare 1999. aastal sai võimalikuks üksnes sõja ja terroriga. Seejärel lisandusid Gruusia, Süüria, Ukraina, Wagneri tegevus Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">See on reaalsus, kus me praegu elame. Venemaa on aastatega kasvatanud sõjalist jõudu ja valmisolekut oma tahet jõuga peale suruda. Ajalugu õpetab, et Venemaad ei tohi kunagi alahinnata. Isegi kõige lootusetumas situatsioonis bolševike riigipöörde järel 1917. aastal ning Esimese maailmasõja lõpul suutis impeeriumi instinkt riigi koos hoida, seejärel rahvusvahelise mõjujõu laienemisele viia ning Teise maailmasõja eel ja järel ka maailmakorda mõjutada. Viimane puudutab eeskätt ÜRO julgeolekunõukogu ning strateegilise relvastuse kontrollimehhanisme. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Sarnaselt 1930. aastatega on Venemaal jõutud täna arusaamisele, et Euroopas on kujunenud soodne olukord senise <i>status quo</i> muutmiseks. Lisaks impeeriumi taastamisele ihkab totalitaarne Venemaa demokraatlikule Läänele peale suruda oma reegleid, kehtestada uusi mõjutsoone ning marginaliseerida Ameerika Ühendriike rolli maailmapoliitikas. Selleks ollakse valmis vähemalt sõnades kuni tuumanupuni välja minema. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Viimasel ajal on korduvalt küsitud, miks Venemaa just nüüd pinged üles on kruvinud. Välisminister Sergei Lavrov ütles 14. jaanuaril pikemal </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.mid.ru/ru/foreign_policy/news/1794396/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">pressikonverentsil</span></a></span><span lang="ET">, et kõiges on süüdi Lääs, kes on võtnud kursi ÜRO hartal põhineva rahvusvaheliste suhete arhitektuuri hävitamisele, kes ei hooli Venemaa julgeolekumuredest ega enda antud lubadustest. Lavrov kordas Kremli narratiivi sellest, kuidas NATO on sõnamurdlikult laienenud ja kuidas Ukraina “riigipööre” on ohustamas Venemaa turvalisust. Mõistagi ei sõnagi Venemaa enda agressiivsusest, piiride jõuga muutmisest ega siseriiklikult demokraatlike institutsioonide tasalülitamisest ja kodanikuühiskonna hävitamisest, mis on survestanud Venemaa demokraatlikke naaberriike otsima julgeolekutagatist NATOsse kuuludes.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Lavrov ütles otse, et Venemaa kannatus on katkenud. Moskva ootab USAlt kirjalikku vastust oma ultimaatumile ning jätab endale vabad käed edasiste valikute tegemiseks. Kremli propagandakanalid ja esiruuporid nagu Vladimir Solovjov ei jäta ühtki võimalust kasutamata, et Läänt Venemaa sissepiiramises ja hävitamissoovis süüdistada. Viimasel ajal on üha enam lisandunud retoorilist sõjakust mitte üksnes Ukraina ja Ameerika Ühendriikide, vaid ka Balti riikide, Poola, Soome ja teiste lääneriikide suunal. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Vene-Lääne suhete temperatuur on jõudnud kriitilise piirini, kusjuures kütet on teadlikult lisanud kogu aeg Venemaa. Hetkel pole oluline, mis täpsemalt Kremlit selleks innustab. Tõsiasi on see, et sõjavanker on liikumises ammu ning nüüd on see rakendatud kogu läänemaailma julgeolekuarhitektuuri hävitada püüdva eesmärgi taha. Moskvas ilmselt loodetakse, et väljapressimise ja sõjaohu maksimeerimisega sunnitakse Lääne võtmeriigid (USA ja Saksamaa) järeleandmistele. Siiani pole see õnnestunud, kuigi Venemaa on saavutanud mõned taktikalised võidud. Moskva on suutnud panna Läänt arutama Kremli esitatud ultimaatumit ja otsima pingete leevendamiseks erinevaid <i>ad hoc</i> variante, kuid liitlaste üksmeel on Venemaa survele seni hästi vastu pidanud. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa agressiooni üheks väga oluliseks elemendiks on olnud oma narratiivi massiivne pealesurumine. Selle keskmes on Moskva justkui „legitiimsed julgeolekuhuvid“, mis tähendab sisuliselt ultimatiivset nõuet aeg tagasi keerata mitte üksnes 1997. aastasse, kui sõlmiti NATO-Vene suhete alusakt, vaid Teherani-Jalta aegsesse maailma, kus suurriigid otsustasid Euroopa jagamise demokraatliku ja diktaatorliku maailma vahel. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Igatahes on Venemaa suutnud korralikult segadust tekitada ka kümnete kremnoloogidest analüütikute seas, kes üksteise võidu on pakkumas Moskva muredele lahendusi unustades samas, kes need mured on tekitanud. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Pikaajaline Venemaa analüütik ja George W. Bushi administratsiooni rahvusliku julgeolekunõukogu Vene suuna juhiks olnud Thomas Graham ning analüütik Rajan Menon </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.politico.com/news/magazine/2022/01/10/how-to-get-what-we-want-from-putin-526859" style="color: #954f72;"><span lang="ET">kirjutavad Politicos</span></a></span><span lang="ET">, et „Bideni administratsioonil on praegu võimalus teha midagi suurt ja kauem kestvat: luua üle-euroopaline julgeolekukord, mis kaasab Venemaa ja vähendab kriiside ja konfrontatsioonide riske kontinendil.“ Tunnistades, et USAl ja Venemaal on Euroopa julgeoleku kohta teineteist välistavad positsioonid ning leides, et USAl on oma jõuga tagatud õigus Euroopa saatuse üle otsustada, teevad Graham ja Menon ettepaneku loobuda Krimmist, külmutada Ukraina ja Gruusia NATO liikmeks saamine, piirata sõjaväeõppusi Venemaa piiridel, lubada mitte paigutada Euroopasse keskmaarakette. Ja kõike seda lootuses, et Venemaa vastab mõistmise ja pinget leevendavate sammudega. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Sama hoiakut kohtab ka Euroopas. Halle-Wittenbergi ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Johannes Varwick näeb samuti, et Ukraina NATO liikmelisuse „jää peale panek“ aitaks luua silla Venemaaga ja taandada pingeid. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Varem president Obama administratsioonis diplomaadina tegev olnud ja praegu RAND Corporationi vanemanalüütikuna töötav Samuel Charap on </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.ft.com/content/74089d46-abb8-4daa-9ee4-e9e9e4c45ab1" style="color: #954f72;"><span lang="ET">veendunud</span></a></span><span lang="ET">, et kuna NATO liikmesriikide seas ei ole konsensust Ukrainale liikmestaatuse andmisel, siis võiks seda ka kõva häälega välja öelda. Charap põhjendab seda väitega, et NATO piiras oma tegevust 1996. aasta deklaratsiooniga (kolme „ei“ deklaratsioon – ei ole kavatsust, ei ole plaani ning ei ole vajadust), kui lubas mitte paigutada tuumarelvi uutesse liikmesriikidesse. „Kui see reaalsuse teadvustamine hoiab ära konflikti, mis võiks hävitada Ukraina ja destabiliseerida Euroopa, siis see (Ukraina liikmelisustaotluse külmutamine – M.M.) näib väikese hinnana, mida maksta,“ kirjutab Charap.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Münchenliku rahustamispoliitika eestkõnelejatele Charapile, Grahamile ja teistele on vastukaaluna kirjutatud kümneid arvamusi, millest kõige värskemana tõstaks esile Frankfurter Allgemaine Zeitungi (FAZ) kolumnisti Konrad Schulleri </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/putin-will-nicht-nur-die-ukraine-hegemonie-ueber-ganz-europa-17732093.html" style="color: #954f72;"><span lang="ET">arvamust</span></a></span><span lang="ET">: „Venemaa ei ole partner, vaid hegemoon. Diktatuurid ei saa demokraatiaid naabritena käsitleda, sest see viib vabaduse laienemise suunas. Diktatuurid on majanduslikult sageli nõrgad, mistõttu vajavad nad teiste üle sõjalist domineerimist. Diktatuurid vajavad võitu.“ <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Rumeenia juurtega Schulleril on õigus. Venemaa kui totalitaarse riigi katsetele lõhkuda ja lammutada aastakümneid toiminud julgeolekusüsteemi vabas ja demokraatlikus Euroopas tuleb anda selge ja põhimõtteline vastus. See eeldab esmalt kõige süütumat sammu. Tuleb lõpuks ometi hakata asju nimetama nende õigete nimedega. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Prantsuse julgeolekuanalüütik Nicolas Tenzer lõpetab oma suurepärase </span><span lang="EN-GB"><a href="https://tenzerstrategics.substack.com/p/why-the-west-failed-on-ukraine" style="color: #954f72;"><span lang="ET">analüüsi</span></a></span><span lang="ET"> Lääne poliitika senisest läbikukkumisest Ukraina suunal sõnadega, mis kehtivad täiel määral ka Lääne Venemaa poliitikast rääkides: „Lääne liidrid peavad lahkuma illusioonide maailmast. Platonist alates teame, et koopast lahkumine on riskantne. Kuid veelgi tähtsamad on tõe eiramisega seonduvad ohud“. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Moskvale tuleb kindlas kõneviisis selgeks teha, et selline bandiitlik väljapressimine, mida Venemaa ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena praegu teeb, on rahvusvahelist julgeolekut sügavalt lõhestav ja tervikuna ÜRO harta põhimõtteid õõnestav. Mitte ühelgi riigil, eriti aga autoritaarsel Venemaal, ei saa olla õigust hegemooniale või vetoõigust Euroopa julgeoleku kujundamisel. Meie kontinendi julgeolekuarhitektuur on ajas hästi vastu pidanud ning pole mingit sisulist põhjust seda muuta. See, et Venemaa on demokraatliku arengu teelt eemaldunud totalitaarsuse suunas, ei saa olla põhjuseks vaba maailma enesekaitse hävitamiseks. See on ka vastuseks Müncheni julgeolekukonverentsi juhile ja tuntud Saksa diplomaadile Wolfgang Ischingerile, kes eelmise aasta lõpul </span><span lang="EN-GB"><a href="https://securityconference.org/en/news/full/russia-nato-and-us-oped-ischinger/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">kirjutatud arvamuses</span></a></span><span lang="ET"> heitis NATOle ette Venemaa hoiatuste eiramist 2008. aastal Bukaresti tippkohtumisel.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Kui Venemaa praeguse juhtkonna üks mõjukamaid liikmeid, endine FSB direktor Nikolai Patrušev kirjeldab olukorda suhetes Läänega kui Külma sõja jätkumist, siis tuleb ka Läänel lõpetada illusoorne lootus ilusate sõnade ja pidevate järeleandmistega pingeid lõdvendada, vaid hästi läbimõeldud ja mitmekihilise strateegiaga Venemaale vastu seista. Strateegia aluseks võiks olla NATOs juba aastakümneid tagasi Belgia toonase välisministri </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/how-the-harmel-report-helped-build-the-transatlantic-security-framework/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">Pierre Harmeli esitatud mudel</span></a></span><span lang="ET">: nii palju usutavat heidutust läbi poliitilise ja sõjalise tugevuse ja ühtsuse kui vaja ning nii palju valmidust dialoogiks kui võimalik.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Lääne, eriti NATO riikide ühtsus omab praeguses olukorras eriti suurt tähendust. NATO-Vene Nõukogus näitasid kõik 30 liitlast ühist hoiakut. Kui Venemaa lootis sealt mõrasid leida, siis ta pidi pettuma. Kuid ühtsuse tegelik tugevusproov ilmneb tegudes – valmisolekus Venemaa agressiooni vastustada, kindlameelsuses oma liitlasi kaitsta ning toetada demokraatlikke partnereid nagu Ukraina.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kuivõrd Venemaa agressiivsel välispoliitikal on sügavad juured ja impeeriumi inerts ei peatu sõrmenipsust, tuleb Läänel oma pikaajaliste huvide kaitsmisel olla valmis suhete halvenemiseks. Tuleb loobuda ettekujutusest, et Venemaa vastab heale tahtele samaga. Parim näide sellest oli Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrelli eelmise aasta visiit Moskvasse, kui Venemaa külaliselt avalikult vaiba alt tõmbas. Borrell läks Moskvasse usaldust looma, kuid naases Venemaa retooriliste jalahoopidega. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Euroopa Liit ja NATO peaksid uue Vene strateegia elemendid sõnastama just praegu valmivates dokumentides (Strateegiline kompass ja Strateegiline kontseptsioon), et seejärel juba taktikalistele sammudele keskenduda. Venemaa hindab tegelikult kollektiivse Lääne sõjalis-poliitilist heidutusjõudu väga kõrgelt, mistõttu peaksid pealinnad olema enesekindlad ja veenvad ka Venemaale oma strateegiliste eesmärkide lahti seletamises. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa peab teadma, kust jooksevad Lääne punased jooned ning mis on nende ületamise hind. Tegelikkuses on need jooned juba ületatud, sest iseseisva riigi territooriumi okupeerimine (Gruusia, Ukraina) ja illegaalne annekteerimine (Krimm) on rahvusvaheliste normide, õiguse ja lepete (Budapesti memorandum) jäme rikkumine, millele reeglitepõhisest korrast hoolivad riigid ei saa ükskõikselt reageerida. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Selleks, et mõjutada Venemaad oma agressiooni lõpetama, tuleb Läänel tegutseda nüüd ja kohe. Eeskätt puudutab see heidutuse kasvatamist NATO idatiival, sealjuures Balti riikides. Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaksid kiiremas korras süvendama NATO raames kaitsealast koostööd ning töötama sõjalist mobiilsust takistada võivate juriidiliste tõkendite eemaldamise nimel. Ülioluline on USA kaitseabi kiire kasutuselevõtt ning Balti Kaitseinitsiatiivi edasise rahastuse kasvatamine vähemalt 200 miljonile dollarile aastas. Sellel aastal saavad kolm Balti riiki USAlt abi 150 miljoni dollari ulatuses. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Kuna Venemaa agressiooni olulisimaks sihiks on demokraatliku Ukraina hävitamine, tuleb lääneriikidel selle katastroofi ärahoidmiseks võimalikult kiiresti ja usutava heidutusena mõjuvana tarnida Kiievile vajaminevat kaitserelvastust. Ukrainal on küll Euroopa </span><span lang="EN-GB"><a href="https://www.19fortyfive.com/2022/01/putin-is-not-stupid-this-expert-spent-182-days-on-the-russia-ukraine-battlefields/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">võitlusvõimelisem armee</span></a></span><span lang="ET">, kuid Venemaa rünnakuohu tõrjumiseks on vaja täiendavat abi. Eeskätt on vaja Ukrainale saata suuremas koguses tankitõrjerelvastust (seni tarnitud 120 Javelin-tüüpi raketiseadeldisest piisab vaid Donbassi suuna katteks) ja täiendada nende õhutõrjevõimekust (Stinger raketid). Kuna mitmed lääneriigid, sealhulgas Saksamaa keelduvad Ukrainale Venemaa kartuses relvade tarnimisest, peavad initsiatiivi hoidma ameeriklased. Euroopa Liidu sõjalise treeningmissiooni käivitamine Ukrainas annaks samuti väga olulise heidutava signaali. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ukrainale relvaabi andmine ei ole sündmuste eskaleerimine, vaid tõkendheidutuse tekitamine. Krimmi loovutamisega või Ukraina NATO suuna blokeerimisega, nagu mõned analüütikud soovitavad, sõja laienemist ära ei hoia. Reaalse kaitseabi andmisega on see aga palju tõenäolisem. Ukrainale tuleb täna näidata mitte ust, vaid teekonda, kuidas saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks<b>.</b> Kuna maailmas on demokraatia olnud viimased tosin aasta pideva surve all, siis ei tohi ühelgi lääneriigil vaatamata autoritaarse Venemaa ähvardustele olla luksust öelda ei demokraatliku Ukraina pürgimustele vaba maailma täieõiguslikuks liikmeks. Need, kes tegelikult Euroopa julgeolekust hoolivad, peavad seisma vabade ja demokraatlike riikide kaitsel. Ukraina langemine mõjutaks kogu kontinendi julgeolekut väga negatiivselt ja suunaks Venemaa edasise surve otse NATO riikide vastu. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ukraina peaks praegu olema Lääne diplomaatide ja poliitikute peamine reisisiht. USA võiks oma sisemised protseduurid kiiremini lõpule viia ning Kiievisse (nagu ka Tallinnasse ja veel mõnda liitlasriiki) uue suursaadiku saata. Rahvusvahelistes organisatsioonides peaks Venemaa tunnetama püsivat survet oma kohustustest kinnipidamiseks, sealhulgas ka siseriiklike poliitiliste repressioonide lõpetamiseks. Vajadusel tuleb tõsiselt kaaluda Venemaa sobivust näiteks Euroopa Nõukogu liikmesriigiks. Hääleõiguse peatamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees oleks miinimum, mida teha. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Euroopa riigid peaksid energiakriisi harjal lõpuks ometi kokku leppima gaasitarnete diversifitseerimises, selleks kiirelt täiendavaid investeeringuid eraldades. Venemaa võimalusi kasutada torupoliitikat oma geopoliitilise survevahendina tuleb minimiseerida, sealhulgas näiteks Nord Stream 2 torujuhtme käikulaskmine peab olema otseses sõltuvuses nii Euroopa Liidu kui Saksamaa reeglitest ja sellest, kas Venemaa on nõus agressiooni Ukraina vastu lõpetama või mitte.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></p><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;">Venemaa võib praeguses suhete kriisis Läänega loota sellele, et nende korrumpeeriv ja luurealane mõjutustegevus Lääne pealinnades on loonud pinnase Moskvale soodsa poliitika levimiseks. Ajaloos on selliseid episoode mitmeid, sealhulgas näiteks Nõukogude Liidu väga edukas tegevus president Roosevelti mõjutamisel Teise maailmasõja ajal. Samuti võidakse Moskvas ekslikult arvata, et Afganistanist taandunud USA ja tema liitlased ei soovi uude konflikti sekkuda ning on seetõttu valmis järeleandmisteks. Ometi on just demokraatia tugevus see, et valitsused vahetuvad ning mõjutustegevusel võib olla üksnes lühiajaline mõju. Viimast pole lõpuni võimalik vältida (Gerhard Schröderi näitel), kuid just liitlaste ühise strateegia nimel tehtav koostöö tagab selle, et Venemaal ei õnnestu võimalikke nõrku lülisid enda kasuks pöörata.</span></span><div><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></div><div><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;"><i>Analüüs ilmus veebiväljaandes <a href="http://Edasi.org">Edasi.org</a>.</i></span></span></div>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-22266232931504689472022-01-16T11:06:00.003+02:002022-01-16T11:14:17.491+02:00KAS IDA JA LÄÄNE VAHEL ON KERKIMAS UUS RAUDNE EESRIIE?<p><span style="font-family: georgia; text-align: justify;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhugjugWz6XchWIh7iyVB_LdfG96qe3mFEO-uoOBVYgXL7II36k8-PsPtYVTzDiMxdLMMYyjwElPs2uee6CohkBbfi8Qgy96_bO38dc7OyXJBdEk6LH83tuJcKaz_e6Cl4-5ftZchIHFSo1VZxpANc-e02yAyDBu_Piuuhm1wyXlqUFXmZBLg=s1200" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="630" data-original-width="1200" height="210" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhugjugWz6XchWIh7iyVB_LdfG96qe3mFEO-uoOBVYgXL7II36k8-PsPtYVTzDiMxdLMMYyjwElPs2uee6CohkBbfi8Qgy96_bO38dc7OyXJBdEk6LH83tuJcKaz_e6Cl4-5ftZchIHFSo1VZxpANc-e02yAyDBu_Piuuhm1wyXlqUFXmZBLg=w400-h210" width="400" /></a></div><br />Läänes imestatakse, et Venemaa nõuab tagasi kontrolli endisaegse impeeriumi üle, nõuab sõnaõigust<span style="font-family: georgia; text-align: justify;"> </span><span style="font-family: georgia; text-align: justify;"> </span><span style="font-family: georgia; text-align: justify;">Euroopa julgeolekupoliitikas ja manipuleerib gaasitarnetega. Seda kõike võis näha ja tajuda sisuliselt kohe pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Venemaa strateegia ja tegevus on olnud sarnased nii Jeltsini kui Putini ajastul.</span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Samal ajal on aga Lääne suurriigid elanud lootuses, et Venemaa on muutumas ja aktsepteerib uusi lääneriikide seatud mängureegleid. See oli mõistetav 1990. aastatel, kui USA mõjuvõim maailmas oli tipus ning</span><span style="font-family: georgia;"> </span><i style="font-family: georgia;">fukuyamalikus </i><span style="font-family: georgia;">pettekujutelmas ajaloo lõpust võeti Euroopas kuhjaga välja rahudividende. Jagamatu ja ühtne Euroopa näis teostunud tõsiasjana.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">See oli aeg, kui USA president Bill Clinton võis rahulikult öelda Venemaa presidendile “ei”, kui Jeltsin soovis keelata NATO laienemise Balti riikidesse. See juhtus 1997. aasta märtsis Helsingi tippkohtumise käigus. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa sõdis kurja sõna ja ähvardustega ka Balti riikide võimaliku liikmelisuse vastu NATOs. Mäletan mitmeid intervjuusid, mida 1990. aastate keskel Postimehe ajakirjanikuna Moskvas tegin, kus otsesõnu öeldi, et kui peaks tekkima oht NATO laienemiseks Baltikumi, okupeerib Venemaa Eesti, Läti ja Leedu. Kurjemad lubadused ähvardasid meid kõiki Siberisse saata. Ehk siis ei midagi erinevat 1940. aastate praktikast. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Toona ei võetud neid ähvardusi liiga tõsiselt, sest Venemaal puudus jõud oma sõna maksma panemiseks. Impeeriumi lagunemist peatati verise sõjaga Tšetšeenias. Kuid lootus, et 1997. aastal sõlmitud NATO-Venemaa suhete alusakt lõpetab vana vimma ja loob eelduse stabiilse julgeolekukeskkonna hoidmiseks Euroopas, kukkus kiirelt läbi. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kosovo konflikt 1999. aastal näitas, et mingit leppimist ei tule. Venemaa tundis Serbia liitlasena ennast puudutatuna ja keeras NATOle kiirelt selja. Balti riigid lasti küll pika hambaga liituma, kuid Gruusia ja Ukraina NATOga ühinemise vastu on sõtta mindud.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Minu arvates võtab kõige paremini lääneriikide olematu strateegia Venemaa suunal kokku Angela Merkeli endine välisnõunik Christoph Heusgen, kes hiljuti ajakirjale Der Spiegel antud intervjuus ütles: “Ta (Merkel – M.M.) võttis alati arvesse, mis oli vastuvõetav Venemaale”. Ta meenutas uhkusega, kuidas Merkel seisis 2008. aasta aprillis Bukaresti tippkohtumisel vastu NATO liikmelisuse teekaardi andmisele Gruusiale ja Ukrainale. Selle tulemusel nägi Venemaa võimalust ja ründas augustis Gruusiat.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa ja Lääs elavad kahes eraldi maailmas tegelikult juba väga pikka aega. Teravaim vastasseis algas enamlaste riigipöörde järel 1917. Nähtavaid ja nähtamatuid eesriideid on selle aja jooksul kerkinud mitmeid, süngeim nendest oli koos Natsi-Saksamaaga Euroopa jagamine aastatel 1939-40. Raudse eesriide langemine Euroopas 1989. aastal ei suutnud paraku lahendada olulisemat probleemi. Erinevalt Ida- ja Kesk-Euroopa riikide vabanemisest nägi Venemaa selles suurt kaotust ja geopoliitilist katastroofi. Kontinentaalimpeeriumi pikk traditsioon, kus inimeste meeled olid aastakümnetega mürgitatud võltsitud ajalookäsitluse ning demokraatliku maailma vihkamisega, sai pärast ajutist kohmetumist Nõukogude Liidu lagunemise järel taas pealiiniks. Venemaa kunagine välisminister Andrei Kozõrev on oma memuaarides kirjutanud, kuidas sisuliselt juba 1992. aasta kevadel oli Läänt vaenav <i>deržaava</i>-poliitika tagasi. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">See näitas kätte suuna, kuhu me tänaseks oleme välja jõudnud. Kas ajalugu vihjab meile, et uus raudsevõitu eesriie on taas kerkimas? Me oleme sellele ilmselt lähemal, kui oskaksime arvata. Pole lootust, et Venemaa muudaks lähiajal oma agressiivset välispoliitikat leebemaks. Samuti on võimatu, et NATO tuleks vastu Venemaa nõudmistele sisuliselt vabatahtlikult laiali minna. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Mis on lahendus? Sõja laienemine Ukrainas või hoopiski läänemaailma tõsine kollektiivne heidutus? Mõlemal juhul näib möödapääsmatuna suhete järsk halvenemine. Lootus rahustamispoliitika õnnestumisele oleks pettekujutelm. Üks on selge – Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja vabaduse hinnaga pole võimalik saavutada püsivat rahu Euroopas.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ukraina loovutamisel Venemaa mõjusfääri, kui kellelgi üldse peaks midagi sellist pähe tulema (ka lootus nn soometamisele pole mingi lahendus), oleks lääneriikidele vaid negatiivsed järelmõjud. See ei peataks Venemaad, vaid lisaks Kremlile üksnes enesekindlust “ajaloolise ebaõigluse” (impeeriumi lagunemine) tagasipööramisel. USA diplomaatiat jälgib teraselt ka Hiina, kes hindab seeläbi oma võimalusi näiteks Taiwani suunal. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eestile ja teistele Balti riikidele koos Poolaga on praegusel ajahetkel eriti oluline kokku hoida ja oma diplomaatiat koordineerida usutava heidutuse tõstmisel. Me peame tegema kõik, et kui uus eraldusjoon peakski meist sõltumata Euroopas tekkima, siis seekord jääb ta meist ida poole. </span><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><o:p></o:p></span></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-63875505325020346012021-12-06T20:23:00.005+02:002021-12-06T20:24:23.624+02:00PUTIN VALMISTUB UKRAINALE SURMAHOOPI ANDMA<p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoS29aDiiAnhNeERiZuyWxInelAHkmq0O_HICI3AllmkliF4SG5T84fOrVVVajlBLKCH36wliVRiisFdHD3MNcopUsjbOWrvjscD7xLa8XdI8YYU-sApcxv41TRnSRqpeD_SG5/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="774" data-original-width="1200" height="258" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoS29aDiiAnhNeERiZuyWxInelAHkmq0O_HICI3AllmkliF4SG5T84fOrVVVajlBLKCH36wliVRiisFdHD3MNcopUsjbOWrvjscD7xLa8XdI8YYU-sApcxv41TRnSRqpeD_SG5/w400-h258/FEsnCRhXoAEHUt8.jpeg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br /><div style="text-align: justify;">Putin valmistub andma demokraatlikule Ukrainale surmahoopi. Sõnades on ta seda juba korduvalt teinud. Krimmi annekteerides ja Donbassi rünnates on ta näidanud, et tuhanded kaotatud inimelud on tühised ohverdused Vene impeeriumi taastamise nimel. Ukraina läänemeelse kursi likvideerimine ning riigi allutamine Kremli tahtele või tükeldamine on kriitilise tähtsusega Venemaa juhtkonna ammu seatud strateegilistes eesmärkides.</div></span><div><span style="font-family: georgia;"><br /></span><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Ameerika Ühendriikide luureteenistustel on väidetavalt olemas </span><span lang="EN-US"><a href="https://www.militarytimes.com/flashpoints/2021/11/20/russia-preparing-to-attack-ukraine-by-late-january-ukraine-defense-intelligence-agency-chief/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">informatsioon</span></a></span><span lang="ET">, mille kohaselt on Venemaa valmis lähenevatel talvekuudel (eeldatavalt jaanuari lõpus või veebruari alguses) Ukrainat lisaks poliitilisele, majanduslikule ja informatsioonilisele survele ka senisest laiaulatuslikumalt sõjaliselt mõjutama. Avalikkusele teadaoleva informatsiooni kohaselt näevad Putini võimalikud plaanid ette erioperatsioone ja sõjalisi rünnakuid, mille eesmärgiks võib olla Ukraina juhtkonna neutraliseerimine ning suurema osa Dnepri idakalda ja Odessa piirkonna hõivamine.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Olukorra tõsidusele viitavad ameeriklaste üheselt mõistetavad signaalid nii liitlastele, avalikkusele kui ka venelastele. USA riigisekretär Antony Blinken on mitmes </span><span lang="EN-US"><a href="https://edition.cnn.com/2021/11/10/politics/blinken-ukrainian-presser/index.html" style="color: #954f72;"><span lang="ET">intervjuus</span></a></span><span lang="ET"> öelnud, et Washingtonile teeb muret Venemaa relvajõudude ebatavaline liikumine Ukraina piiridel ning nende valmisolek laiendada sõjalist invasiooni Ukraina vastu. CIA direktor William Burns käis hiljuti Moskvas, et keelitada Venemaad oma plaanidest loobuma. Kremli tuim vastus Burnsile aga pigem süvendas kartusi, et Venemaal on rünnakuplaanidega tõsi taga. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa propaganda on viimasel ajal massiivselt ette võtnud Ukraina juhtkonna valimatu mahategemise ning kogu riigi tühistamise, luues vaatajates ja kuulajates pinnase “fašistliku režiimi” hävitamise möödapääsmatusest. Vastase dehumaniseerimisele järgneb sageli vaid üks samm – sõda. Sõjahüsteeria on juba nii suur, et telekanali NTV läbiviidud küsitluses leidis 53 protsenti vaatajatest, et sõda Venemaa ja Lääne vahel juba käib, ning 34 protsenti lisas, et Lääs valmistub sõjaks Venemaaga. Vaid 13 protsenti arvas, et terve mõistus võidab.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Seda pinnast on ette valmistatud juba ajast, mil paljuski tänu Ukraina meelekindlusele varises kokku Nõukogude impeerium. See sündmus on jätnud Putinile ja tema tööandjale, KGB korporatsioonile, senini veritseva haava. Juba 1991. aasta sügisel oli toonane Venemaa juhtkond väga lähedal sõjaliselt sekkuma, et sundida Kiievit iseseisvuskavatsustest loobuma. Siis aga oli Venemaa veel nõrk ning president Boriss Jeltsin vajas demokraatliku maailma finantstuge. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Ekslik oleks arvata, et Ukraina tühistamine on vaid </span><span lang="EN-US"><a href="http://en.kremlin.ru/events/president/news/66181" style="color: #954f72;"><span lang="ET">Putini</span></a></span><span lang="ET"> või </span><span lang="EN-US"><a href="https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/medvedev-echoes-putins-dangerous-ukraine-obsession/" style="color: #954f72;"><span lang="ET">Medvedevi</span></a></span><span lang="ET"> isiklik kinnisidee. </span><span lang="ET">Ukrainat on Venemaaga ühte arvanud nii demokraadid kui padušovinistid. Juba 1991. aasta sügisel ütles Putini toonane ülemus, Peterburi linnapea ja Venemaa demokraatide üks liidreid Anatoli Sobtšak ukrainlastele, et “ärgu nad isegi mõelgu Venemaast eraldumisele, sest me oleme üks tervik”. 20. novembril 1996. aastal ütles näiteks president Jeltsini välispoliitikanõunik Dmitri Rjurikov, et Ukraina on pigem ajutine nähtus. Moskva kunagine mõjukas linnapea Juri Lužkov korrutas 1990. aastatel aga kui papagoi, et Sevastoopol ja kogu Krimm peavad kuuluma Venemaale.</span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Putinit juhib kindel veendumus, et ukrainlased on “osaks Vene tsivilisatsioonist, mis on laotunud laiali Karpaatidest Kamtšatkani”. Kaks aastat enne Krimmi annekteerimist hoiatas Putin sõjaga neid, kes püüavad Venemaad ja Ukrainat lahutada. “Me elasime koos sajandeid. Koos me triumfeerisime kõige õudsemates sõdades. Ja me jääme koos elama. Ja nendele, kes tahavad meid lahutada, ütlen ainult ühe asja: see päev ei tule kunagi,” on Putin kirjutanud. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">Nüüd näib olevat kätte jõudmas päev, mil Putin tunnetab kriitilise otsustushetke lähenemist. </span><span lang="ET">Carnegie Moskva Keskuse direktor </span><span lang="EN-US"><a href="https://carnegiemoscow.org/commentary/85827" style="color: #954f72;"><span lang="ET">Dmitri Trenin sõnul</span></a></span><span lang="ET"> on Putin jõudnud arusaamisele, et Lääs mõistab üksnes jõu keelt. Seepärast on Venemaa välispoliitika üha enam sirutamas kätt sõjaliste vahendite järele, kui jutt on suhetest USA või NATOga. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET">18. novembril pidas Putin </span><span lang="EN-US"><a href="http://en.kremlin.ru/events/president/news/67123" style="color: #954f72;"><span lang="ET">karmisisulise kõne</span></a></span><span lang="ET"> Venemaa välisministeeriumis. Putin rõhutas, et “Ukraina sisekriis (Venemaa tüüpiline võltsnarratiiv, millega eiratakse iseenda agressiooni Ukraina vastu – M.M.) on meie jaoks üks kõige teravamatest ja tundlikumatest küsimustest, mis on siiani jäänud lahenduseta. Ukraina on demonstratiivselt jätnud täitmata Minski kokkulepetes ja Normandia formaadis võetud kohustused. /.../ Kahjuks järgivad Saksamaa ja Prantsusmaa Kiievi praeguse juhtkonna kurssi Minski lepete demonteerimiseks, mis on viinud kõnelused ja olukorra lahenduse tupikusse.”<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Putin jätkas: “Meie Lääne partnerid halvendavad olukorda tarnides Kiievile kaasaegset surmavat relvastust (sic! Türgi droonid Bayraktar, USA kaitserelvastuse tarned, Ühendkuningriigi abi mereväe tugevdamiseks – M.M.), viivad läbi provokatiivseid sõjaväeõppusi Mustal merel ja teistes regioonides meie piiridel. Mustal merel lendavad strateegilised pommitajad, mis kannavad väga tõsiseid relvi, vaevalt 20 kilomeetri kaugusel meie riigipiiridest”. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Ja siis järgnes hoiatus: “Me oleme korduvalt väljendanud oma muret nende asjade üle ja rääkinud punastest joontest, aga loomulikult, me mõistame, et meie partnerid on selles mõttes omapärased, et neil on väga – kuidas pehmelt öeldagi – pealiskaudne lähenemine meie hoiatustele punaste joonte kohta.” Putin tuletas meelde, et Venemaa on alati suhtunud kriitiliselt NATO laienemisse ja leidis, et Lääs on “totaalselt ignoreerinud” Moskva hoiatusi.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa president ütles seepeale muigega huulil, et lääneriigid peavad jääma pikaks ajaks pingeseisundisse, mis hoiaks neid eemal mingi konflikti algatamisest meie läänepiiridel. Välisminister Lavrovile andis ta aga retooriliselt korralduse tagada Venemaale pikaajaliste julgeolekugarantiide saavutamise Venemaale, et Moskva ei peaks pidevalt mõtlema selle peale, mida toob homne päev.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #020c22;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #020c22;"><span style="font-family: georgia;">Kuidas tõlkida rahvakeelde seda Putini hirmutavat kõnet ja miks on Venemaa president just nüüd otsustanud suhteid Ukraina ja Läänega maksimaalselt eskaleerida? Putini Venemaa punaseks jooneks suhetes Läänega on nende kunagise impeeriumi piirid, eriti aga kõik Valgevene, Ukraina ja Lõuna-Kaukaasia geopoliitilist kuuluvust puudutav. Autoritaarne Venemaa lihtsalt ei saa lubada iseenda eksistentsi kindlustamiseks Lääne mõjujõu kasvamist endise impeeriumi võtmepiirkondades. Sõltumata siis tõsiasjast, et sealsed elanikud on avaldanud soovi liituda euroatlandi julgeolekuruumiga. Selle takistamiseks ollakse Kremlis valmis kasutama kõiki vahendeid kuni sõjani välja.<o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: #020c22;"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="ET" style="color: #020c22;">21. novembril 2011 külastas toonane Venemaa president Vladimir Medvedev kurikuulsa 58. Armee peakorterit Vladikavkazis. </span><span lang="ET">Selle armee üksused olid olnud juhtrollis nii Ťsetšeenia sõdades kui ka agressioonis Gruusia vastu. Just Gruusia sündmusi meenutades ütles Medvedev siis veendunult: “Kui me oleks 2008. aastal kõhelnud, oleks geopoliitiline olukord täna teine ja riigid, mida taheti kunstlikult tirida Põhja-Atlandi allianssi, oleksid täna ilmselt seal”. Medvedev lisas siis, et “</span><span lang="ET" style="background-color: white;">mõnele meie partnerile, kaasa arvatud Põhja-Atlandi alliansile oli see signaaliks, et enne alliansi laienemisotsust peaks see mõtlema geopoliitilisele stabiilsusele. Ma pean seda 2008. aasta arengute peamiseks õppetunniks”.</span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p><p style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">2014. aastal alustas Venemaa sõjalist rünnakut Ukraina vastu selleks, et teha võimatuks Kiievi lähenemine NATOle ja Euroopa Liidule. Sõda kestab juba kaheksandat aastat, kuid Venemaa pole ikka saavutanud oma peamist eesmärki. Ukraina rahvas pooldab oma enamuses riigi liitumist NATO ja Euroopa Liiduga. Moskva poliitiline ja majanduslik surve ei ole sundinud Ukraina võime järeleandlikkusele. Putin võib tunnetada, et tema jaoks hakkab võimaluste aken Ukraina uueks allutamiseks sulguma. <span style="color: #020c22;"><o:p></o:p></span></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Seepärast näeb ilmselt Putini plaan ette kahetasandilist lähenemist. Esiteks üritatakse rahvusvaheliselt tekitada tuumasõja-hõnguline olukord (Valgevene piirikriis, Euroopa energiakriis, Bosnia ja Hertsegoviina võimalik lagunemine, Vene-NATO suhete kokkuvarisemine), mis sunniks lääneriike läbirääkimiste laua taha uue nn Jalta leppe sõlmimiseks. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa ütleb, et kui Lääs ei taha sõda Venemaaga, siis olgu valmis leppima Euroopa uue jagamisega. Moskvas unistatakse, et Lääne liidrid annaksid Venemaale selged julgeolekugarantiid – Ukrainat (ega ka Gruusiat või Moldovat) ei võeta kunagi NATO ega Euroopa Liidu liikmeks, tühistatakse sanktsioonid, tunnustatakse Lukashenka režiimi, tuumarelvi ei liigutata Venemaale lähemale senisest asukohast Bücheli sõjaväelennuväljal (Saksamaa) ning loobutakse NATO liitlasvägede kohalolekust Balti riikides ja Poolas. See oleks Kremlile muidugi unistuste diil, kuid sellist garantiid ega kokkulepet pole Lääs valmis andma. Praegu ei ole ei 1939. ega ka mitte 1945. aasta.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Seega on reaalne võimalus, et Venemaa haarabki uuesti sõjanuia järele ning ründab Ukrainat Kiievi alistamise nimel. Venemaa üks esipropagandiste ja endine kindralstaabi ohvitser Igor Korotšenko ütles hiljuti ähvardavalt, et “Poolast ja Ukrainast koputatakse Kolmanda maailmasõja uksele. Meie sõjarusikas peaks olema iga Lääne poliitiku silme ees, kes lubab endale russofoobseid väljaütlemisi”. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Selles olukorras on Läänel vaid üks tõsiseltvõetav alternatiiv: olla valmis Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamise nimel rakendama viivitamatult kõiki vajalikke diplomaatilisi ja kaitsepoliitilisi heidutusmeetmeid, et sundida Putinit loobuma katastroofilisest nupuvajutusest. Veel ei ole hilja, et vältida dramaatiliste sündmuste eskaleerumist. Venemaa sõjaähvardustele tuleb vastata mitte münchenliku rahustamispoliitikaga, vaid kindlameelselt demokraatliku Ukraina kaitsel seismisega. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><i>Arvamus ilmus veebiväljaandes Edasi.org</i></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><b><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman", serif;"><o:p></o:p></span></b></p></div>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-14039307868035924522021-10-29T00:05:00.001+03:002021-10-29T00:08:56.525+03:00BALTIC COOPERATION IN A CHANGING WORLD<p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: left;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgta1GOpZjvh98JlcITMTifVB3H4wlwZUUNrTiJ8mx18-3ldeXjIVVWNFIJ6KS-mG7k2jBPULhqqwSyO_lVLoO9F4VbaNCDXnXqrw6UCuAc2u8ECOx2pM5TI5y7u_jB32uqOEBn/s1421/730BFB9C-AA00-4F9E-B95B-3F96348329DF_1_201_a.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="765" data-original-width="1421" height="215" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgta1GOpZjvh98JlcITMTifVB3H4wlwZUUNrTiJ8mx18-3ldeXjIVVWNFIJ6KS-mG7k2jBPULhqqwSyO_lVLoO9F4VbaNCDXnXqrw6UCuAc2u8ECOx2pM5TI5y7u_jB32uqOEBn/w400-h215/730BFB9C-AA00-4F9E-B95B-3F96348329DF_1_201_a.jpeg" width="400" /></a></div><br />On 23 August 1989, as a young history student, I was standing with my university mate Urmas in the Baltic Way on the Estonian-Latvian border, completely unaware of the enormous energy field I was connecting myself to. It was simply impossible to grasp the extent of the event or its international and historical significance at the time, on that gravel road among the fields and woods of Lilli. I still get goosebumps today when I think that it took only three weeks of planning to bring together over one million people and form a human chain over 600 kilometres long through the three occupied countries.</span><span style="text-align: left;"> </span></span></div><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">The Baltic Way took place exactly 50 years after the signing of the secret Stalin-Hitler Pact (the M</span><span style="font-family: georgia;">olotov Ribbentrop Pact – MRP) which triggered World War II. The disintegration of the world order in the aftermath of the Treaty of Versailles and the consequent international catastrophe cast Estonia, Latvia, and Lithuania into a struggle for survival which lasted for several decades. This painful experience and the inability of the pre-war diplomacy to find a larger common ground created a deep conviction in all three of us that it was impossible to remain neutral next to Russia. </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">While before the 1930s the three Baltic states had come from very different historical backgrounds and the roots of their democracies were at different depths, the MRP and the Soviet occupation bound us together. The Baltic Way symbolised the objectively inevitable intimacy between three small countries and nations, and this laid the foundation for the close cooperation that continues until today.</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">The race to break out of the grip of the empire ended at the same moment for Estonia, Latvia, and Lithuania. Although Estonia enjoyed a slight advantage in the European Union direction, and Lithuania was submitted to NATO in an expedited manner, we all eventually became Member States of the EU and NATO together in spring 2004. This was one of the best examples of countries of a region transforming to modernity, because despite the internal policy conjuncture we were able to take advantage of a window of opportunity which opened for only a short moment in the turmoil of global events. This success was built on our reputation of unity and cooperation, with assistance from the Western countries in the shape of their diplomatic capital since 1994, when they helped us to get rid of the foreign Russian forces.</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">The climate of the end of history was short-lived for us. In 2008, Georgia’s unfortunate experience drove home to us how nearly we ourselves had avoided a fiasco. Russia occupied one fifth of the territory of an independent neighbouring country just to prevent the enlargement of NATO into the Southern Caucasus region. This took place only four years after the Baltic states had made it to the defence alliance. Had we been even a couple of years slower, we would not be members of the Alliance today.</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">Over the last 30 years, a note of irony has often crept into conversations about Baltic cooperation, or the differences between the three countries have been underlined. But who has never done this in regard to their neighbours? On the other hand, no region in the world is as tightly interlinked or is working together as closely towards similar objectives as the Baltic states. Tallinn, Riga, and Vilnius have no alternatives. And even if they did, the recent history and geography unites us more than any flash-in-the-pan conflicts could divide us.</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;">In policy and diplomacy, it is often interpersonal contacts and personal chemistry that play a key role. Over the years, my communications with my Latvian and Lithuanian colleagues have been a mixed bag. There have been times when the communication has suffered from less than perfect language skills or belonging to different political families. But regardless of this, the three flags are still side by side out in the world, and from afar we are heard to be talking the same talk.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="EN-GB"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">The ongoing corona pandemic has negatively affected diplomacy in many ways, but it has been mostly a uniting factor in the communication between the Foreign Affairs Committees of the Baltic national parliaments. While up to some years ago we relied purely on face-to-face meetings, today we are using communication channels like Signal and WhatsApp, not to mention video conferences, just like the rest of the world. </span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">I guess an excellent personal chemistry at the level of the Chairmen plays a role here as well. Since the beginning of this year, the Chairmen of the Estonian, Latvian, and Lithuanian Foreign Affairs Committees have been in closer and more productive contact than probably ever before. We clicked from the first video meeting. We cut out the empty talk right from the start. From the get-go, we concentrated on actions that we could do together.</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">Although the personal background and political affiliation of each one of us is so different, we are connected by our in-depth knowledge of foreign policy and our will to create a strong common ground. My Lithuanian colleague Žygimantas Pavilionis was a diplomat for 26 years before entering politics, also serving as an Ambassador to the USA. The Chairman of the Foreign Affairs Committee of the Latvian Saeima Rihards Kols is the youngest among us, but his legal knowledge, excellent English skills, and instinctive grasp of the international undercurrents make him a valued colleague. My CV includes journalism and the longest experience in chairing the Foreign Affairs Committee (four terms in 20 years).</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">As soon as the pandemic allowed, we made our first joint visit to Ukraine, including the frontline close to Troitske. This has been followed by joint work trips to Germany, Lithuania, Latvia, France, and Moldova. We combine our forces everywhere, coordinate our messages, and make every effort to strengthen the security of the Baltic states. We have also issued several joint statements (on topics such as Nord Stream 2 or the hijacking of the plane in Belarus), and our excellent personal connections have also convinced our colleagues from Germany, Poland, France, UK, USA, European Parliament, Spain, Italy, Czechia, Sweden, and elsewhere to co-sign with us. After the hijacking of the Ryanair flight, we managed to draft a joint statement and get it fully signed on the same day within the space of a couple of hours.</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">This work has been noticed, although we have been active for only a few months. We have become so inseparable that we jokingly call ourselves the Baltic musketeers. As long as the political reality allows us to work on our positions, we will keep our flags flying high.</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">There is nothing new in the diplomacy of the Baltic states. The three of us have asked for international support and attention from everyone starting with presidents and ending with MPs and diplomats. Of course, this cannot replace the independent foreign policies of each country, but synergy holds power. Estonia, Latvia, and Lithuania sitting behind a single desk presenting their message in a coordinated way is a rare example of regional unity and much appreciated by our allies. </span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">Even if we are sometimes mistaken for the Balkan countries (Donald Trump has been among those who have put their foot in their mouth on this one), we are not letting that stop us from working towards our goals. How would it even be possible any other way to stand for our security than by making sure the countries in the common tactical operative space are engaged in cooperation? The common air policing in the Baltic countries, NATO defence plans, and the crucial joint planning of air defence are the real outcomes of the cooperation so far and in the future.</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">Having said that, as small countries we are each other’s competitors in the best sense of the term. If foreign or domestic policy change gears in one of the three countries, the trickle effect will inevitably be felt in the other capitals. For example, the quicker pace of reforms in Estonia in the 1990s also pushed Latvia and Lithuania to move forward. Lithuania’s recent powerful international visibility also forces Riga and Tallinn to step up their game. Impacts are quick to cross borders, especially if this concerns topics like our energy security or the stability of the whole region.</span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">The era of social media also has its influence on the pace and dynamics of diplomacy, which is why the foreign policy activities of countries sometimes walk one step ahead of information exchange and coordination with partners. Riga and Vilnius did not hide their surprise when President Kersti Kaljulaid made a visit to Moscow. The same can be said about the recent actions of Lithuania regarding China. </span><span lang="EN-GB"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;"><span lang="EN-GB">Just like Estonia could not cope without Latvia, we could also not cope without Lithuania, and vice versa. We will be successful if we stay on each other’s side and adequately judge the cross-border effects of our independent foreign policy decisions. Because we find it so important to walk side-by-side with our Western allies, the pro-active foreign policy of the Baltic states should be harnessed for the benefit of a common and strong allied space. This is particularly important now that the world is again becoming more unstable. </span></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-30241257728695763412021-10-07T10:54:00.001+03:002021-10-07T10:54:10.843+03:00TAIWANI KÜSIMUS JA EESTI JULGEOLEK<p style="text-align: left;"><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOngYemMQsxdXeVcdjHn-CRye9ufjyKvWQDe06aXMj4tZdGMxbkggKsnfFUjxeRRApgcVfELdDnRFeFyO2th1Q8Nmm5dw8maHbtICC-G83897QbykLjGvBoHEREyVxP-M8ysfg/s299/images.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="168" data-original-width="299" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOngYemMQsxdXeVcdjHn-CRye9ufjyKvWQDe06aXMj4tZdGMxbkggKsnfFUjxeRRApgcVfELdDnRFeFyO2th1Q8Nmm5dw8maHbtICC-G83897QbykLjGvBoHEREyVxP-M8ysfg/w400-h225/images.jpeg" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Eesti julgeolek on lahutamatult seotud rahvusvahelise julgeolekuga. Lihtne reegel - mida ebastabiilsem on maailm, seda keerulisem on meie julgeolekukeskkond. Kuna Venemaa pole loobunud oma naabruses piiride nihutamise ideest, aga sõda iseseisva Ukraina hävitamiseks kestab juba enam kui seitse aastat, ning Moskvas nähakse oma julgeolekule sõjalist ohtu vaid NATOs, siis peame valmis olema erinevateks ohustsenaariumiteks. Seejuures võivad need käivituda näiliselt meid mitteohustavate konfliktide tekkel.<span style="text-align: justify;"> </span></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Viimasel ajal on palju juttu olnud Afganistanist, lääneliitlaste ülepeakaela lahkumisest ja Talibani võimuletuleku mõjudest. Afganistani lööklaine rahvusvahelistes suhetes alles raputab. Kuhu see meid kõiki asetab, näitab aeg. Küll on aga selge, et autoritaarsed suurjõud nagu Hiina ja Venemaa võivad tunnetada, et ajaaken on nende strateegiliste eesmärkide elluviimiseks soodsalt valla. Samal ajal kipub meie peamiste liitlaste avalik arvamus hoiduma uuest interventsionismist, mis tõstatab õigustatud küsimuse – kus ja mis piirini on USA ning tema liitlased valmis edaspidi sõjaliselt sekkuma. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Venemaa jätkab Valgevene vaikset desuveräniseerimist ning ootab hetke sõjaliseks või poliitiliseks rünnakuks Kiievi allutamiseks. Eelmise aasta valimisi võltsides läänemaailma tunnustuse kaotanud Lukašenka on seejuures Moskvale kasulikuks tööriistaks hübriidrünnakute korraldamisel ebamugavate naabrite nagu Leedu, Läti ja Poola vastu. Migratsioonirelva kasutamisega on loodud pingefoon, mis kestab juba mitmendat kuud ega näita vaibumise märke. Jätkuvalt püsib piiridel oht valearvestuseks või teadlikuks provokatsiooniks. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kuid kõige ohtlikumad arengud meie julgeolekut silmas pidades pole siiski seotud meie lähiregiooniga. Väidan, et kõige kriitilisemaks mõjutajaks võib nähtavas tulevikus kujuneda Hiina Rahvavabariigi kasvav valmisolek jõuga lahendada niinimetatud Taiwani küsimus. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Tuletan meelde, et alates 1. jaanuarist 1979 on kommunistliku Hiina Rahvavabariigi poliitikaks olnud Taiwani rahumeelne taasühendamine mandri-Hiinaga. Pekingi jaoks on Taiwan lahutamatu osa Hiina territooriumist, mis varem või hiljem saab liidetud mandri-Hiinaga. Seda on ka praegune president Xi Jinping korduvalt kinnitanud, seades päramiseks daatumiks aasta 2049. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Hiina kommunistliku partei sajanda aastapäeva üritusel sellel suvel peetud kõnes ütles president Xi Jinping, et Taiwani taasühendamine on partei „vankumatu ajalooline missioon“ ja see on Hiina inimeste „ühine tahe“. Igasugune rahvusvaheline vastutegevus sellele või ka Taiwani suveräänsuse ja iseseisvuse kaudne toetamine on Pekingile teravaks punaseks jooneks, millele alati järgneb jõuline vastureaktsioon. Xi ähvardas, et iga välismaine jõud, kes julgeb „kiusata, rõhuda või allutada“ Hiinat, leiab „ennast kokkupõrkekursil suure terasest müüriga, mis on rajatud 1,4 miljardi Hiina inimese poolt“.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Xi retoorilist ähvardust saadavad ka Hiina üha agressiivsem välispoliitika, mida me oleme näinud Hongkongi autonoomia lämmatamisel, Austraalia survestamisel, Lõuna-Hiina mere militariseerimisel ja piiripingete kasvatamisel Indiaga või ka äsjane suhete külmutamine Leeduga. Maailma kahe supervõimu – Hiina ja USA suhteid iseloomustatakse täna kui uut Külma sõda, mille kõige ohtlikumaks konfliktiallikaks ongi Taiwani küsimus. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Stanfordi ülikooli ajalooprofessor Niall Ferguson hoiatab, et pärast lääneriikide kaootilist lahkumist Afganistanist võib Peking arvata, et USA avalikkus pole enam valmis mitte millegi eest võitlema. Fergusoni meelest on alati ohtlik, kui potentsiaalne agressor näeb, et aeg tegevuseks on soodne ning selleks on piiratud ajaaken. Nii leiab ta, et võimalik kuum konflikt Taiwani ümber võib lahvatada juba lähitulevikus. Ta viitab sellelegi, et kuna Krimmi annekteerimine Venemaa poolt päädis üksnes USA ja liitlaste sanktsioonidega, siis Hiinas eeldatakse, et võimalikus sõjalises konfliktis Taiwaniga jäävad ameeriklased kõrvaltvaatajaks. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kuigi Hiina ei ole muutnud oma ametlikku poliitikat Taiwani rahumeelseks taasliitmiseks, on retoorika muutunud palju ähvardavamaks ning ka reaalne sõjaline tegevus provotseerivamaks. 2020. aastaks saavutas kommunistliku partei kontrolli all olev Hiina Rahvavabastusarmee (PLA) konventsionaalse valmisoleku vajadusel Taiwan sõjalise rünnakuga ära võtta. Alates eelmisest aastast on märgatavalt kasvanud Hiina sõjaline aktiivsus Taiwani lähistel. Ainuüksi selle aasta esimese kaheksa kuuga on Hiina õhujõud rikkunud enam kui 400 korral Taiwani õhukaitsetsooni, mille piir asub saart mandrist eraldava 160 kilomeetri keskteljel.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Hiina propaganda ähvardab nüüd juba sellegagi, et nende õhujõud peaksid tegema saarest ülelennu. See oleks ilmselge Taiwani suveräänsuse rikkumine, millele Taipei ei saaks reageerimata jätta. Hiina propaganda ähvardabki, et kui Taiwan peaks lennukeid ründama, hävitatakse saare vastupanu ülekaaluka jõuga. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Pekingis ilmselt tajutakse, et Taiwani praegust valitsust ei ole võimalik veenda teesiga „üks riik, kaks süsteemi“. Usaldust sellise Pekingi pakutud valemi suhtes on murendanud Hongkongi autonoomia sisuline hävitamine. Ka on Taipeist kinnitatud, et ollakse valmis kaitsma saare suveräänsust ja demokraatlikku süsteemi. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Siit aga tõusetub peamine küsimus. Kas Taiwani suveräänsuse kaitsel on saare elanikud üksinda või seisab nende selja taga ka USA? Nendel päevadel jõudis avalikkuse ette üllatav informatsioon, justkui oleks hiljuti eksisteerinud võimalus, et presidendivalimised kaotanud Donald Trump oleks võinud kasutada Hiina sõjalist ründamist Taiwani kaitsel enda poliitilistes huvides. Väidetavalt olevat USA staabiülemate ühendkomitee juht kindral Mark Milley kahel korral (30. oktoobril 2020 ja 8. jaanuaril 2021) helistanud Hiina kindralile Li Zuochengile, et hoiatada teda Trumpi võimaliku avantüüri eest. Milley olevat kinnitanud, et USAl ei ole kavatsust Hiinat rünnata. Trump on seda eitanud ja kutsunud Milley suhtes esitama riigireetmise süüdistust. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">See infokild vaid kinnitab, kui terav on Taiwani temaatika maailmapoliitika tipus. Väikseimgi valearvestus võib viia väga ohtlike raputusteni kogu rahvusvahelises julgeolekus ning kogu senises maailmakorralduses. Kui Taiwani saatuse peaks määrama sõjaline konflikt ja sellesse on kaasatud USA koos liitlastega, võib tekkida olukord, kus mingiks ajaks kaotavad kehtivuse kõik senised jõudu piiravad kokkulepped. Just see ongi kõige ohtlikum stsenaarium Eesti julgeolekule, sest liitlaste tähelepanu hajumine ja seotus strateegiliselt üliolulise konfliktikoldega võib avada tee Venemaa agressiivsete plaanide rakendamiseks oma läänepiiridel.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Nii tuleb meie välispoliitika elluviimisel ajada täna tarka diplomaatiat, kus rahvuslikke huvisid realiseeritakse viisil, mis ei vii ohtliku konfliktini ühegi teise riigiga. Vaatamata USA ja Hiina vahelistele diplomaatilistele pingetele on vähetõenäoline, et Washington teeks oma senises poliitikas kannapöörde. Nii nagu Ameerika Ühendriigid ja teised meie liitlased, nii ka Eesti järgib suhetes Pekingiga endiselt „ühe Hiina“ poliitikat. Eesti kinnitas 13. juunil 1994 Lennart Meri allkirjaga ühisdeklaratsioonis Hiinaga, et Eesti Vabariigi valitsus tunnistab, et Hiina Rahvavabariigi valitsus on ainuke seaduslik valitsus Hiinas ja Taiwan on Hiina territooriumi lahutamatu osa. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Lääneriikide ja Hiina suhete edasine areng sõltub muuhulgas ka Pekingi valmisolekust ohjeldada enda ambitsioone ja agressiivsust. Eesti huvides on vältida niigi keeruliste Venemaa suhete kõrvale sama pingeliste suhete tekitamist Hiinaga. Aga nagu me teame, tangot tantsitakse ikkagi vaid kahekesi. </span><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><br /></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"><i>Arvamuslugu ilmus veebiväljaandes Edasi.org</i></span></span></p>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-37406082.post-62916033259355312112021-09-14T12:00:00.005+03:002021-09-14T12:00:57.392+03:00EESTI VÕIKS TÕSISELT KAALUDA SAATKONDA KEENIAS<p><span style="font-family: georgia;"><span style="text-align: justify;"></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: georgia;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbX0liQ000IBM0XatZUomGB3Q82uC_pUHOeqfehP_zgfj3P6nUivUA9zQnylvUcn4oZV1eiPKIbwgJ7DM4inGZgv0mdoDpMP-iXH5RReXOD7ISREK5WyMYHUQVftyg7tVN9eNT/s2048/IMG_6720.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1362" data-original-width="2048" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbX0liQ000IBM0XatZUomGB3Q82uC_pUHOeqfehP_zgfj3P6nUivUA9zQnylvUcn4oZV1eiPKIbwgJ7DM4inGZgv0mdoDpMP-iXH5RReXOD7ISREK5WyMYHUQVftyg7tVN9eNT/w400-h266/IMG_6720.JPG" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: georgia;"><br />Maailma kiire muutumine, rahvusvahelise koostöö ja kaubanduse laienemine ning kriiside globaliseerumine, nagu näiteks pandeemiad, kliimaküsimused või küberjulgeolek, lähendavad ka kaugetel distantsidel asuvaid riike. Seetõttu on loomulik, et Põhja-Euroopas asuv väikeriik Eesti, keda tuntaks maailmas kui digitaalse pöörde eesrindlast, uurib võimalusi oma diplomaatilise missiooni avamiseks Keenias.<span style="text-align: justify;"> </span></span><p></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-family: georgia;">Kuigi Eesti ja Keenia diplomaatiliste suhete rajamisest möödub järgmisel kuul kõigest 20 aastat, ulatuvad meie inimeste esimesed kontaktid misjonitegevuse kaudu juba 19. sajandisse. Kaubavahetus tegi esimesi samme 20. sajandi esimesel poolel, kui Eesti oli 1918. aastal saanud iseseisvaks riigiks.</span><span style="font-family: georgia;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kuid suhete tõeline elavnemine sai alguse alles selle sajandi esimesel kümnendil ning on tõusvas joones jätkunud tänaseni. Selleni on viinud mitmed tegurid. Esiteks on nii Keenia kui paljud teised Aafrika riigid tervikuna tegemas väga kiiret arenguhüpet. Aafrika Liidu koostatud kogu kontinenti haarava strateegilise raamistikku Agenda 2063 eesmärgiks on veidi enam kui nelja kümnendiga kujuneda turvaliseks, majanduslikult õitsvaks ja demokraatlikuks kontinendiks. Lisaks loob uusi rahvasvaheliselt huvipakkuvaid võimalusi 2019. aastal jõustunud vabakaubanduslepe AfCFTA, mis tõukab Aafrika riike senisest suuremale lõimumisele. See kõik on kasvatanud ka Eestis mitmekülgsemat huvi Aafrikas toimuva suhtes, kusjuures teemad varieeruvad diplomaatiast ja majandusest säästva arenguni. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Teiseks on globaliseerunud maailm ja eriti digitaalne revolutsioon loonud täiesti uue keskkonna majandussuhete edendamiseks. Näiteks Nairobiski jagamisteenuseid pakkuv Eesti ettevõte Bolt on seadnud oma eesmärgiks kujuneda turuliidriks kogu Aafrika kontinendil. See on väga ambitsioonikas eesmärk, kuid sugugi mitte mõeldamatu. Pealegi on nii Nairobi kui mitmete teiste Aafrika megalinnade areng soodustamas keskkonda säästvate tehnoloogiate levikut. Miks ei võiks just Keenia olla üks neid riike, kes veaks digitaalse ühtse turu loomist Aafrikas?<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Kolmandaks on Keenia olnud juba aastaid heaks partneriks Eesti arenguabiprogrammides. Eesti teab oma piire, ennekõike väikeriigi ressursside nappust silmas pidades. Samas on just Eesti ainulaadne kogemus digitaalsete rakenduste kasutuselevõtul erinevates eluvaldkondades väärtus omaette, mida oleme jaganud kõigiga, kes soovivad muuta oma ühiskondi kaasavamaks ja dünaamilisemaks. Arenguabi ei piirdu siiski ainult digitaalse maailmaga, vaid võimaldab lähendada meie mõlema kultuuri- ja kogemusruume ühe eesmärgi nimel – kohalike väljakutsetega ise toime tulemine kindlustab ka rahvusvaheliselt palju turvalisema, säästlikuma ja edukama keskkonna.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Neljandaks lähendab Eestit ja Keeniat paratamatult kõik, mis on seotud globaalsete kliimamuutustega. Nairobi on siin rahvusvaheliselt väga nähtav tänu ÜRO raames toimuvale. Eesti on viimastel aastatel olnud aktiivne rahvusvahelise ühisosa leidmisel, sealhulgas ka Nairobi Framework Partnershipi (UNFCCC) kaudu. Kliimamuutused on tänaseks kahjuks jõudnud juba kaugemale kriitilistest piiridest. Riikidel ja igal ühel meist kodanikena on olnud ja on jätkuvalt keeruline muuta sügavalt sissejuurdunud harjumusi. Samas teame hästi, et meil globaalse küla kodanikena pole lihtsalt alternatiivi rohelise ja säästva mõtteviisi kiireks juurutamiseks. Igatahes näen Eestis, kuidas uus põlvkond on juba kohanemas täiesti uue, tulevikust hooliva hoiakuga. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Viiendaks on viimastel aastatel kasvanud märgatavalt inimeste vaheliste kontaktide arv, mis teeb omakorda lihtsamaks ja vahetumaks teineteise maailmataju mõistmise. Vahetult enne pandeemiat kasvas Eesti residentide tehtud külastuste arv Aafrika riikidesse paari aastaga ligi 60 protsenti. Koroonakriisi vaibudes võivad nii Keeniast kui teistest Aafrika riikidest kujuneda kasvavalt populaarsed sihtkohad meie inimeste maailmapildi avardamisel.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;">Eesti ja Keenia töötavad täna käsikäes ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliste liikmetena. Võin kinnitada, et just julgeolekunõukokku kandideerimine pani meid Eestis senisest palju tähelepanelikumalt suhtuma nii Aafrika probleemidesse kui avas uusi võimalusi riikidevahelistes suhetes. Lisaks sellele on mitmed Eesti diplomaadid juhtimas Euroopa Liidu esindusi Aafrika riikides, nagu näiteks Riina Kionka Lõuna-Aafrika Vabariigis või Tiina Intelmann Keenia naaberriigis Somaalias.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><span style="font-family: georgia;"> </span></span></p><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: georgia;">Tihedamate kontaktide teke, majandushuvide laienemine ja ühiselt tunnetatud probleemide käsitlemine rahvusvahelistes organisatsioonides viis eelmisel aastal meie esimese rahvusliku Aafrika strateegia väljatöötamisele, mis käsitleb Eesti eesmärke ja tegevusi lähema kümne aasta jooksul. Strateegia järeldustes on tehtud muuhulgas ka ettepanek avada juba 2022. aastal Keenias Nairobis Eesti saatkond. Kui see nii läheb, siis see oleks murranguline samm mitte üksnes Eesti ja Keenia suhetes, vaid üldse Eesti diplomaatilise missiooni, huvi ja aktiivsuse laienemises Aafrika kontinendil.</span></span>Marko Mihkelsonhttp://www.blogger.com/profile/16634507113663274529noreply@blogger.com0