Marko Mihkelsoni blogi

Riigikogu väliskomisjoni tänasel istungil kuulati ära kõigi fraktsioonide esindajate ja fraktsioonidesse mittekuuluvate saadikute arvamused Eesti-Vene piirilepingu teemal ning otsustati konsensuslikult soovitada valitsusel võtta vastu Venemaa ettepanek naasta konsultatsioonide juurde eesmärgiga leidmaks võimalusi mõlemaid pooli rahuldava piirileppe lõpliku jõustamise saavutamiseks. Pole kahtlust, et riigi piiride õiguslik määratlemine oma naabritega on Eesti rahvuslikes huvides. Kirjutasin piirileppe ja Eesti-Vene suhete teemal siinsamas ajaveebis ka 12. juunil , mistõttu ei hakka ennast kordama. Siis öeldu kehtib ka tänase otsuse järel. Tänasele kirjale allakirjutanud rõhutasid, et "ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikide, sh Venemaaga". Mul on hea meel, et saavutasime poliitilise konsensuse sedavõrd olulises välispoliitilises küsimuses. Nüüd on järg

Aeg lendab kiiresti. Juba on möödunud mitu aastat sellest, kui võlakriisi raske koorem on rusunud Euroopa Liitu ning pannud tõsiselt proovile kogu ühenduse vastupidavuse. Kuigi viimastel kuudel on liikmesriigid kasvanud surve tõttu suutnud astuda mitmeid olulisi samme üldise närvilisuse ning rahaturgude emotsioonide ohjeldamiseks, olgu selleks kasvõi eilsest käivitunud Euroopa Stabiilsusmehhanism, oleme endiselt alles suurema debati algusjärgus.  Viimati andis valitsus oma Euroopa Liidu poliitikast siin aru läinud aasta 15. novembril. Juba siis rõhutas IRLi fraktsioon, et Euroopa Liidu poliitikast rääkides peame suutma Eestis vaadata kaugemale ühest valimistsüklist ning mõtlema tõsiselt teemal, mis saab Euroopast ja milline on Eesti roll uue, muutuva Euroopa Liidu kujundamisel. Siis tegime ettepaneku alustada põhjalikumaid arutelusid ka Riigikogu tasandil, et võimalikult eripalgelise informatsiooni ja arvamuste põhjal kujundada poliitilist ühisosa üleeuroo